Hõbe (Ag) Helis Lihtsa MJ112 Hõbe Hõbe on keemiline element järjenumbriga 47 Väärismetall Pehme metall, mis peegeledab valgust Sulab temperatuuril 960 0 C Aatomimass ümardatult 108 Hõbe Kasutati vanasti joodisena ning temast tehti peegleid Vähelevinud, kuid 20 korda rohkem kui kulda Leidub nii ehedalt kui ka ühenditena (Ag2S, AgCl) Lisandelemendina leidub hõbedat plii, tsingi ja vasemaagis Omadused Hõbevalge värvusega pehme metall Vasest pehme, kullast kõvem Parim soojus ja elektrijuht Hea peegeldusvõime Hästi töödeldav Valgustundlikkuse tõttu valmistatakse hõbedaühendeist filme ja fotopaberit Väärismetall hõbe on ehete, lauahõbeda, müntide, hambaplommide ja peeglimetal Eesti Vabariigi 10, 100 ja 300kroonised mälestusmündid on vermitud sulamist hõbedaprooviga 925 Hõbedaproov näitab hõbeda massiosade arvu tuhande massiosa hõbedasulami kohta (proov 925 tähendab, et 1000grammis sulamis on 925 g...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Ag,Cd,Ts Tartu 2008 Sisukord Kaadmium (Cd) 3 Tsink (Zn) 5 Elavhõbe(Ag) 7 2 Kaadmium-nimi ja selle saamis ajalugu Kaadmium (sümbol Cd) on keemiline element järjenumbriga 48, metall, mis on nime saanud vanakreeka mütoloogia tegelase Kadmose järgi koht: Friedrich Stromeyer avastas kaadmiumi 1817. aastal Saksamaal. Kaadmium looduses · Looduses esineb kaadmium maagis koos tsingi, plii ja vasega. Keemilised omadused · Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,69 · Oksiidi tüüp: nõrkaluseline
Ag ehk Hõbe Hõbedast Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastne ja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid.
Tallinna Tehnikagümnaasium 10c klass HUGO BOSS AG Koostaja: Ranne Kuldmaa Õpetaja: Pilvi Tauer Tallinn 2012 Sissejuhatus q Hugo Boss AG on üks maailma kaubanduse liidreid. q Firma tooted on suunatud selgelt eristatud tarbijatele. q Toodetakse kõik võimalikes valdkondades. Ajalugu q Hugo Bossi peakontor asub Metzingenis Saksamaal. q Asutas selle rätsep ja disainer Hugo Ferdinand Boss (18851948) 1924. aastal. q Asutajast on tulnud ka firma nimi ning on säilinud praeguseni. Firma informatsioon q Hugo Boss AG-l on rohkem kui 6300 müügikohta 124 riigis.
....................................................................................................................16 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................ 17 2 SISSEJUHATUS Mina kirjutan teile autode ja mootorrataste tootjast Bayerische Motoren Werke AG (edaspidi lühendina BMW). Valisin selle seepärast, et BMW on väga populaarne auto, kuigi nende autode kasutamine on eelnevate aastatega tunduvalt vähenenud näeme BMW-d siiski tänavatel palju. Kasutamise vähenemine tuleb ilmselt sellest, et seda autot on suhteliselt kulukas üleval pidada. Praegu peetakse BMW-d nn "rullnokkade" autoks, kuid tegelikult see päris nii ikka pole. BMW AG on Saksamaal Münchenis asuv autode ja mootorrataste tootja. BMW tütarfirmad on Mini ja Rolls-
Bayerische Motoren Werke AG Tallinna Tehnikakõrgkool Valdur Kübarsepp ET 21 Bayerische Motoren Werke AG • Usually known as BMW. • German luxury vehicle manufacturing company. • Founded in 1916. History • 1912 manufactured aircraft engines. • Vercailes Armistice treaty. • Shifted to motorcycle production. • 1929 automobiles. • First launched car named Dixi. • 1930s started manufacturing aircraft engines. • Used forced labour. History BMW i • Sub-brand of BMW founded in 2011. • To manufacture plug-in electric cars.
