Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "ACAD 1 ja 2 tunni käsud ja koordinaatide sisestamine värviline". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
50mm, fillet, construction, jämejoon, ellips, array, massiiv, trim, extend, filletrad, divide, measure, sketch, scale, suurenda, mirror, peegelda, circle, ringjoon, hulknurk, polar, keskpunkti, kärpimine, lõikamine, pikendamine, hatch, viirutus, qsave, failina, explode, laseb, insert, distance, sisestamine, koordinaadistik, nullpunktist2) Kirjutades käsuribale OFFSET Kui valida käsklus OFFSET: - Kuvatakse kirje: Specify offset distance (kaugus või punkt läbi mille peab rööpne/nihutatud kujund minema) -20 - Select object to offset (määrata nihutatav/paljundatav objekt ehk OFFSET obejkt) - Specify point on side to offset (määrata OFFSET suund kursoriga lähtejoone suhtes): klõpsata hiirega ekraanil. 8 TRIM joonte kärpimine Käsku TRIM kasutatakse objekti korrastamiseks. Näiteks kahe joone lõikepunkti töödeldakse selliselt, et väljaulatuvad joone osad lõigatakse maha ja kustutatakse joonte liigsed osad. Esmalt määratakse ära lõike- ehk kärpimisoooned, mida võib ka nimetada piiriks, milleni teine joon tohib ulatuda. Nõutav on, et kärbitav joon peab asetsema lõikejoonega samal tasandil. Järgmisena valitakse objekt, millest on vaja midagi ära lõigata ehk kärpida. Kärpimisega eemaldatakse see osa
· Direction... ilmutatakse nullnurga asukoha määramise alamaken. Joonestamise abivahenditeks ontihe, siis teda ei ilmutata). Koordinaatvõrgustikku saab koordinaatvõrgustiku kandmine joo-sisse ja välja lülitada klahviga F7 või seisundilati väljalt nisele ja kursori liikumise "kvanti-GRID (ekraani allservas). Kursori liikumise mine". Koordinaatvõrgustik on ek-"kvantimine" lubab kursoril liikuda mööda ekraani vaid raanil punktide massiiv käsugakindla sammu tagant. See samm, mis kummagi `LIMITS määratud piirides ja sellekoordinaattelje suunas võib ka erinev olla, on ette X- ning Y-telje suunalisi samme onantav käsuga käsu `GRID abil võimalik laiades piirides muuta (kui võrgustik on liiga 11 Joonis 6. `SNAP. Märgime, et käsk `SNAP mõjub ainult hiire abil sisestatud punktidele (ilma
Väga sageli ei piisa siinsest mõõtühiute seadistamiseks, ja nii mitmelgi juhul tuleb mõne mõõtühikutega seotud suuruste kasutamisel nad täiendavalt meetermõõdustikku ümber lülitada, näiteks läsus LINEWEIGHT. Järgnevalt ilmub sellele pildile aken, mille abil saab teha mõningaid valikuid: ÜLESANNE I Pinnatükk 10 – Work – tööviisi; – Learn – eneseharimist – õppimist; – Extend – täiendavaid võimalusi. Tööviisi valimise aknast Work: ÜLESANNE I Pinnatükk 11 Saab valida omakorda: – uue joonise loomise; – olemasoleva joonise avamise; – joonise eeskuju (trafareti) avamise. ÜLESANNE I Pinnatükk 12
Lõpuks joonestame sisemise, rõngasse keeratud pika noole, olles eelnevalt pikendanud sirget KL sisemise ringi teisele pooleni seestpoolt punktini Q: Sirge KL pikendamine punktini Q : piirjoone määrang punktis L ja pikendatav sirge – punktis P; Kutsume välja käsu EXTEND ↵ Näide 4 16 Käsus EXTEND toimub objektivalik nii nagu see oli käsus TRIM – kahes astmes. Esialgu piitjooned, milleni on vaja pikendada ja siis pikendatavad jooned. Pikenduspiirik on meil joonele KL väliskontuur. Pikendataval joonel klõpsame ruudukesega märgitud kohal ja arvuti hakkab pidevalt küsima pikendatavaid jooni. Käsust väljumiseks on vaja teha „tühivalik” ↵ ↵ On jäänud sisemise, muutuva laiusega kaarja noole joonestamine. Esialgu joonestame
