ANTON STARKOPF (20.04.1889 - 30.12.1966) Joonistaja,kujur ja pedagoog. Sndis Harjumaal Kohila vallas Ra klas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. ppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899-1904 Jrvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis krgematel kaubandus- tstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Mnchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), ppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sgisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Luna-Saksamaal Wehlenis. Ttas 1916-18 sjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistkodades ning a-st 1917 htlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle ppejud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee juhataja), 1921-23 ka direktori kt. ja 1929-40 direktor; 1940-
Georges Braque 1882.a Argenteuil-sur- Saines 1963.a Pariisis. Kubismi esindaja 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Teenis prantsuse sõjaväes Leiutas kollaazitehnika Violin and Candlestick http://upload.wikimedia.org/wikipedia/en/3/3c/Violin_and_Candlestick.jpg Küünlajalg ja mängukaardid laual http://www.metmuseum.org/toah/images/hb/hb_1997.149.12.jpg Maisons à l'Estaque http://www.productionmyarts.com/Images/braque/maison-estaque-1908.jpg Naine kitarriga http://en.wikipedia.org/wiki/Image:Braque.woman.400pix.jpg
Akseli Gallen-Kallela 26. V 1865-7. III 1931 A. Gallen-Gallea on soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881- 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja a-st 1884 Pariisis Academie Julian`is, kus sai mõjutusi J. Bastien- Lepage´i loomingust. Lisaks on A. Gallen-Gallea illustreerinud raamatuid ja sinna holka kuulub ka mõni eesti kirjaniku raamat. Nt: A. Kivi ,,Seitse venda" (ENE 3 FILM- ISSÕ, K. Keskküla, P. Tetsman, M. Ummelas) A. Gallen-Gallea maalid olid alguses realistlikud hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala -ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks
Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar. Õli puul 1916 Click to edit Master text styles
Ballett Kujunemine: Tekkis 16 saj-l Prantsusmaal populaarsest tantsust gagliard´ist. Õitses 17. saj Louis XIV õukonnas, kus kuningas oli õukonna parim tant-sija ning tantsisid ainult mehed. Päikesekunin-gaks hüüti teda balletis peaosa Päikese tant-simise tõttu. 1661 rajas ta Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia (Academie Royale de la Dan-ses), mis oli esimene sellelaadne asutus Euroo-pas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Tema valitsemisaja lõpuks oli balletist saanud elukutse ja tantsisid ka naised. 18. saj-l arenes tantsutehnika tohutult. Seelikud lühendati pahkluudeni, 19. saj-l lühendati veelgi ning tulid varvaskingad, et ilmekamalt zeste ja kehakeelt edasi anda. Kuna ballett on prantsuse kunst, siis on balleti-terminid
Referaat Koostaja: Kai Mänd Lihula 2010 A.W. Gallen-Kallela(26.05.1965 Pori 07.03.1931 Stockholm), soome maalikunstnik ja graafik. Õppis 1881 1883 Helsingis Soome Kunstiühingu joonistuskoolis ja aastast 1884 Pariisis Academie Julian'is, kus sai tugevaid mõjutusi prantsuse mõõdukatelt vabaõhumaali meistritelt, eriti J. Bastien-Lepagne'i loomingust. Juba Pariisis äratas ta tähelepanu realistlike maalidega soome rahva elust võetud ainetel, näiteks ,,Eit ja kass"(1885) ja ,,Saunas"(1891). Lõi pärast pikka matka Põhja-Soome ja Valge mere äärsesse Karjalasse oma esimesed ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid ,,Aino"(1891) ja ,,Sampo tagumine"(1893). Vahepealseile
perega Põhja- ja rajaja. autorina ja ka 20. sajandi kunsti teerajajana. Prantsusmaale Monet Õppis , Le aastatel 1824- Monet kuulsaim ütlus: Havre'isse, 1898 Le "Ma tunnen rohkem kui kunagi varem mis on ka Havre'is E. vastumeelsust kõige suhtes, mis tuleb paljude tema Boudini kergelt, esimesel katsel." maalide juures. Aastast teemaks. 1859 läks ta Tema õppima Pariisi 1* impressioon- mulje kunstianne Academie Kui üks Claude Monet töö nimega avaldus väga Suisse'i "Impressioon. Tõusev päike" pandi välja noorelt, aga näitusele andis see kriitikale ajendi nimetada seda kunstnikerühm a impressionisti deks. Kunstnikud aga leidsid et see nimi on nende jaoks päris kohane, kuna nägemismuljet pidasid nad esmatähtsaks. Järgmisel näitusel nimetasidki nad juba end impressionisti deks. "Impressioon. Tõusev Päike" Jaapani sild. Vesirooside tiik.
