Külma sõja järgne aeg · Demokraatia areng lagunesid tortalitaarne ja autoritaarne reziim · 1988 Põhja Iirima küsimuse rahumeelne lahenemine · Lõuna Aafrika vabariigis kaotati paari aastaga rassistlikud diskrimineermisreziimid, uueks presidendiks sai Mandela · India poliitika endiselt ebastabiilne, kuid avatud majanduse reformimine aitas kaasa kiirele majanduse kasvule Demokraatia lämmatamine hiinas · 1976 suri Mao Zedong. Hiina hakkas tasapisi avanema. 1986 algasid meeleavaldused demokraatia kaitseks. · 1987 juhtkonna vahetus zhan zinyang · 1989 taevase rahu väljaku meeleavaldused mais alustati ka näljastreiki, toetust saada Gorbatsovilt · Hiina kommunistliku partei dilemma, peale jäävad vanameelsed, välja kuulutati sõjaseisukord · 4. Juuni 1989 verevalamine taevase rahu väljakul, maaila streik, hiina sellele ei reageerinud · Hiinda endiselt kommunistlik...
olukorda, kus isad matavad poegi ja järele jäävad varemed nii inimeste kui majade näol--selleks on sõda. Aastaid, mil tervel planeedil on olnud rahu ning keegi pole sõdinud, saaks kokku lugeda kahe käe näppudel. Too kurb aga tõene fakt, on ümberlükamatu tõestus sellele, et inimene ei suuda või pole seni õppinud, elama ilma sõjata. Igal sõjal on siht, mille poole püüeldakse ning mida saavutada soovitakse. Näiteks oli Ameerika eesmärk Afganistaanist leida musta kulda ja seejärel ajaviiteks maailma esiterrorist Osama Bin Laden ning kaugemas minevikus oli kreeklaste eesmärgiks Helena troojalaste juurdest tagasi tuua. Üeldakse, et Sõdu põhjustab armastuse puudumine. Kuid tegelikult on Sõja ajendeid kolme tüüpi. Esimest järku ajendid on seotud ellujäämisega. Kergesti sünnivad sõdivad kollektiivid, mis on ellujäämiseks vajalikud.- nt aafrika laps sõdurid. Teist järku ajendid on seotud majandusliku õitsengu ja kasuga.
maailmas. Seal põgenetakse sunnitöö eest ning lisaks määramatu vastu tahtmist väeteenistusse võtmise eest. Slaid 4 (joonis): Konfliktid Süürias on endiselt üks suurimaid põhjusi rändekriisi jaoks, kuid ka jätkuv vägivald Afganistaanis, kuritegevus ja ärakasutamine Eritreas ja vaesus Kosovos on ajendiks, miks inimesed otsivad elupaika mujalt. Alates 2015. aasta jaanuaris on inimeste sissevool Euroopasse üle Vahemere olnud kõige suurem Süürialaste (48%), Afganistaanist (21%) ja Iraagist (9%) pärit. Slaid 5 (joonis): Selle joonise pealt on näha 10 riiki, kust tuli Euroopasse 2015. aasta esimesel poolel kõige rohkem asüülitaotlejaid. Enim oli varjupaigatoatlejaid-ligi 200 000, pärit Süüriast, üle poole vähem, ligi 90 000, Afganistaanist ning umbes 65 000 Kosovost. Slaid 6: Majandus-või mugavusmigrant ei ole pagulane, sest ta jätab oma kodumaa maha parema elatustaseme või töövõimaluste tõttu. Pagulane aga lahkub oma kodumaalt