Ringjooned ja ringi kaarte toorikud Paistab nagu me oleme teinud „tühja tööd”, sest tööülesande järgi punktide A ja B ümber pole mitte kaks ringi, vaid mõlemal on ring ja poolkaar. Kuna me esialgu veel ringi kaart ei oska joonestada, valisime Joosep Tootsi mooduse – võtame rohkem, lõikame parajaks ja üleliigse viskame ära. Neid üleliigseid ringi osi teeme nii, et kärbime ülemisel suuremal ringil käsuga TRIM ringjoone alumise osa ja alumisel suuremal ringil – ülemise osa. Kärpimisjooneks on mõlemal juhul ringide rõhtsuunalised telgjooned, Ülesanne II Tihend 16 A(235,185) Kärpimisjooned Kärbitav osa G
See juht on illustreeritud joonisel 13, kus vasakul on Joonis 12. näidatud objektid enne käsu ALIGN täitmist (rajastatav objekt on valitud kriipsjoontega ümbritsetud akna abil), paremal aga pärast käsu ALIGN täitmist. Punkt 5 on samaväärne punktiga 5', punkt 6 aga punktiga 6' (sest tasapind jääb ju samaks). Käsk 3DARRAY on loodud massiivide moodustamiseks kolmemõõtmelises ruumis. Ta on väga sarnane oma "kahemõõtmelisele" analoogile ARRAY. Täitmine algab valikuhulga moodustamisega (siin eelvalikut teha ei saa). Nüüd tuleb teha valik, kas moodustatakse ristkülikukujuline massiiv (sisestada täht R) või polaarmassiiv (sisestada täht P). Ristkülikukujulise massiivi korral ilmutatakse viibad · Enter the number of rows (---) <1>: so. ridade arv (piki Y-telge); 15 · Enter the number of columns (|||) <1>: so. veergude arvu (piki X-telge);
moodustati. Kui plokk on erinevate moondeteguritega X-, Y- ja Z-telgede suunas, siis seal algselt olnud ringjoonte asemel saadakse ellipsid ning ringikaared kujunevad elliptilisteks kaarteks. DIM-plokid, ehk mõõtmestamise plokkide jaotus on kirjeldatud mõõtmestamise juures CIRCLE – kui sisestati erinevate moondeteguritega, jaotub elliptilisteks kaarteks; ELLIPSE – liitjoonena joonestatud ellips jaotub 16 osaks (ringi kaared). Matemaatiliselt täpset ellipsit jaotada ei saa; LEADER (viitejoon) – jaotub üksikosadeks: jooned, nool, tekst; MLINE – jaotub üksikjoonteks; MTEXT – jaotub tekstilisteks üksikobjektideks; Töö 3 Klamber 34 PFACE-pind – ühetipuline võrk jaotub punktobjektiks, kahetipuline – jooneks, kolmetipuline – pinnaks 3DFACE;
Ristkülik, hulknurk Rectangle by Center loob ristküliku näidates keskpunkti ja ühe nurgas asuva punkti. Rectangle by 2 Points loob ristküliku näidates diagonaali punktid. Rectangle by 3 Points loob ristküliku näidates külgede otspunktid. Polygon by Center loob hulknurga näidates külgede otspunktid. 2.4.3 Kumerdamine ja faasi loomine Fillet Kumerdab kahe lõikuva joone lõikepunkti etteantud raadiusega Chamfer loob kahe lõikuva sirge lõikepunkti faasi, lubab määrata kummagi joone otsast lõigatavat pikkust. 2.4.4 Lõikamine, pikendamine jagamine, kontsentrilised jooned Trim lõikab (kustutab) joone osa, mis ulatub üle lõikuva joone. Trim Corner pikendab/lühendab kahte joont nende lõikepunktini.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Mario Metshein 2011 sept Google SketchUp HKHK / Mario Metshein Sisukord 1 Mis on Google SketchUp ..................................................................................... 2 2 Programmi käivitamine ja mallid .......................................................................... 5 3 Joonistamine joonega........................................................................................ 10 4 Joonistamine ristkülikuga .................................................................................. 19 5 Vaatega manipuleerimine .................................................................................. 23 6 Veel kujundeid joonistamiseks .......................................................................... 25 7 Push/Pull .....................................................................