vees ning jahutasin kraanivee all. Kiire jahutamise tõttu eraldus sade kuldselt helkiva peenekristallse sademena. Pb2+ + I- PbI2 c) CrO42- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkromaati, tekkis kollane pliikromaadi sade. Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Sade lahustus NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH- [Pb(OH)4]2- + CrO42- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Hõbenitraadile lisasin kaaliumkloriidi, kettis valge hõbekloriidi sade. Ag+ + Cl- AgCl Valguse käes seistes sade tumenes metallilise hõbeda eraldumise tõttu. 2AgCl 2Ag + Cl2 Tekkinud hõbekloriidi sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustus lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid. AgCl + 2NH3· H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O
Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Kloori ioonidega tekkis valge puru lahuse peale, mis oli hõbejodiidi sade. Võtsin ammoniaagi vesilahuse, mis reageeris AgCl sademega ning moodustas lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriiidi. AgCl + 2 NH3 x H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2 H2O Lisasin lämmastikhapet (prootoneid) ning kompleksühend lagunes ja hõbekloriid sadenes uuesti. [Ag(NH3)2]Cl + 2 H+ AgCl + 2 NH4 + 2) AgNO3 + KI AgI + KNO3
Hõbe Keemia referaat Väärismetallid on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Hõbe (Argentum,Ag) Hõbe, Ag, (ladina keeles argentum), keemiliste elementide perioodilisussüsteemi I rühma element, väärismetall; järjenumber 47, aatommass 107,8682. Hõbe on hästi sepistatav metall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Arvatavasti seepärast kuulub hõbe elementide hulka, mida inimkond tundma õppis. Vanimad, Indiast leitud hõbeehted ja nõud pärinevad IV-III aastatuhandest enne meie ajaarvamist. Hõbedat kasutati vanasti ka joodisena ning temast tehti peegleid.
METALLID Metallid esinevad looduses ehedalt (Cu, Ag, Au, Pt) või ühendites (maakidena). Tuntakse 90 metalli, neist kasutatakse 60, millest tehakse 5000 sulamit. Metallides esinev metalliline side põhjustab enamiku metallidele iseloomulikke omadusi. Füüsikalised omadused: 1)head soojus- ja elektrijuhid 2)plastilised 3)metalne läige (peegeldamisvõime) 4)värvuselt enamasti valged või hallid (värvilis- ja mustmet.) 5) tavatingimustel tahked v.a. Hg; omavad väga erinevaid sulamistemperatuure 6)erineva tihedusega (kerg-
HÕBE Karolina Aleksandrova, Sandra Meristu, Maria Emma Rist, Madis Susi 10.T klass Hõbedast · Hõbe (Ag) paikneb perioodilisus süsteemis 1B rühmas, 5 perioodis. · Järjekorranumber 47 · Aatommasstuuma laengujärje number elektrone prootoneid neutroneid 108. · Hõbeda oksüdatsiooniaste on +2. · Aatomi skeem: +47 2)8)8)8)8)8)5) · Tihedus kg/m3: 10500 · Sulamistemperatuur: 961 kraadiA · Aatommass 107,88 Hõbeda ajalugu · Kuulub vanimate tuntud metallide hulka · Kasutusel kolmas metall Cu ja Au järel · Vanimad arheloogilised leiud pärinevad nüüdse
1. ÜLDINE KIRJELDUS Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kulda tuntakse umbes 7000 aastat. Keemiliste elementide levimuselt on Au 72. kohal. Kulda on maakoores (0.0011 ppm) umbes 100 korda rohkem kui merevees (0.00001 ppm). Kuld on haruldane metall, kuid levimise tõttu ehemetallina pälvis ta oma värvi ja läikega meie eellaste tähelepanu.Tuntakse umbes 20 loodusliku kullaühendit, millest kolm on kullasulamid Au-Ag, Au-Pd ja Au-Bi. [1] Keemiliselt on kuld väheaktiivne metall, mis asub metallide pingerea lõpus. [2] Joonis 1. Element Joonis 2. Kuld kivim. [4] perioodilisustabelist. [10] Elektronskeem: AU +79 | 2)8)18)32)18)1). 2 2 6 2 6 2 10 6 2 10 6 2 14 9 Elektronvalem: 1 s 2 s 2 p 3 s 3 p 4 s 3 d 4 p 5 s 4 d 5 p 6 s 4 f 5 d
(kompleksimoodustajast) ja seda ümbritsevatest ligandidest, lisaks võib sisaldada ka muid ioone (nt välissfäär). Sisesfäär koosneb tsentraalaatomist ja ligandist. Valemis eraldatakse nurksulgudega Ligandid – molekulid või ioonid, mis on tuntud ka eraldi seisvatena (H 2O; NH3; Cl-; OH-). Saab jaotada: 1 monodentaatne, ühehambaline (NH3) 2 bidentaalne, kahehambaline (etüleendiamiin) ≥3 polüdentaalne, mitmehambaline [Ag(NH3)2]Cl ühend nimetus Tsentr ligand Koor välissf aal d. äär aatom arv Na[Al(H2O)2(O Al3+ H2O; 6 Na+ H)4] OH-
Töö käik. Uuritav galvaanielement koostatakse vastavalt joonisel näidatud skeemile. Galvaanielemendi koostamiseks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega (soolasildadega). Ag/Ag+ elektroodi puhul tuleb kindlasti kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda, muude elektroodide ja võrdluselektroodi korral võib kasutada ka KCl. Kui koostatakse galvaanielement uuritavast anoodist või katoodist koos võrdluselektroodiga, siis eemaldatakse üks soolasildadest ning võrdluselektrood asetatakse vahelahusesse. Edasi koostatakse mõõteskeemid, mille abil määratakse · elektromotoorjõud uuritavale galvaanielemendile;
voltmeetrit, kuna seda läbib üliväike vool. Katse käik Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne.