Kongress, presidentaalne valimissüsteem. Käsumajandus langes, turumajandusele ei suudetud üle minna. Suhete reguleerimine Läänega Tähtis USAga suhete parandamine. Desarmeerimine ehk relvastuse vähendamine, regionaalsed suhted ja inimõiguste kaitse. Peatati tuumakatsetused ja rakettide paigaldamist Euroopa ossa. Sellega tahtis Gorbatsov Reaganil meelitada tähtedesõja programmi lõpetamist, asjatult. Kokkulepe kesk-ja lähimaarakettide likvideerimise kohta. Väed 1989 Afganistaanist välja, Nicaraguas kodusõja lõpp. Vabastati poliitvange ning läbikäik NSVL ja maailma vahel suurenes. Rahvuslik vabadusliikumine NSVL Tekkisid rahvuslikud pinged. Neid kasutasid ära Baltimaad, keskkonnakaitse loosunigte all alanud vabadusliikumine kasvas 1987. aasta teiseks pooleks poliitiliseks. Nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist. Lääne tähelepanu tõttu ei saanud demonstratsioone keelata. 1988 kevadel loominguliste liitude pleenumid, kus kritiseeriti Baltimaade olukorda
Aastaarvud 1958 -suure hüppe poliitika algus Hiinas 1947 -India ja Pakistani iseseisvus http://www.abiks.pri.ee 1982 -Falklandi kriis 1966-69 -kultuurirevolutsioon Hiinas 1946-55 -peronism Argentiinas 1990 -aparheireziimi kaotamine LAV-s 1989 -Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1948 -Iisreli riigi loomine 1973-89 -kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1.Iseloomusta Aafrikat 20.saj. II poolel. Aafrika vabanemine koloniaalvõimust sai alguse 1951.a., kui kuulutati välja iseseisev Liibüa kuningriik ja koloniaalajastu lõpuks peetakse 1990, kui iseseisvus Vaniibia. Suuremal osal riikidest õnnestus iseseisvus saavutada rahulikul teel, mõnes piirkonnas aga tuli pidada pikaajalist vabadussõda koloniaalvõimude vastu
liikumisest põhjustatud haigused. Kolmandaks põhjuseks, miks kodanikualgatused on laienenud, on inimeste soov muuta ühiskonna suhtumist erinevatesse rahvustesse, nahavärvi, seksuaalsesse orientatsiooni, usutunnistusse. Pagulased ning nende pagemine erinevatesse Euroopa riikidesse on hetkel on väga põletav teema. Valdavalt Afganistaanist, Eritreast, Somaaliast ja Süüriast pärit pagulased on vallandanud Euroopas rassismilaine. Ka Eesti on lubanud vastu võtta 550 pagulast ning antud lubadus on ajanud suurema osa eestlastest tagajalgadele. Ära on hakatud põlgama kõiki, kes on tumedama nahavärviga, ka neid, kes on tegelikult eestlased. Eesti kodanikud, kes ei näe välja kui
hävitama lähi- ja keskmaaraketid Euroopas. Tegu oli väga suure murranguga üks tuumarelvaliik likvideeriti täielikult. See oli ainult 4% kogu tuumapotensiaalist. Tähtis osa oli ka süsteemi loomisel, mis kontrolliks lepingu täitmist. Piirkondlikud konfliktid laabusid. NSV Liit lõpetas varem rahastatud rahvusvahelise terrorismi toetamise. Genfis kirjutati 1988.aastal alla lepingule, mille kohaselt NL viis oma väed Afganistaanist välja. Seda 1989.aasta veebruariks. Nicaraguas lõpetati kodusõda 1988.aasta märtsis. 7 Tagajärjed Perestroika tagajärjel lagunes Nõukogude Liit, seda mitmetel sisepoliitilistel ja välispoliitilistel põhjustel. Gorbatsov keelas NL-il sekkuda teiste riikide sisepoliitikasse. NL kaotas võimu teiste riikide üle. Siseriiklikult oli tugevaim tagajärg majanduse allakäik. Riik oli kriisi äärepeal.
