vaid ainult koos juurmorfeemiga tuletusliited ning muutemorfeemid (vormitunnused) 16. Vormimoodustus ja liiteline sõnamoodustus kasutavad ühesuguseid morfoloogilisi võtteid liidetakse juurmorfeemile afikseid: vormitunnuseid v tuletusliiteid, mis eesti keeles järgnevad tüvele. Ka afiksitele eelnevad tüvekujud, s.t muutetüvi ja tuletustüvi on sageli samad. Eristavaks teguriks on afiksi funktsioon: vormitunnused tähistava sõnaliigile omaseid grammatilisi kategooriaid, tuletusliited tähistavad leksikosemantilisi kategooriaid. Vastavalt sellele jaguneb morfoloogia MUUTEMORFOLOOGIAKS JA TULETUSMORFOLOOGIAKS. Olulisemad erinevused: a) SÕNALIIGI MUUTUVUS Muutemorfeem ei muuda tüve sõnaliiki. Tuletusmorfeem määrab tuletatud lekseemi sõnaliigi, mis võib olla alussõnaga sama v sellest erinev
Kliitik (kliitiline morfeem) liituvad sõnavormile (nt -ki ja -gi). Kõneleja kasutab neid tihti oma arusaamade või seisukohtade väljendamiseks või situatiivsete nähtuste rõhutamiseks. vaba leksikaalne tüvi seotud grammatiline afiks Morfoloogilised protsessid Liitmine rohkem või vähem aglutinatiivne (nt käs+i+le+gi). Kuid võivad alluda ka fusioonile ehk sulada kokku nagu sõnavormis murda. Tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum tüve täielik kordumine (nt orang 'inimene' orang+orang 'inimesed') Prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil. Nt rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Liitmise vastand on lühendamine. Nt vene keeles moodustub osade sõnade mitmus ilma tunnuseta (kool koolid). Morfotaktika
Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest · täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. · toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust. · selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 22. William Labov ja mikrosotsiolingvistika 36. Mikrosotsiolingvistika. Labov Labov · ,,The Social Motivation of A Sound Change" - ühe saare elanike ja puhkajate sotsiaalne eristumine häälikulisel alusel. · ,,The Social Stratification of English in NYC" oluliste lingvistiliste variaablite eri tüüpi tekstides esinemise kvantitatiivne analüüs ja variaablusreeglid. Eristas sotsiaalsed
päästiksõna (ütled ühe sõna ja siis käivitad teise keele, pärast mida toimub koodivahetus) tsiteerimine rõhutamine etnilise kuuluvuse märkimine (ideoloogiline taust) kolmanda isiku vestlusest välja jätmine (kui laps/koer ei tohi teada, millest jutt käib, vahetavad täiskasvanud keelt) Koodivahetuse reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg sama). Interferents = ühe keele mõju teisele. Lähtekeele grammatiliste, leksikaalsete, foneetilise struktuuride kasutamist sihtkeeles ehk eksimist keele reeglite vastu tingituna kahe keele valdamisest. Simultaanne keeleomandamine = kakskeelne esimese keele omandamine. Kaht keelt õpitakse korraga. Passiivne kakskeelsus = mõistab kaht keelt, aga räägib ise üht.
grammatilised; Afiksite liigid: • prefiks – eesliide; morfeemid, mis lisatakse sõna algusesse juure või tüve ette; • sufiks – järelliide; morfeemid, mis lisatakse sõna lõppu juure või tüve järele; • infiks – juht, kus üks morf lõhub teise morfi, mitte lihtsalt ei asetse kahe morfi vahel; esinevad sõnavormides koos sufiksite ja prefiksitega; • tsirkumfiks – afiksi liik, kus kuuluvad kokku prefiks e eesliide ja sufiks e järelliide ning kumbki neist eraldi tähendust ei moodusta; näivad nad kuuluvat ühte morfeemi; tegu katkendliku morfiga, mis on maailma keeltes väga haruldane; erijuhud üldisemast fenomenist, kus kaks või enam afiksit koosmõjus saavutavad tähenduse, mida ükski neist isoleerituna edasi ei anna. Selliseid nähtuseid leiab maailma keeltest palju, kuid
objektidele Moodustamine Ebaregulaarselt Regulaarselt Tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütliselt Substantiiviklass nende süsteem on grammatiline süsteem, mida osad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiivklassid põhinevad tihti referentide omadustel, nagu sugu, elusus, kuju. Klasside eristamine: 1) substantiivile liituva afiksi abil, 2) kliitiku või NP koosseisu kuuluva sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju silmatorkavalt ühedimensionaalne, kahedimensionaalne või kolmedimensionaalne, 3) terviklikkus,
Morfoloogilisi nähtusi vaadeldakse aga väga sageli ka IP-analüüsi vaimus protsessuaalselt: pindstruktuuri sõnavorme tuletatakse hüpoteetilistest baasvormidest (juurtest) ja/või tähendusüksustest. Rohkem või vähem aglutinatiivne morfeemide liitmine (afikseerimine) on morfoloogilise protsessi näide. Elemendid võivad alluda fusioonile ehk sulada kokku. Täielik fusioon on siiski erandlik. Väga tavaline on liitmisega koos toimuv osaline fusioon ehk tüve ja/või afiksi modifitseerumine. Suurt osa morfofonoloogilistest variatsioonidest saab käsitleda morfoloogiliste protsesside kõrvalproduktina, nt eesti keele astmevaheldus. Reduplikatsioon on liitmise erijuhtum. Reduplikatsiooni lihtsaim avaldumisvorm on tüve täielik kordumine. Tavaline on ka prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil, nt paljudes Aafrika toonikeeltes. Rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri
(morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid. Keelte tüpoloogiline liigitus: Isoleeriv - (hiina, vietnam) Käändeid pole, sõnamuutmine puudub, selleks otstarbeks kasutatakse abisõnu. Aglutineeriv - (kirundi, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. Sõna muutevormide moodustamine tüvele afikseid liites nii, et tüve ja afiksi piirid jäävad selgeks ning igal afiksil on üks kindel tähendus Flekteeriv e fusiivne - (slaavi ja germaani keeled, vene, eesti) kasutatakse süntaktiliste seoste väljendamiseks sõnamuutmist. (Toimuvad muutused sõna sees: buy--bought) Kasutatakse morfoloogilise tehnikana fusiooni - uute tüvede ja sõna muutevormide moodustamine tüvesid fonoloogiliselt teisendades. Polüsünteetiline- (Põhja-Ameerika indiaani keeled) sõna sees on palju morfeeme,
üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll Käänetekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt, lause moodustajate semantilisi rolle. Semantilised rollid:
Mitme erineva keele/koodi kasutamine samas keeles. Tekib, sest täidetakse keeles tekkinud tühimikku: nt sõna ei meenu ühes keeles, siis kasutatakse teise keele sõna laenuna. toimib päästiksõnana – vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. tsiteeritakse. rõhutatakse. märgitakse etnilist kuuluvust. selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama). 25. Kognitiivne semantika ja Lakoffi (ja Johnsoni) mõistemetafoori teooria. Kognitiivne semantika on kognitiivse keeleteaduse üks põhisuundi, sh koos metafooriteooriaga. Keelesüsteem on läbinisti metafooriline: inimene mõistestab uut tuntud ja konkreetse asjade või nähtuste kaudu ja kasutab samu keelelisi väljendeid nende keelendamisel. KL näeb
Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused. Grammatiliste kategooriate (morfoloogilised) väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis - morfeemide (afiksite) liitmine
tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48
tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle. 48
tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: substantiivile liituva afiksi abil; kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria????????????? Käänetekategooria põhiline funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone, või laiemalt lausete moodustamise semantilisi rolle.
morfeemiga. Seotud morfeemide hulka kuuluvad liited e afiksid. Leksikaalsed morfeemid tähendusega. Grammatilised morfeemid tunnused ja lõpud. Prefiks eesliide (eba+viisakas) Sufiks tagaliide (jalga+de+le+gi) Tsirkumfiks tüvi keskel (saksa ge+mach+t) Infiks liitub morfeemi tüve keskele (nt akaadi isrik ,,he stole", is-ta-rik ,,he stole for himself") Nullmorfeem ei avaldu struktuuriliselt, st ei realiseeru foneemide ega tähtede kujul. Nt raamatu+0. Kliitik afiksi ja tüve vahepealne morfeem, grammatiline tähendus, liitumine teistmoodi kui afiksil. Nt kellelegi, kellegile. Ebatüüpiline morfeem. 5 7) Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Grammatiline kategooria hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad erinevad vormiüksused.
teiste morfeemidega; maja-de-le-gi) 2. LEKSIKAALSED (tähendusega) ja GRAMMATILISED(suhted) 3. JUURED JA TÜVED ja AFIKSID Tüvimorfeemid kannavad sõna leksikaalset (üldistatud) tähendust (nt saat-, saada-). Liidemorfeemid muudavad tüve leksikaalset tähendust ja sõnaliiki või mõlemat (nt seis(ma) + ata > seis/ata(ma), Tunnusmorfeemid kannavad grammatilist tähendust (nt sõnavormis ela/si/me väljendab si lihtminevikku ja me mitmuse esimest pööret). Afiksi (seotud morfeem) liigid: - sufiks (eesti keele tunnused ja lõpud; tüve lõppu liituv morfeem) järelliiide - Jalga/de/le/gi - prefiksid (tüve ette liituv morfeem) eba/viisakas - aufiksid (liidetakse pärast tüve) - tsirkumfiks (tüve ees ja lõpus on morfeem), ge-mach-t - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), išriq – he stole; iš-ta-riq – he stole for himself - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba
tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas - substantiivile liituva afiksi abil; - kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; - ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Substantiiviklassid Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal. Allani (1977) üldistatud skeem substantiivide klassifitseerimissüsteemide kohta eri keeltes (põhineb rohkem kui 50 keele andmetel): aine (1a) elusus (1b) abstraktsed ja verbaalsubstantiivid (1c) elutus Kuju
duot 'too' dot 'too seal kaugemal' Substantiiviklassid · Subatantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeles kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Subtantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). · Klasse eristatakse kas o Substantiivile luutuva afiksi abil o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son' o La mesa 'the table' o El maecado 'the market' · Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad subatantiive nende referentide
grammatikatraditsioon juba enne teda. • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt (sanskrit). • Pānini tekst on ilma kommentaarideta arusaamatu (Indias traditsioon, et pidi kommenteerima, muidu aru ei saa), sest – reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi Abisümbolid, näiteks afiksi täielik kadu – LU, millel on sõltuvalt kontekstist kolm liiki LUK, SLU ja LUP 1. näiteks on süsteemi mõttes igale mitte-verbile lisatud nominaalsufiks, aga muutumatutelt sõnadelt kaotatakse see LUK kadu, mille puhul säilib funktsioon – lopa (nullmorfeem)
annaabi.ee 