Riia reaalkoolis ja 1918-1922 Tartu reaalkoolis. Kunstiõpinguid alustas Konrad Mäe ateljees ning jätkas "Pallase" kunstikoolis 1919-1926 K.Mäe ning aastast 1932 Ado Vabbe õpilasena, lõpetas kooli praktilise kursuse 1936. Töötas 1926- 1932 ja 1936-1937 peamiselt omaste juures maal.Elas 1937-1941 Pariisis (elatus peamiselt omaste, teiste kunstnike ning sõprade toetustest ning teoste müügist), täiendas end eraakadeemiais (F. Colarossi vabaakadeemias, Academie de la Grande Chaumiere'is) ning muudes vanameitrite teoseid kopeerides. Saksa okupatsioonivõimud paigutasid Pärsimäe, kui võõrriigi kodanuki 11. septembril 1941 Pariis lähedale Drancy koonduslaagrisse. Ta saadeti juunis Poolasse, Owicimi, kus ta hukati. K.Pärsimägi viljeles õli- ja akvarellmaali ning monotüüpikat. Ta lõi fovistlikke, lokaalvärvustel rajanevaid intiimse meeleoluga figuurimaale, portreid, natüürmorte ja maastikke. Pärsimäe varaseist teoseist on tuntuim
(1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog. Sündis Harjumaal Kohila vallas Röa külas ehitusmeistri perekonnas; oli abielus Lydia Meiga. Õppis 1897-99 Lohu vallakoolis, 1899- 1904 Järvakandi (Purku) ministeeriumikoolis, 1907-09 Tallinnas G. Narusbeki kaubanduskoolis ja 1909-11 Peterburis kõrgematel kaubandus- tööstuskursustel. Kunstihariduse omandas 1911-12 Münchenis A.Azhbe kunstikoolis /H. Schwegerle juhendusel) ning 1912-13 Pariisis Academie Russe'is ja Academie de la Grande Chaumiere'is (S. Bulakvski ja E. A. Bourdelle'i juures), õppis seal joonistamist ja modelleerimist. Arreteeriti sügisel 1914 Dresdenis ja interneeriti Lõuna-Saksamaal Wehlenis. Töötas 1916-18 sõjavangina Ratheni ja Dresdeni kiviraiumistöökodades ning a- st 1917 ühtlasi Berliinis F. Metzneri ateljees. Naasis 1918 Eestisse, osales 1919 "Pallase" kunstikooli asutamises, oli 1919-40 selle õppejõud (a-st 1934 prof.; skulptuuriateljee
detsember 1926) oli prantsuse maalikunstnik, impressionismi rajaja ja peaesindaja. Impressionismi vool sai nime tema maali "Impression, soleil levant" ,,Tõusev päike" järgi. Tema kunstianne avaldus väga noorelt, alguses küll karikaturistina. Varsti hakkas ta aga huvi tundma maalikunsti vastu ning 1858. aastal võeti üks tema maalidest vastu kohalikule näitusele, millest tal tekkis plaan saada elukutseliseks kunstnikuks. Ta õppis Pariisi vabameelse õhkkonnaga kunstikoolis Academie Suisse's. Claude Monet huvitus eelkõige suurtest vabaõhustseenidest ja õppis hindama päikesevalgust. Selleks, et päikeselise päeva meeleolu ja valgust jäädvustada, pidi ta töötama kiiresti, mistõttu nägid tema teosed välja rutakad ja lõpetamata. Le Havre's maalis ta ka ühe oma tuntuima teose, maali Le Havre sadama kohal kumavast tõusvast päikesest, mille ta nimetas "Impressioon. Tõusev päike", mis tõi tõelise pöörde kunstajaloos. Alguse sai uus kunstivool -
värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme
Mägi siirdus esialgu Soome. ja veetis 1906 aasta suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga, kus huvitus maastikumaalist; sügisest õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. a. suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Looming
saanudpäevalehtede igapäevane ja äärmiselt populaarne koostisosa. Seetõttu olid pilkepiltide joonistajad, nagu Carjat, Hadol ja Nadar, tuttavad ka Monet'le ja mõjutasid kahtlemata temale omast stiili. Igatahes vastasid tema valmistatud teosed tõsiselt publiku maitsele ning see aitas tal teenida ka oma esimesed kaks tuhat franki. See oli kui esimene aste tema karjääriredelil. Ta osales erakooli Academie Suisse'i õppetöös, mille käigus kohtus Camille Pissarroga. Ateljeetöö ei rahuldanud teda enam, sest juba nüüd tõmbas teda tugevasti vabaõhumaali poole. Hiljem kohtas Monet Bazille´d, Renoiri ja Sisleyd, kellega koos ta sageli Barbizoni lähedal Chailley-en-Biere´i metsas maalimas käis. 3 KUNSTIÕPINGUD 1857-1864 1.3 Õppimine lahtise taeva all