Gorba lootis selle sammuga USAlt välja meelitada lubaduse, loobuda tähtede sõja programmist. Kokkuvõttes läks järeleandmistele hoopis Gorba ise, nõustudes 1987. aasta detsembris alla kirjutama kokkuleppe kesk- ja lähimaara- kettide likvideerimise kohta. Olulist edu saavutati ka piirkondlike konfliktide reguleerimisel. NSVL lõpetas rahvusvahelise terrorismi toetamise. 1989 märtsis, kirjutas NSVL Genfis alla kokkulepetele, mille alusel viisid nad oma väed 1989. veebruariks afganistaanist välja. 1988. a. Märtsis suudeti lõpetada kodusõda Nicaraguas, lahenesid ka mitmed teised regionaalsed konfliktid. Rahvuslik vabadusliikumine NSVLis. Esialgu arenes perestroika rohkem NSVLi võimukeskutes, peagi aga asusid rahvuslikud opositsiooniliikumised perestroika ja glasnosti pakutud võimalusi ära kasutama, esialgu küll suhteliselt ettevaatlikut. Mõnel pool ilmnesid pärast surve nõrgemist seni maha vaikitud rahvuslikud pinged
1949 NATO 1955 VLO 1970-72 Saksa Saksa suhted 1973 Vietnami sõja lõpp 1975 Helsingi lõppakti allkirjastamine (Venemaad süüdistati inimõiguste rikumises) 1979 SRP-1 1972 Strateegiline relvastuse piiramine SRP-2 1979 SALT START M. Gorbatsov (1985-1991) desarmeerimise reaalne algus 1983 Loobutakse Breznevi doktriinist & tuumajõudude vaheleping 1989 NSVL toob väed Afganistaanist välja 1990 Euroopa julgeoleku ja koostöö nõupidamine(Külm sõda on lõppenud) 1991 Strateegiliste relvastuste vähendamine 30% võrra.
kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine, et NSVL lõplikult laostada. Asuti toetama ka Afganistaani ja Poolat. Järjest rikkus USA kõik NSVL katsed midagi majanduslikult korda saata, näiteks uue gaasijuhtme ehitamine Euroopasse, naftahindade allasurumine. Seega jäi NSVL rahata ja ei saanud enam relvi toota. Siis alustas USA võidurelvastumise uut etappi, tähtede sõda 1983. Lõpuks oli NSVL nii laostunud, et pidi oma väed Afganistaanist välja viima ja oli võidurelvastumise kaotanud. Perestroika 1985 tuli võimule Gorbatsov, kes oli veendunud, et riik vajab ümberkorraldamist. Ta tahtis päästa käsumajandust ja impeeriumi. Hakati uuendama majandust (perestroika) aga läbimõtlematult. Peagi ilmus kõvale ka glasnost ehk avalikustamine. Hakati rääkima, mis oli tegelikult toiminud, eriti Stalini valitsusajal. Üritati ka parandada suhteid läänega ja NSVL tegi järelandmisi likvideerides rakette ning viies vägesid välja
tippkohtumised toimusid 1986-genf,reykjavik,1987-washington,1988-moskva,1989-malta;oma initsiatiivi näitas NSVL ka relvastuse vähendamises 1985; 1985-kehtestati ühepoolselt tuumakatsetuste moratoorium,katkestati keskmaarakettide paigutamine NSVL Euroopa osa territooriumile; 1987- saavutati kahe üliriigi vahel kokkulepe kesk-ja läbimaarakettide järkjärgulise likvideerimise kohta;NSVL hakkas oma vägesid maailma eri paikadest ära tooma:1985-afganistaanist,1987- mongooliast,1988-NSVL väed, Vietnami ja Kuuba üksused hakkasid lahkuma Kambodzast ja Poolast,1990-Ungarist ja Tsehhoslovakkiast,1991-poolast;1988-saavutati vaherahukokkulepe Nicaragua sõdivate poolte vahel. 1945-Tuumajastu algus. 1957-Kontinentidevaheline rakett.1958- Algasid läbirääkimise tuumalrevastuse piiramise üle.1963-Tuumarelva katsetuste osalise keelustamiseleping. 1969-Algasid läbirääkimised strateegilise relvastuse piiramise üle. 1973- Algasid
gaas, relvad) 3) suruda NSV Liidule peale kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine, millega NSV Liit poleks suutnud kaasa minna · Seati sihiks NSV Liidu põhimõtteline muutmine ehk idabloki lammutamine. Taotlused tekitasid vastuseisu lisaks idablokile ka Euroopas. II Usa toetus nõukogudevastastele liikumistele · USA toetas Afganistani vastupanuvõitlejaid ehk modzaheede moodsate relvadega, mis sundis NSV Liidu Afganistaanist lahkuma · USA toetas põrandaalust Solidaarsust moodsa side- ja trükitehnikaga. Usa kehtestas Poola suhtes majandusaktsioonid, mis nõrgestasid riiki veel rohkem. Lech Walesa vabastati vangistusest ja sai rahupreemia 1983. · Ühendriigid hakkasid tõhusamalt toetama vastupanuliikumisi ka mujal Kesk ja Ida- Euroopas ning NSVL-is. See oli tõuge muutustele, mis kukutasid mõne aasta pärast kommunistide võimu Euroopas ning rebisid maha raudse eesriide.