kui jätad programmile natuke ruumi töötamiseks. (pilt pärineb seekord Wikipeediast) Seejärel haara sama tööriistaga aknast ja tõsta uude kohta. Loomulikult hoia objekt samal/sarnasel taustal. 64 Et aktiivsest selektsioonist lahti saada, vajuta Ctrl+D (Select>Deselect). Programm sätib akna uude kohta päris kenasti ja asendab tühja augu teda ümbritseva tekstuuriga. Valides tööriista seadeteribal Mode: Extend, luuakse selekteeritud alast koopia. Näiteks selekteerin ära sama akna ja paljundan neid. 65 Sama tööriista abil saan näiteks kellatorni pikendada ja tõsta teise kohta. Aegajalt aga tõstetav objekt ei sulandu uue kohaga ideaalselt. Sel juhul võiks kasutada teisi tööriistu selle parandamiseks või teha täpsem selekteerimine. Kuna selekteerimine on järgmine teema, siis on see lihtsalt hetkel teadmiseks.
tutvu lausearvutuse keskkonnaga: http://logik.phl.univie.ac.at/~chris/gateway/formular-uk-zentral.html Millistel muutuja väärtustel on lause (Av(B&A))v(-A&(Cv(B&-C))) väär? Panna tuleb results only, 0 on väär 1 on õige Tutvu ajalooga saidis kuni II maailmasõda: http://www.maxmon.com/history.htm Loe läbi jutt ja proovi andmetega mängida: http://math.hws.edu/TMCM/java/DataReps/index.html Kahend süsteemi arvu(101101001) ->kümnend süsteemiks. Nr sisse ja bianarile punkt, ja vaatan base ten integeri kümnendarvudest annab Ecki appletis juuresoleva graafilise kujutise, teen kujundi ja vaatan base integeri mis vastab kahendsüsteemi arvule 1110001 ASCII tabelis? Nr sisse ja punkt bianari, vaatan ...teksti Kümnendsüsteemi arv 33 on kahendsüsteemis? 33 kirjutan ja Base-ten integer, vaatan bianary Loe läbi jutud Atbashi ja Caesari šifri (Caesar cipher) kohta: http://www.wikipedia.org 2 Tutvu ajalooga kuni 1970ndad: http://www.islandnet.com/~kpolsson/comphist/ 47-68 ingli
/* C:Projectsomanaited>Alamprogramm 4 korda 6 on 24 15 */ Ülesandeid * Koosta alamprogramm kahe arvu keskmise leidmiseks * Koosta alamprogramm etteantud arvu tärnide väljatrükiks. Katseta. * Küsi inimeselt kolm arvu. Iga arvu puhul joonista vastav kogus tärne ekraanile Massiivid Kuna arvuti on mõeldud suure hulga andmetega ümber käimiseks, siis on programmeerimiskeelte juurde mõeldud ka vahendid nende andmehulkadega toimetamiseks. Kõige lihtsam ja levinum neist on massiiv. Iga elemendi poole saab tema järjekorranumbri abil pöörduda. Algul tuleb määrata, millisest tüübist andmeid massiivi pannakse ning mitu kohta elementide jaoks massiivis on. Järgnevas näites tehakse massiiv kolme täisarvu hoidmiseks. Kusjuures nagu C- programmeerimiskeele sugulastele kombeks on, hakatakse elemente lugema nullist. Nii et kolme massiivielemendi puhul on nende järjekorranumbrid 0, 1 ja 2. Tahtes väärtusi sisse kirjutada või
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