1905. aastal lahkus ta koolist, kuna võttis osa üliõpilasrahutustest, aga täiendas end 1905-1906 J. Goldbatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi minna õppima Pariisi. Esialgu siirdus õppima Soome, seal hakkas teda huvitama maastikumaalimine. Arvatavasti õppis Helsingis Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. 1907. aastal läks Pariisi, õppis Colorissa vabaakadeemias ja Academie de la Chaumiere´is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 1908- 1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias Dieppe´is. Naasis Saksamaa kaudu kodumaale 1912. aastal. Järgnevalt töötas joonistusõpetajana Tartu linnakoolis 1913. a. 1914. a. kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916- 1919, pidas ateljeestuudiot. LOOMING Konrad Wilhelm Mägi oli 20
lõikus. Mainimisväärseteks töödeks on: "Kitarr ja viiul", "Muusikariistad", "Itaalia tüdruk", "Naine tugitoolis", "Arlekiin viiuliga". Georges Braque ( 1882 - 1963 ) oli prantsuse kunstnik, kubismi esindaja.Georges Braque kasvas üles Pariisi lähedal Le Harves. Mõnda aega töötas maalrina, õhtuti õppis École des Beaux-Arts kunstikoolis (18971899). Aastatel 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata. Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika.
Tema tuntumad teosed: "Avigononi neiud", ,,Akrobaat ja noor arlekiin", ,,Kaks neiut rannal jooksmas", ,,Dora Maari portree", ,,Guernica". Geogre Braque 1882-1963 Tema elu: Geogre Braque (13. mai 1882 Argenteuil-sur-Seine, Prantsusmaa 31. august 1963 Pariis) oli prantsuse kunstnik, kubismi esindaja.Georges Braque kasvas üles Pariisi lähedal Le Harves. Mõnda aega töötas maalrina, õhtuti õppis École des Beaux-Arts kunstikoolis (18971899). Aastatel 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is.Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata.Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika. Tema tuntumad teosed: ,,L'Estaque", ,,Viadukt L'Estaque'is.", ,,Kala ja pudelid", ,,Mees viiuliga", ,,Pudel, ajaleht, piip ja klaas", ,,Must kala" Kubism skulptuuris Kubistlikku skulptuuri iseloomustavad geomeetrilised vormid. Kujud näivad olevat
Olgem eestlased aga saagem ka eurooplasteks! Viimast lauset sellest tsitaadist kasutatakse poliitikas tänapäevani. Gustav Suits Gustav Suits sündis 30. novembril 1883 Tartumaal Kastre-Võnnu koolimajas põlises õpetajate perekonnas. Suits õppis kokku viies koolis ning töötas veel kolmes. Suits käis korduvalt teaduslikel välisreisidel ning sai mitme seltsi oluliseks liikmeks (sealhulgas Noor-Eesti, Soome Kirjanduse Seltsi ja Prantsuse ,,Academie Septentrionale'i"). Suits suri 23. mail 1956, maetud Stockholmi Metsakalmistule. Keskne koht Suitsu elutöös kuulub luulele. Värsse hakkas ta avaldama 1899 ajalehes ,,Uus Aeg". Esikkogu ,,Elu tuli" tuumik on kantud Esimese Vene revolutsiooni tõusulainest. Sellega tõi Suits sajandi alguse luulesse mehise ühiskondliku haarde, mässulise vabadustahte. Võitleva sisu ja mõjuka vormi tõttu sai ,,Elu tuli" ajajärgu
Tema selle aja maalides võib näha impressionistidelt, neoimpressionistidelt ja foovidelt saadud mõjutusi. Iseloomulikud on täppiva pintslitehnikaga lihtsad intiimsed motiivid, kus võib tabada tema hilisemale loomingule omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe'is. 1911. aasta suve veetis Mägi Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. 1913 aastal töötas Mägi joonistusõpetajana Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. 1918. aastal võttis K. Mägi osa kunstiühingu "Pallas" asutamisest, ning aasta hiljem samanimelise kunstikooli loomisest. Temast sai esimene koolijuht ja hinnatud maaliõpetaja. Ühteaegu nii rahutu iseloomu kui ka halveneva tervise tõttu sõitis K. Mägi 1921
Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Õppis Helsingis arvatavasti Soome Kunstiühingu koolis ja teenis ülalpidamist Soome Kirjanduse Seltsis Jakob Hurda rahvaluulekogude ümberkirjutamisega. Soomes said alguse Mäe sidemed "Noor-Eesti" ringkonnaga. Läks 1907. aasta sügisel Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias "La Ruche", õppis Colarissi vabaakadeemias ja Academie de la Grande Chaumiere'is joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. 19081910 elas Norras. 1911. a. suve veetis Normandias Dieppe'is. Naasis 1912 Saksamaa kaudu kodumaale, Tartusse. Ta töötas joonistusõpetajana 1913 Tartu linnakoolis, 1914 kutsehariduse Seltsi õhtukoolis, aastast 1914, püsivamalt 1916-1919, pidas ateljeestuudiot. Tegutses 1919 Eesti Töörahva Kommuuni ja Lõuna-Eesti kunstikaitsetoimkonnas. Konrad Mägi oli 20
· Giorgio Armani · Armani Privé · Armani Cosmetics · Katie Holmesi pulmakleidi Christian Bérard Christian Bérard (1902, Pariis - 1949), tuntud ka kui Bebe, oli prantsuse kunstnik, moe- illustraator ja kujundaja. Bérard ja tema väljavalitu Boris Kochno, kes juhtis Ballets Russeid, kes oli ka kaas-asutaja Ballet des Champs-Elyséesi. Nad olid ühed tuntumad avaliku elu homoseksuaal paare Prantsuse teatri ajal. Aastal 1920 asus ta Academie Ransoni, kus tema stiil oli mõjutatud Edouard Vuillardi ja Maurice Denise poolt. Bérard esitas oma esimese näituse 1925.aastal Pierre galeriis. Oma karjääri alguses oli ta huvitatud teatrist ja kostüümide kujundusest ning see mängis tema elus olulist rolli teatri disaini arengus. Varajastes kolmekümnendates töötas ta Jean-Michel Frank firmas, värvides ekraane, tehes puidu töid ja joonistustarbeid. Ta töötas ka moe Illustratorina jaoks Coco
Ta hakkas tarvitama hasisit ning osales spiritimiseanssidel. Selle tõttu on hakatud Modiglianit kutsuma ka ,,neetud kunsnikuks" (peintre maudit). 3. ELU JA LOOMING PARIISIS 1906.a alguses suundus Modigliani elama Pariisi Montmartre'sse, Caulaincourt'i tänavale. Sealset kunstielu peeti progressiivseks ning seal tekkisid ja lõid läbi uued kunstistiilid. Algselt elas küll Amedeo ühes mugavas hotellis Seine'i paremkaldal, kuid kolis seal üsna peagi Montmartre'isse ja hakkas õppima Academie Colarossis aktijoonistamist. Seal kohtus ta koheselt kunstniku Utrilloga, kes polnud just oma välja nägemiselt ja olemiselt kõige viisakam ja kasitum. Utrillole meeldis väga juua ning tasus tihti oma jookide eest oma maalidega. Ta oli oma maalimis alustanud ema kingitud viie värviga ja vahest leidus neid lahkeid, kes talle värvi kinkida söendasid. Modigliani tundis end temaga tihti samal mõttelainel olevat ja nende suhtlus sujus hästi. Varsti hakkas aga ka alati viisakas ja
näiteks töö "Pierrette'de abielu" müüdi 51 miljoni dollari eest. 1996. aastal loodi kunstniku eluloofilm pealkirjaga "Looja ja hävitaja Picasso" Georges Braque Georges Braque (13. mai 1882 Argenteuil-sur-Seine, Prantsusmaa 31. august 1963 Pariis) oli prantsuse kunstnik, kubismi esindaja. Georges Braque kasvas üles Pariisi lähedal Le Harves. Mõnda aega töötas maalrina, õhtuti õppis École des Beaux-Arts kunstikoolis (18971899). Aastatel 19021904 õppis Pariisis Academie Humbert'is. Georges Braque teenis Esimese maailmasõjas Prantsuse sõjaväes ja sai raskelt haavata. Ta kasutas maalis esimesena kirjatähti, imiteeris puu ja marmori faktuuri ning leiutas kollaazitehnika Robert Delaunay Robert Delaunay (12 April 1885, Paris 25 October 1941) was a French artist who used Orphism, which is similar to abstract art, abstraction and cubism in his work. Delaunay concentrated on Orphism, while his later works were more abstract, reminiscent of Paul Klee.