O ,OH 0 O2 ,OH log 1 / 2 2 2 pO2 . Eraldi rühma moodustavad nn. II liiki elektroodid, kus metallelektrood asub selle metalli raskestilahustuvat ühendit sisaldavas ja viimasega ühist aniooni omava hästilahustuva soola lahuses. Näiteks hõbe-hõbekloriidelektrood Ag AgCl, Cl– 1 Märgi muutus: – log (1/x) = + log (x) Sellel elektroodil toimub reaktsioon Ag + + e– → Ag ja vastavalt Nernsti võrrandile avaldub tema potentsiaal valemiga Ag , Ag Ag 0 , Ag 0,059 log ( a Ag ) Kuna aga lahus on küllastatud hõbekloriidiga, siis sõltub Ag +-ioonide aktiivsus lahuses
Katioonide I rühm Katioonide esimesse rühma kuuluvad Pb2+, Ag+ ja Hg22+. Kuna nende katioonide kloriidid lahustuvad vees väga vähe, on rühmareaktiiviks HCl. Kõige suurema lahustuvusega on PbCl2, mille lahustuvus suureneb soojendamisel tunduvalt. Sadestamisel tuleks vältida Cl- liiga, kuna võivad tekkida kompleksühendid. I-V rühma katioonid + HCl
Mõõdetud suurusi võrreldakse Nernsti valemi põhjal arvutatud teoreetiliste väärtustega. Katse käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag + elektroodi puhul tuleb kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda (Miks?). Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne.
m Ees- ja perekonnanimi Õppejõud: Töö teostatud: .......................................................................... ................................................ Protokoll esitatud: .......................................................................... Protokoll arvestatud: P1. Katioonide I rühm Töö eesmärk Töö eesmärk on eraldada Pb2+-, Ag+- ja Hg2+-ioonid teiste rühmade katioonidest, mis põhineb nende kloriidide väga vähesel lahustumisel vees. Kasutatud töövahendid ja kemikaalid Katseklaasid, pipett, keeduklaas, pliit, tsentrifuugi aparaat, Pb(NO3)2 lahus, 2M HCl lahus, konts. HCl lahus, KI lahus, K2CrO4 lahus, 2M NH3 H2O lahus, Hg2(NO3)2 lahus, Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade:
Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Kuumutasin sademe 2M etaanhappega hapestatud vees, seejärel kiiresti jahutasin ning eraldus kuldselt helkiva peenekristalliline PbI2 sade. 3) CrO42-ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + 2K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob, lahus on värvitu: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag + -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid ja sade kaob: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Hapestamisel HNO3-ga (prootonitega) kompleksühend laguneb ja sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade: [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ 2) I-ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade:
1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valada katseklaasidesse 1 mL HCl, NaCl ja CaCl 2 lahust ning lisada igasse katseklaasi 0,1 mL (2 tilka) AgNO3 lahust. Kirjeldada, mis toimub HCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). AgNO3 lahuse lisamisel tekkis valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. HCl AgNO3 AgCl HNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus). NaCl lahusele AgNO3 lahuse lisamisel tekkib valge sade. Kirjeldada reaktsioonivõrranditega (ioon- ja molekulaarkujul) sademe teket. NaCl AgNO3 AgCl NaNO3 valge sade Cl Ag AgCl Kirjeldada, mis toimub CaCl2 lahusele AgNO3 lahuse lisamisel (sademe teke, värvus).