Ronald Reagani innustavad kõned Poolale ja Berliini müüri ääres pani rahva pulbitsema. Reagani eesmärk levitada demokraatiat üle maailma, ka Ladina-Ameerikas, hakkas vilju kandma. Reagan rõhutas pidevalt, et Ameerika välispoliitika eesmärk ei keskendu sõja ärahoidmisele, vaid rahu leidmisele. Maailma tabas 8. veebruaril 1988 dramaatiline uudis. Nõukogude Kommunistliku Kompartei keskkommitee peasekretär teatas , et Nõukogude väed taanduvad otsekohe Afganistaanist. Presidendi ja paavsti ennustus täitus. Paljuski just tänu Solidaarsuse sitkusele ja võidule Poolas, mis vormistati ametlikult esimestel poolvabadel parlamendivalimistel 1989. aastal, mis oli avatud kandidaatidele igast poliitilisest parteist. Poola korraldas ehtsad valimised kindlale arvule kohtadele parlamendi kahes kojas, mis lõppesid Solidaarsuse ülekaaluka võiduga. Mihhail Gorbatsov isegi kuulutas, et Nõukogude Liit, mis on
sügisel 1980 Puhkevad stiihilised noorsoorahutused Tallinnas 1981 Vangilaagris sueb J. Kukk 1982 Falklandi kriis 1983 Euroopasse hakkas NATO paigutama Eurorakkette. 1985 Mihhail Gorbatsov saab NLKP peasekretäriks, perestroika algus 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumine 1986 1987 Fosforiidikampaania, mis äratab Eestimaa 1987 1994 Afganistaanist vägede väljatoomine 1987 Hirvepargi meeleavaldus Tallinnas 26. september 1987 Ajalehes ,,Edasi" esitatakse Isemajandava Eesti idee 12. detsember 1987 Luuakse Eesti Muinsuskaitse Selts 1988 Rahvarinnete loomine Eestis, Lätis ja Leedus 1988 Tartu rahu ja Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine 1988 Algab Rahvarinde loomine
pri.ee 1956 Suessi kriis 1958 suure hüppe poliitika algus Hiinas 196073 Vietnami sõda 1962 Kariibi kriis 196669 kultuurirevolutsioon Hiinas 1968 Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 197389 kindral Pinocheti diktatuur Tsiilis 1974 Nafta kriis 1979 NSVL tungib Afganistaani 1982 Falklandi kriis 1989 Nõukogude vägede välja viimine Afganistaanist 1990 aparheireziimi kaotamine LAVs 1990 Saksa taasühend. 19901991 Kuveidi kriis (Lahesõda) 1992 Maastrichti leping, Eeesti põhiseaduse rahvahääletus ja rahareform 1995 Rootsi ja Soome astuvad EL 1998 Eesti läbirääkimiste algus ELga 28.06.1914 atendaat Sarajevos 28.07.1914 algab I maailmasõda, Austria kuulutab sõja Serbiale 04.08.1914 Inglismaa kuulutab sõja Saksamaale 09
sõjategevust. Võidurelvastumine kestis veel 1980-ndate aastatel. Sõjalised kulutusid olid mõlemale osapoolele liiga karmid. 1985. aastal tuli NSVL-s võimule M. Gorbatsov, kes oli väga huvitatud headest suhetest lääneriikidega - Nõukogude Liit lihtsalt ei suutnud enam nii jätkata. Tihenesid suhtet mõlema üliriigi vahel. 1987. aastal lepiti kokku, et hävitatakse kesk- ja lühimaaraketid, asuti vähendama ka tuumarelvastust. NSVL hakkas vägesid Afganistaanist välja tooma. Külm sõda lõppes NSVL kadumisega maailmakaardilt 1991. aastal. Kuid Külm sõda tõi maailmale ka head - nii mitmedki sõjamasinad (näiteks Lockheed U-2) töötavad nüüd teaduse heaks, samuti arenes koos sõjatehnikaga ka meditsiin ja teised valdkonnad. Võidab see, kellel on surres rohkem asju Külmas sõjas oli vaid üks võitja - sõjatööstus. Relvi, rakette, pomme ja kõikvõimalike sõjamasinaid toodeti ülimalt suurtes kogustes.