Ühe kosmeetiku arvates sobib ka vaakumpuhastus alternatiiviks mehhaanilisele puhastusele (vt. diagramm 1). Küsimusele, milliseid mehhaanilist puhastust asendavaid hooldusi Teie salongis pakutakse, vastati järgnevalt: keemilist koorimist 6 salongis, Elsa Hjeronymus puhastust 4 salongis, ultraheli ja mikrolihvimist 4 salongis ning sügavpuhastavat koorimist 1 salongis. Lisaks nimetati erinevaid sarjapuhastusi: Guinot 4 korral ning mainiti ära ka Biodroga, Academie, Germaine de Capuccini, Jannsen Cosmetic, Anesi ja Gatineau (vt. diagramm 1). Küsimusele, kus paluti nimetada spetsiaalseid näohooldussarju asendamaks mehhaanilist puhastust, vastati järgnevalt: 8 kosmeetikut nimetasid Elsa Hjeronymus sarja, 4 Academie ja Guinot, 3 korral teati nimetada Gatineau. Ühel korral mainiti Germaine de Capuccini, Jannsen Cosmetic, Anesi, Danne, Maria Galland ja Living Nature. 4 kosmeetikut ei osanud pakkuda ühtegi sarja, mis asendaks mehhaanilist puhastust.
aastal Federico Zuccari algatusel. Põhieesmärgiks oli anda kunstnikele haridust. Selle alla kuulusid juhendamine, natuurist joonistamine kui ka kunstiteooriaalased loengud ja arutelud. Akadeemiat juhtis valitud president (Principe), kunstnikust liige, keda nõustasid consiglierid. Saavutas suure kontrolli kunstipoliitikas, kõik avalikud tellimused läksid selle asutuse kontrolli alla. Liikmeteks nii kohalikud kui välismaised kunstnikud, nende hulgas Velazquez, Poussin ja Lorrain. Academie de France asutati 1666 Colbert`i initsiatiivil. See oli kui Pariisi Akadeemia haru. Selle eesmärk oli Pariisi Akadeemia andekatel õpilastel jätkata nelja-aastase stipendiumi abil õpinguid Roomas ja elada seal. Tasuna oodati, et õpilased teeks Roomas sealsetest kõige väärtuslikematest töödest Prantsuse õukonna jaoks koopiaid. 8.Caravaggio Pärisnimi Michelangelo Merisi. Eluaastad 1573 – 1610. Sai hariduse Milanos. Rooma tuli 1590
Saksamaal ka kindlam vorm: 1. allemande-4-osalises taktis rahulik saksa sammtants 2. courante-3-osalises taktis kiire prantsuse hüppetants 3. sarabande-aeglases 3-osalises taktis pidulik hispaania tants 4. gigue-soti hüppetants, süidi kiireim osa. Itaaalias nimetati süiti partitaks ja sellele polnud kindlat vormi. Klaviirimuusika-klaviirimuusika alusepanija oli Rooma Peetri kiriku organist G. Frescobaldi. Barokkmuusika Prantsusmaal 1570. aastast tegutses Pariisis haritlastering Academie de Poesie et de Musique ning kelle tegevuse tulemusena sündis õukonnaballett. 1650.ndatel lisandus tõsisele õukonnaballetile ballettkomöödia, mille aluseks on sõnaline komöödialavastus. Kuulsaks tegi selle zanri Moliere ja Jean Baptiste Lully. Lully(1632-87) Alustas toapoisina, 1653 sai õukonna heliloojaks. 1672. asutas Kuningliku Muusikaakadeemia, millest kasvas Prantsuse Rahvusooper. 1673