Välissfäär võib ka puududa ja kui kompleksi laeng on 0, on tegemist neutraalse kompleksiga, nagu näiteks [Co(NH3)3Cl3]. Antud juhul on kompleksimoodustaja Co(III) koordinatsiooniarv kuus ning ligandideks on 3 NH3 molekuli ja 3 Cl iooni. Ligandi side tsentraalaatomiga moodustub sama ligandi ühe või mitme aatomi vaba elektronipaari kaudu. Kui ligand on seotud kompleksimoodustajaga ühe aatomi kaudu, nagu NH3 diammiinhõbe(1+)ioonis (H3N: Ag :NH3), on tegemist monodentaatse ligandiga, kuid ligandid võivad olla ka bi-, tri-, ning polüdentaatsed st side on moodustunud sama ligandi kahe, kolme või enama aatomi vaba elektronipaari kaudu. Ligandidest on suur osa monodentaatsed, nende hulka kuuluvad: a) ühe negatiivse laenguga liht- ja liitioonid nagu F-, Cl-, Br-, I-, OH-, NO2-, NH2-, CN-, SCN- jt; b) üheaatomilised negatiivse laenguga väiksema oksüdatsiooniastmega ioonid nagu
Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3 Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid, sade kaob. AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O, mis lahuse hapestamisel (HNO3-ga) laguneb. Seejuures sadeneb uuesti valge hõbekloriidi sade. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4+ b) I -ioonidega moodustub kollakasvalge hõbejodiidi sade. Ag+ + I AgI
Katseandmed ja arvutused: Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,695 0,708 0,753 0,1m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2 Jrk Element E'mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E'mõõdet mõõdet-teor nr 1 Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag 0,647 -0,411 0,045 0,1m 2 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,061 0,297 0,000 0,05m C Elektroodide potentsiaalide arvutus Tabel 3 Ioonide keskmine Normaal-
Töö teostatud 04/04/2011 Arvestatud TÖÖ ÜLESANNE Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast a1 aCl- a2 mille elektromotoorjõud kus + a2 on Ag -ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, - aCl- Cl -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, + a1 - Ag -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses. a1 arvutatakse ülalkirjeldatud galvaanielemendi mõõdetud elektromotoorjõu põhjal. APARATUUR
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23.09.2020 nsentratsioonielemendi Uurimine Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvusk valmistatakse element Ag /AgI / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag Töövahendid. Uuritav galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse kontsentratsiooniele valmistamiseks valatakse ühte elektroodinõudest ettenähtud kontsentratsioon nõutava kontsentratsiooniga KCl (või KBr, KI jne.) lahus, mida järgnevalt küllast Küllastatud AgCl lahuse saamiseks lisatakse KCl lahusesse intensiivsel segamis lahust kuni hägu ja nõrga sademe tekkeni
ühesilindrilise ottomootoriga. Samal aastal kui mootorratas leiutati, patendeeris Daimler Saksamaal ülelaadimisega sisepõlemismootori 1890. aastal asutasid Daimler ja Maybach DMG (DMG, in English--Daimler Motors Corporation). Nad müüsid oma esimese auto 1892 aastal. Daimler suri 1900 ja Maybach lahkus firmast 1907. 1924 DMG sõlmis pikaajalise lepingu Karl Benzi firmaga Benz & Co ning 1926 pandi neile ühine nimi Daimler-Benz AG mis on nüüd osa Daimler AG´st Daimler-Benz AG oli Saksamaa autotootja. Daimler-Benz tootis autosid Mercedes- Benzi kaubamärgi all. Teise maailmasõja ajal tootis Daimler-Benz ka lennukeid, tanke, allveelaevade mootoreid ja relvadetaile. 1998. aastal ostis Daimler-Benz Ameerika Ühendriikide autotootja Chrysler Corporationi ja muutis nime DaimlerChrysler AG-ks. 2007. aastal müüs ettevõtte Chrysler Groupi maha ja võttis nimeks Daimler AG. Daimler AG On suuruselt kolmeteistkümnes autotootja ja suuruselt teine veokitootja maailmas
Reageerimine soola lahustega o Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem kui soola koostises olev metall. Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu Cu + FeSO4 Reageerimine mittemetallidega o Peaaegu kõik metallid reageerivad mittemetallidega (hapnikuga, halogeenidega, väävliga jt) Fe + Cl2 FeCl3 K + Cl2 KCl 2. Antud metallide iseloomustus Hõbe Hõbe (Ag) on hõbevalge värvusega pehme metall. Võrreldes teiste vaserühma metallidega on hõbe vasest pehmem, kuid kullast kõvem. Hõbe on parim soojus- ja elektrijuht. Hõbedal on väga hea peegeldusvõime. Peegli saamiseks sadestatakse klaasile hõbedakiht. Hõbepeeglikiht rakendatakse ka termostes, vähendamaks soojuskadusid kiirgusel. Pehmuse ja plastilisuse tõttu on hõbe hästi töödeldav. Hõbeda sulamistemperatuur on 961,93 °C ning keemistemperatuur 2162°C. Tiheduseks on 10,5 g/cm3
19 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 12.10.2010 Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Näiteks AgCl lahustuvuskorrutise määramiseks valmistatakse element Ag /AgCl / KCl // KNO3 // AgNO3 / Ag. küllast al aCl- a2 mille elektromotoorjõud RT a2 E= ln F a1 kus a2 on Ag+-ioonide aktiivsus positiivse elektroodi juures, aCl- - Cl- -ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures, al - Ag+-ioonide aktiivsus negatiivse elektroodi juures AgCl küllastatud lahuses.
Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva peenekristalse sademena. Jahutamisel tekkisid kuldsed sädemekristallid. c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Ag+ + Cl AgCl Moodustub hägune valge hõbekloriidi sade. Tekkinud AgCl sademe reageerimisel ammoniaagi vesilahusega moodustub lahustuv kompleksühend diammiinhõbekloriid: AgCl + 2NH3 H2O [Ag(NH3)2]Cl + 2H2O Lahuse hapestamisel (HNO3-ga) kompleksühend laguneb. Seejuures sadeneb uuesti AgCl. [Ag(NH3)2]Cl + 2H+ AgCl + 2NH4 b) I -ioonidega Ag+ + I AgI Moodustub kollakasvalge/helekollane hõbejodiidi sade
Hõbe Hõbe on keemiline element sümboliga Ag (ladina keeles argentum) ja järjenumbriga 47. See asub keemiliste elementide perioodilisussüsteemi IB rühmas. Hõbe on iseloomuliku läikega, suurima peegeldusvõime, elektri- ja soojusjuhtivusega plastneja pehme metall. Keemiliselt on see väheaktiivne, reageerib siiski vesiniksulfiidiga (niiskes õhus tumendab metalli pinda) ning lämmastikhappega ja kuumutamisel ka kontsentreeritud väävelhappega jt oksüdeerijatega, moodustab paljude metallidega sulameid
Katse temperatuur 25°C A Elektromotoorjõu mõõtmine Tabel 1 Element Emõõdet E'arv= (+)mõõdet- (-)mõõdet E''= (+)teor- (-)teor V V V Cd/CdSO4//KCl//CuCl2/Cu 0,703 0,72 0,7611 0,05m 0,05m B Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Tabel 2 Jrk nr Element E'mõõdet mõõdet=Ag/AgCl/KCl±E'mõõdet mõõdet-teor 1 Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag 0,641 -0,442 0,0186 0,05m 2 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,079 0,278 -0,0225 0,05m C Elektroodide potentsiaalide arvutus Tabel 3 Jrk nr Elektrood Molaalsus Aktiivsustegur Aktiivsus Normaalpotentsiaal teor
2. Kirjuta energia jäävuse seaduse üldine sõnastus. Energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele. 3. Tuletada ideaalse gaasi poolt tehtava töö seos gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas saab teha tööd siseenergia arvelt. Olgu kolvis oleva gaasi rõhk p ning selle ristlõikepindala S. Leiame mehaanilise töö gaasi paisumisel.Eeldame, et tegu on isobaarilise protsessiga. Ag = F s cos F p = F = p S Ag = p s ( h 2 - h 2 ) Ag = p V S s = h2 - h2 Avj =-Ag ; Avj = Ag 4. Põhjenda, millal teeb gaas a) Positiivset tööd b) Negatiivset tööd gaasi ruumala isobaarilisel muutumisel. Gaas teeb positiivset tööd, kui gaasi ruumala muut on positiivne, ehk selle paisumisel. Gaasi töö on negatiivne, kui gaasi ruumala muut on negatiivne, ehk kui gaasi tõmbub kokku. 5. Põhjenda, millal teeb välisjõud
18.02.14 Metallide üldomadused Metalli üldomadusi on mitmeid. Esimeseks üldomaduseks on metalli värvus. Enamasti on metallid hallika värvusega. Ainult Au(kuld), Ag(hõbe), Cu(vask) ei ole hallika värvusega. Au on kollane, Ag on valge ja Cu on punaka värvusega. Need metallid asuvad I B rühmas. Metallid on ka head soojuse- ja elektrijuhid. Nendest kõige paremad on Ag, Au, Cu, Al. Metallidel on ka hea peegeldusvõime. Neile on iseloomulik metalne läige. Parima peegeldusvõimega on Ag(hõbe), sellest tehakse peegleid, ja teine väga heade peegeldusvõime omadustega on Al(alumiinium). Metallid on toatemperatuuril tahked, kuid Hg(elavhõbe) ei ole. Elavhõbeda sulamis temp. on -39oC. Madalama sulamistemperatuuriga metall on Hg, selle sulamis temp. On -39 C. Kõrgeima st. metall on W(Volfram, VI B rühm, element nr. 74), mille st. on 3410oC
Keemistemp:väärisgaasid