tuumarelvakatsetused, millega loodeti USA-lt välja meelitada lubadus loobuda tähtedesõja programmist, edutult · Kokkuvõtteks läks järeleandmistele hoopis Gorbatsov, nõustudes 1987. Detsember alla kirjutama ,,kokkuleppele kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kohta" · Gorbatsov tegi veel teisigi järeleandmisi: väed toodi Afganistaanist välja, terrorismi ei rahastatud enam, inimõiguste küsimustes tehti järeleandmisi. · Hõlbustub läbikäimine NSV Liidu ja läänemaailma vahel, Gorbatsov muutub läänes populaarseks, aga kodumaal kaotab mainet. Külma sõja lõpp ja kommunistliku süsteemi lagunemine Sotsialismi kokkuvarisemine Kesk- ja Ida Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka NSV Liitu.
karbiline, millest värvi sünteesiti) -kreeklaste uus esiletõus kohe peale mererahvaste sisserännet -Lefkandi- asula, mis on pidevalt olnud asustatud 2000-7000 eKr ning kus on mingist hetkest näha kalmetes kaubad, mis on iseloomulikud teistele piirkondadele. Kaubandussidemed loovad kreeklaste esimese koloonia Pithekoussai saarel. Umbes 10-11.sajand eKr tabas piirkonda suur pronksi puudus, sest tina ei toodud enam Afganistaanist. See tingis raua kasutuselevõtu vajaduse. Etruuria esiletõus: Villanova kultuur (10.-8.sajand eKr). Nende esiletõus ei ole üllatuslik, sest seal on võrlemisi soodne kliima, metallide rohkus, hea asend- avatud Terriini merele (sai kubelda kreeklastega) Atlantilise Euroopa peamised kaubateed, kust veeti luksuskaupa jäävad Iirimaa, L-Inglismaa, P- Prantsusmaa ja P-Hispaania. Luksuskaupade eesotsas on katlad ja lihavardad, nooleotsad. Kaubateed Kesk-Euroopas ja Läänemere vahel
Tahtis luua uue poliitilise süsteemi. Nt mitme partei valimissüsteem. Ta oli populaarne läänes, kuna otsustas hakata suhteid parandama lääneriikidega, eeskätt USAga. Ta oli paindlikum ja lõpetas konfliktid. Näiteks tuumarelvastus sai läbi. Tema lõptas koos Reaganiga Külma Sõja. 3. Likvideeriti kesk- ja lähimaaraketid; koostöö tihenes; NSVL lõpetas terrorismis toetamise tõi väed välja Afganistaanist; NSVL'st vabastati poliitvänge, lubati rohkem inimestel välja rännata. 4. Gorbatsov oli ebakindel liider, algul pooldas uuendusi hiljem saadi aru et see viib põhja, see aga vihastas kommunismi pooldajaid. Gorbatsov arvas ka valimistel, et rahvas valib kommunismi aga nii ei läinud. Majandusreform kukkus läbi. 5. 88. Pleenumid, revolutsioonid, laulev revolutsioon. 89. Laulupeol toodi välja
W.Jaruzelski- uus valitseja Perestroika Mihhail Gorbatšov Perestroika- sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine Glasnost- avalikustamine Piiratud majandusvabadus Kooperatiivide loomine- väike ettevõte Hakkavad paranema suhted lääneriikidega Alkoholivastane kampaania 1987 28mai NSVL oli piirivalvurite päev, lendur Rust (sakslane) maandus Venemaal Rahvuste vahelised konfliktid Gorbatšov loobus Brežnevi doktriinist 1989 NSVL tõi väed välja Afganistaanist 1989 Poola ümarlaualäbirääkimised Poola oli esimene riik, kus toimusid vabad valimised Mazowiecki- poola peaminister, esimene mitte kommunistist peaminister Euroopas Mitme kandidaadiga valimised 1987 tehti katse Nsvl lagunemine Mõiste „suvenäärsus“ erinevad tõlgendused Otsene tähendus: sõltumatus, omariiklus või iseseisvus. 1980 aastate II poolel ei tähendanud, seda mis raamatutes kirjas on