(Pildimaterjali leiate selle materjali kohta õpetaja failist Barokk 2, lk 1-21) Caracci ja Caravaggio jäljendamine. Louis XIV ajal hakati kunstnikke koolitama. Asutati Prantsuse kuninglik maalikunsti- ja skulptuuriakadeemia, 1648. Prantsuse akadeemia Roomas, 1661. Kunstnikud suunati sinna elama ja õppima. Ihaldusväärseim auhind oli Prix de Rome (Rooma stipendium), sai veeta mitu aastat Roomas ja seal kunsti õppida. Prantsuse kuninglik arhitektuuriakadeemia, 1671. Academie des beaux-arts, 1816 liideti kõik akadeemiad kokku üheks kunstiakadeemiaks. Losside ehitamine kujunes oluliseks nagu juba varem Prantsusmaal. Geomeetrilisi kujundeid kasutati arhitektuuris. Claude Perrault 1613-1688. Louis Le Vau (arhitekt), Charles Le Brun (maalikunstnik) ja Andre Le Notre (maastiku arhitekt). Versailles Gallerie des Glaces, peeglite galerii. Läbiv teema on valgus, päike ja selle mitmepalgelisus. Küünlad, peeglid, suured aknad. Simon Vouet 1590-1649
omast kirgast, seni põhjamaa loodusega harva seostatavat värvipaletti. Erilistena tõusevad esile ornamentaalse vormiga "Soomaastik", "Norra maastik männiga", mis oma vormilt paigutuvad juugendstiili parimate näidete hulka eesti kunstis, ning sisult haakuvad ajastu romantilis-sümbolistlike taotlustega. 1910. aastal esines ta ligi kahekümne Norra maastikuga Eestis, pannes nii aluse oma tuntusele kodumaal. Samal aastal õnnestus tal uuesti naasta Pariisi, kus seekord täiendas K. Mägi end Academie Russe’is. 1912. aastal naasis K. Mägi kodumaale. Esimesed Eestimaa maastikud sündisid Võrumaal. Eriliselt säravateks kujunevad aga kahel järgneval suvel loodud Saaremaa vaated. Tema põhjamaise saare loodusnägemustes on enneolematut värviilu ja tunnetuslikku sügavust. 1914. ja 1915. aastal oli K. Mägi seotud Viljandiga. Siin tärkas temas huvi portreekunsti vastu. Enamasti maalis ta naisi, andes neile tihtipeale eriskummalise ebamaise ilme. Õige
petikakende ja nissidega, milles asusid skulptuurid. BAROKKAEDADE KUJUNEMISE TAUST Luksuslikule elule õukonnas, mis ületas kõik eelnevad sajandid, vastandusid suured sõjakulud, kõrged maksud ja vaesuv maa- ning linnaelanikkond. Hoolimata rahva vaesusest arenesid kunstid 17. ja 18. sajandil seoses küllusliku eluga õukondades vägagi edukalt. Kogu sotsiaalne elu oli riigi ["Riik - see olen mina"] kontrolli all, k.a kaunid kunstid, millega tegelemine kuulus Academie des Beaux-Artes (Kaunite Kunstide Akadeemia) valdkonda. Akadeemiat juhtis õukonnakunstnik Le Brun. Kunstide põhieesmärk oli valitseja ülistamine, õukond oli põhiliseks kunstiloomingu tarbijaks ning tellijaks. Losside ehitusega kaasnes ka aiakunsti õitseng. Kui Louis XIV 1661. a 23-aastasena võimule tuli, oli tooniandvaks isikuks riigis kujunenud rahandusminister Nicolas Fouquet. See mees käsutas riigi väga suuri summasid ning teda peeti kunstiküsimustes suureks asjatundjaks
annaabi.ee 