(SULAMEID)? NIMETA TUNTUMAID SULAMEID. MILLEST NEID VALMISTATAKSE JA KUS KASUTATAKSE? II. ÜLDOMADUSED + + + + + + + + + + + + + METALSE SIDEME TÕTTU ON KÕIKIDELE METALLIDELE ISELOOMULIKUD JÄRGMISED OMADUSED: METALNE LÄIGE (PEEGELDUMISVÕIME) Ag Al Fe 90% 70% 40% ELEKTRI- JA SOOJUSJUHTIVUS elektrijuhtivus suureneb Ag Cu Au Al Fe ... Pb Hg soojusjuhtivus suureneb PLASTSUS (SEPISTATAVUS) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe...Mn Sb plastsus väheneb MUUD OMADUSED · HALLIKAS VÄRVUS ERANDID: Cu PUNANE Au KOLLANE · TAHKED AINED ERAND: · KÕVADUS Hg VEDELIK
KATSE KÄIK Vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele valmistatakse galvaanielement. Selleks valatakse elektroodinõudesse ~30 ml nõutava kontsentratsiooniga lahust, kuhu paigutatakse eelnevalt liivapaberiga hoolikalt puhastatud elektroodid. Elektroodinõude vahele asetatakse difusioonipotentsiaali vähendamiseks kas KCl või KNO 3 vahelahus ja ühendatakse lahused elektrolüütiliste sildadega, Ag/Ag+ elektroodi puhul tuleb kasutada KNO3 vahelahust ja vastavat soolasilda. Edasi koostatakse mõõteskeem, mille abil määratakse elektromotoorjõud nii uuritavale galvaani-elemendile kui ka galvaanielementidele, mis koosnevad uuritavatest elektroodidest ja võrdluselektroodist. Skeemi koostamisel võetakse käsiraamatust normaalpotentsiaalide väärtused, mille abil hinnatakse, milline elektrood on uuritavas galvaanielemendis positiivne, milline negatiivne. Polaarsust tuleb silmas pidada ka
galvaanielementidele, mis koosnesid ühest uuritavast elektroodist ja hõbehõbekloriidelektroodist (võrdluselektroodist). Katseandmed esitatakse järgmiselt. Katse temperatuur 25 °C. A. Elektromotoorjõu mõõtmine Element Emõõdet E´arv =φ(+)mõõdet – φ(-)mõõdet E´´arv = φ(+)teor – φ(-)teor Näiteks 0,737 0,724 V 0,7663V Cd/CdSO4//KCl//AgCl/Ag V 0,1m 0,05m φ(+)mõõdet ja φ(-)mõõdet võetakse tabelist B φ(+)teor ja φ(-)teor võetakse tabelist C E ' arvutuslik =0,284−(−0,440 )=0 , 724 V E ' 'arvutuslik =0,3047− (−0,4616 )=0 , 7663V B. Elektroodide potentsiaalide mõõtmine Jrk. Element E´mõõdet φmõõdet=φAg/AgCl/KCl±E´mõõdet φmõõdet – φteor nr.
Kasutamist on leidnud alljärgnevad üldnimetused: a) ammiinkompleksid ligandiks on NH3 molekulid; b) atsiidokompleksid ligandiks on hapete dissotsiatsioonil moodustuv anioon; c) akvakompleksid ligandiks on H2O molekulid; d) hüdroksokompleksid ligandiks on OH- rühmad. Tugev kompleksühendist elektrolüüt dissotsieerub ioonideks nagu mistahes tugev elektrolüüt. Nii on kompleksühendi [Ag(NH ) ]Cl vesilahuses [Ag(NH ) ]+ ja Cl- ioonid. 3 2 3 2 [Ag(NH3)2]Cl [Ag(NH3)2]+ + Cl- Lisaks ülaltoodud ioonidele on esimeses lahuses veel [Ag(NH3)]+ ja Ag+ ioone. Nende osakeste olemasolu on tingitud kompleksioonide endi vähesest dissotsiatsioonist. [Ag(NH3)2]+ dissotsiatsioon kulgeb järgmiselt: [Ag(NH3)2]+ [Ag(NH3)]+ + NH3 + + 3 3 [Ag(NH )] Ag + NH
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Rasklahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 I katseklaasi valati 1 ml HCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. HCl + AgNO3 AgCl + HNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade II katseklaasi valati 1 ml NaCl lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. NaCl + AgNO3 AgCl + NaNO3 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade III katseklaasi valati 1 ml CaCl2 lahust, lisati 0,1 ml AgNO3 lahust. CaCl2 + 2AgNO3 2AgCl + Ca(NO3)2 Ag+ + Cl- AgCl Tekkis valge sade Cl- ioonide määramiseks peab reaktiiv sisaldama Ag+ ioone, tekib hõbekloriidi sade. I katseklaas: Järelikult sade pidi tekkima II katseklaas:
kui nad ioonideks lagunevad, head elektrolüüdid. Üldisel laguneb kompleksioon lahti sealt, kus on kõige intensiivsem iooniline side, mida on kerge lõhkuda. See esineb kompleksühendi välis ja sisesfääri vahel, sisesfäär dissotserub väga väikseses ulatuses ja harva, kuna see on juba hästi püsiv süsteem, nagu omaette kaitstud punt. Näiteid dissotseeruvast kompleksühendist: Na3[Ag(SO4)2] 3Na+ + [Ag(SO4)2]3 Väga väga paljud kompleksühendid dissotseeruvad. Nagu eelpool mainitud toimub ka dissotsiatsioon järkjärguliselt II või ka III jne järgus, st dissotseeruna hakkab SISESFÄÄR, kuid juba dramaatiliselt vähemas hulgas. See kui palju täpselt mõni kompleksühend erinevates järkudes dissotseerub , näitab ühendi püsivust: mida suurem on kõikides järkudes (eriti kõrgemates järkudes) toimuv dissotsiatsioon, seda ebapüsivam on kompleks
võrdluselektroodi suhtes. Mõõdetud suurusi võrdlemine Nersti valemi pähjal arvutatud teoreetilise väärtustega. Tulemused: Katse temperatuur 230C A Element Emõõdet Zn/ZnCl2//KCl//CuCl2/Cu 1,058 1,071 B Element E'mõõdet Zn/ZnCl2//KCl//AgCl/Ag 0,978 -0,742 Ag/AgCl//KCl//CuCl2/Cu 0,093 0,329 C Ioonide Elektrood keskmine Molaalsus molaalsus Aktiivsustegur
Laboratoorne töö 4 Reaktsioonid elektrolüütide lahustes. Heterogeenne tasakaal 1. Raskelahustuva ühendi sadenemine ja lahustumine Katse 1.1 Valasin katseklaasidesse 1 ml HC ,l NaCl ja CaCl2 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) AgNO3 lahust. Igas katseklaasis tekkis valge sade. Cl- ioonide määramise reaktiiv peab sisaldama Ag + iooni. HCl+ AgNO3=AgCl+ HNO3 NaCl+AgNO3=AgCl+ NaNO3 CaCl2+ 2AgNO3=2AgCl+ Ca(NO3)2 Ks=1,8*10-10 [Ag+]=1,82*10-3 [Cl-]=1,82*10-3 Ks1=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 [Ag+]=2*1,82*10-3 [Cl-]=2*1,82*10-2 Ks2=[Ag+][Cl-]=3,31*10-5 Ks2>Ks Ks1>Ks Järelikult peabki sade tekkima Ks=aAg+ + aCl- a=[A]* aAg+=0,95*0,02=0,019 aCl-=0,95*0,02=0,019 Ks=3,8*10-2 mol/l Katse 1.2 Valasin katseklaasidesse 1 ml H2SO4, Na2SO4, MgSO4, CuSO4 ja Na2S2O3 lahust ning lisasin igasse katseklaasi 0,1 ml (2 tilka) BaCl 2 lahust.
tud.ttu.ee/~t093032/andmekaevandamine/har05/google_finance.php?id=66218 1&name=Rostelecom%20OAO Sain väljundi millega edasi saab töödelda. Väljund: *Vertices 88 1 "Rostelecom OAO" 2 "Magyar Telekom Plc. (ADR)" 3 "France Telecom SA (ADR)" 4 "BT Group plc (ADR)" 5 "Hellenic Telecom Organization S.A. (ADR)" 6 "Tata Communications Ltd. (ADR)" 7 "KT Corporation (ADR)" 8 "China Telecom Corp. Ltd. (ADR)" 9 "Rostelekom OAO" 10 "Rostelekom OAO (P)" 11 "AFK Sistema OAO" 12 "Deutsche Telekom AG (ADR)" 13 "Telecom Italia S.p.A. (ADR)" 14 "Telekom Austria AG (ADR)" 15 "Vodafone Group Plc (ADR)" 16 "Magyar Telekom Nyrt." 17 "France Telecom SA" 18 "Telefonica S.A. (ADR)" 19 "Swisscom AG (ADR)" 20 "Telenor ASA (ADR)" 21 "HELLENIC TELECOM. ORGANIZATION S.A." 22 "Telecom Italia SpA" 23 "Koninklijke KPN N.V. (ADR)" 24 "Brasil Telecom SA (ADR)" 25 "Tele Norte Leste Participacoes SA (ADR)" 26 "Telecomunicacoes de Sao Paulo SA (ADR)" 27 "Mobile TeleSystems OJSC (ADR)"
keskkonnatehnoloogia Instituut 280 Füüsikaline keemia Õpperühm: EANB31 Töö teostamise kuupäev: 23 SIOONIELEMENDI UURIMINE Töö eesmärk (või töö ülesanne). Töö ülesanne. Töös valmistatakse kontsentratsioonielement, mille üks elektroo soola (AgCl, AgBr, AgI jt.) küllastatud lahusesse. Mõõdetakse elemendi elektrom arvutatakse vähelahustuva soola lahustuvuskorrutis. Teooria. Minu konsentratsioonielement: Sg / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 /Ag Töövahendid. galvaanielement, voltmeeter Töö käik. Valmistasn galvaanielemendi. Mõõtsin elektromotoorjõudu. t, mille üks elektrood on asetatud vähelahustuva se elemendi elektromotoorjõud ja selle põhjal . Uuritav galvaanielement: Ag / AgBr / KBr // KNO3 // AgNO3 / Ag Konsentratsioonid: m1-= Aktiivsustegurid: γ1= a1-= Aktiivsused: a2=