kogu sotsiaalse süsteemi raames) . 68' sissetung Tšehhoslovakkiasse. 69' vahejuhtum Hiina piiril. 72' Nixon külastab NL-i, koostööleping. Brežnev SLV-s , koostööleping. 76-88 inimõigusliikumised surutakse maha. Dets 79' NL-i vägede invasioon Afganistaani. 82' Brežnev sureb, Antropov tuleb. 84 Andropov sureb, Tšernenko tuleb. 85 sureb ja Gotbatšov tuleb. Veebr. 86' perestroika ja glasnost (avalikustamine). 26.04.86 Tšernobõl. 88' NL-i vägede lahkumiine Afganistaanist, jõuab lõpule 89'. 90' Balti riigid kuulutavad sõltumatuks. 15.03.90' Gorba valitakse NL-i presidendiks, Jeltsin saab Vene NFSV Ülemnõukogu presiidiumi esimeheks. 91' verised sõjalised aktsioonid Balti riikide vabanemispüüdluste vastu. 91' Jeltsin otsestel valimistel Vene NFSV presidendiks. 91' nurjub vanameelsete putš. Dets 91' SRÜ. 31.12.1991 NL-i lõpp.02.01.92' liberaalsed reformid ja hindade vabakslaskmine. Venemaa saab NL-i koha ÜRO julgeolekunõukogus. 21.09.93'
o Poliitline liberaliseerimine, kontakt muu maailmaga o Tekkisid poliitilised liikumised -> erakonnad o Gorbatšov püüdis leida keskteed reformimeelsete ja vanameelsete vahel – jäeti seetõttu maha: kesktee otsimine ei meeldinud inimestele. G hoidis kinni sotsialismist ja tahtis säilitada NLi terviklikkust o Paranesid suhted NSVLi ja USA vahel (kohtumine Reykjavikis 1989) o 1988 Viidi Afganistaanist NLi väed välja o Moskva vähenda kontrolli Ida-Euroopas, Moskva heakskiidul Smi ühendamine o Senisest liberaalsem poliitika viis kommunistlike režiimide kokkuvarisemiseni idabloki maades, VLO lõpetas tegevuse 12. juunil 1991 valiti Jeltsin VM presidendiks Augustis võtsid mitu liiduvabariiki vastu suveräänsusdeklaratsiooni ja püüdlesid iseseisvuse poole (ka Eesti)
Glasnosti esimeseks katseks oli Tsernobõli katastroof. 26.04.1986 - Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimus plahvatus, mille tulemusena lendas õhku neljas reaktor. Atmosfäär kogu idaeuroopas saastus radioaktiivsete ainetega. Komparteis olid ka tagurlased, keda juhtis Ligatsov ja edumeelsed, keda juhtis Boris Jeltsin. 1988 NLKP XXVIII pleenum. Hakkas kaduma NLKP juhtivad osad. Tekkisid esimesed komparteist sõltumatud liikumised. 1988 - Nõukogude Liit lubas hakata Afganistaanist oma vägesid välja tooma. Ühiskonnas vähenes NLKP osakaal. Väiksemates haldusüksustes läks võim partei käest nõukogude kätte. 1989 - toimunud rahvasaadikute kongressi valimised olid esimesed vabad valimised Nõukogude Liidus. Valitud kongress valis omakorda Nõukogude Liidule presidendi, kelleks sai Gorbatsohv. 1990 Gorbatsohv presidendiks. Ligatsov läks erru. Vähenes NLKP osa ühiskonnas. Kukutati läbi "500 päeva" reformide kava.