duralumiinium pronks joodis Metalliline side Metallilisest sidemest on tingitud enamik metallide omadustest Poolvaba elektron - + + Metall - - + Metalliioon Plastsus(sepistatavus) Au Ag Cu Sn Pb Zn Fe Mn Sb plastsus väheneb Metalne läige(peegeldumisvõime) Ag 90% Al 70% Fe 40% Elektri- ja soojusjuhtivus elektrijuhtivus suureneb Hg Pb Fe Al Au Cu Ag soojusjuhtivus suureneb
värvus kaob IO3- iooni tekke tõttu. Cl- tõestamisel AgNO3 moodustas Cl- -ioonidega valge sademe, mis NH3H2O lahuse lisamisel lahustus, moodustades lahustuva kompleksühendi diammiinhõbekloriidi. COO22- tõestamisel sadestus Ca2+-ioonidega valge kaltsiumoksalaat. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide (ka eelkatsete) võrrandid Eelkatsed: 2MnO4- + 10I- + 16H+ 2 Mn2+ + 5I2 + 8H2O 2MnO4- + 5(COO)22- + 16H+ 2Mn2+ + 10CO2 + 8H2O Rünma määramine: I- + Ag+ AgI Ag+ + Cl- AgCl (COO)22- + Ba2+ Ba(COO)2 I- tõestamine: 2I- + Cl2 I2 + 2Cl- I2 + 5Cl2 + 6H2O 2IO3- + 10Cl-+ 12 H+ Cl- tõestamine: Ag+ + Cl- AgCl AgCl + 2 NH3H2O [Ag(NH3)2]+ + Cl- + 2H2O (COO)22- tõestamine: Ca2+ + (COO)22- Ca(COO)2 Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4---ioonide tõestamine nende koosesinemisel SCN- -ioone tõestatakse Fe3+ -ioonidega, kusjuures moodustub veripunane värvus (tuletage meelde Fe3+-ioonide tõestamist SCN--ioonidega)
Too näiteid, milliste meetodite puhul seda kasutatakse.- DNA aluste paardumine, on spetsiifiline A-T; G-C / FISH; EISH 30. Kas DNA aluste paardumisel on oluline DNA päritolu? - EI 31. Nimeta kolm etappi, millest sõltub mikrobioloogilise diagnostika edukus ?- proovi võtmisest; transpordist; uurimustulemuse tõlgendamisest ja aseptikast 32. Mis on seroloogilise reaktsiooni aluseks ja millised on selle kaks etappi (kirjelda lühidalt mõlemat etappi)?- AG-AK seostumine: Primaarreaktsioon- AG seostumine spets.AK, inimene oma meeleorganiga seda ei tunneta ja ta ei saa teada, kas AG reageeris AK või mitte sekundaarreaktsioon- primaarreaktsioonis tekkinud AG-AK kompleks muudetakse inimese meeleorganile tajutavaks 33. Kas serodiagnostikas määratakse antikehade või antigeenide esinemist uuritavas materjalis? Põhjenda ja too näiteid.- Nii AK kui AG esinemist. 34. Millisest kliinilisest materjalist määratakse tavaliselt antikehi
Seega sellel temperatuuril Elektroodi normaalpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. Normaalpotentsiaalid on toodud käsiraamatutes. Eraldi rühma moodustavad nn II liki elektroodid, kus metallelektrood asub selle metalli raskestilahustuvat ühendit sisaldavad ja viimasega ühist aniooni omava hästilahustuva soola lahuses. Näiteks hobe-hõbekloriidelektrood AgAgCl, Cl-. Sellel elektroodil toimub reaktsioon Ag++e-Ag ja vastavalt Nernsti võrrandile avaldub tema potentsiaal . Kuna aga lahuses on küllastatud AgCl-ga, siis sõltub hõbeda ioonide aktiivsus lahuses olevate kloori ioonide aktiivsusest vastavalt seosele , kus LAgCl on AgCl lahustuvuskorrutis. Seega elektroodi potentsiaal , kus . Samasuguse võrrandi saame, kui rakendame Nernsti võrrandit elektroodil toimuvale summaarsele reaktsioonile AgCl+e-Ag+Cl-, kuna aAgCl=1 ja aAg=1. Katseandmed, tulemused ja arvutused Katse temperatuur: 25C
annaabi.ee 
