Valgustus Mõtteviis, mis vastandab end endisele vaimupimedusele Mõte tekkis Inglismaal. Empiiriline uurija J.Locke + Berkeley ja D. Hume Eeldused: Maadeavastused Uue mõtteviisi teke- kriitiline,ratsionalitlik. Loodusteaduste edu Tehnika areng. Iseloomulikud jooned: Usk vaatluste ja katsetustega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Katoliku kiriku kritiseerimine Hüljatakse vanad traditsioonid ja autoriteedid Ratsionalism Progress toimub kogu aeg Kasvatus omab tähtsat rolli Inimesed on loomupooolest võrdõiguslikud( looduse seisukohalt) *Inimõiguste väljakujunemine Valgustajad: Descartes(1596-1650) Voltaire Valgustatud absolutism Montesquieu Konstitutsiooniline monarhia Rousseau Vabariik + Hariduses peab arendama lapse loomulike andeid, mitte suruma peale distsipliini. Diderot Leibniz...
1. Absolutismiajastu euroopas Absolutism- riigivorm , kus võim kuulub ühele isikule kuningas teostab kogu võimu, kehtestab seadusi, viib seadusi täide ja mõistab kohut iseenda nimel. Senini olid valitsejate võimu piiranud seisuste esinduskogud, tänapäevaste parlamentide eelkäijad. Kuningad pidid järgima kristlikke norme ja tavasid. Absolutistliku riigivõimu peamisteks tugedeks olid ametnikkond ja sõjavägi. Seisus määras endistviisi inimese elu. Vaimulikud moodustasid esimese seisuse , aadlikud teise seisuse, talupojad ja linlased kolmanda ja allpool seisusi kerjused, kodutud. Riigikassa täitmiseks hakati ajama uut majanduspoliitikat. Selleks tuli aina rohkem kaupa välja vedada ja vähem sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu takistasid kõrged kaitsetollid, mis tõstsid sissevedavate kaupade hinna väga kõrgeks. Niisugust majanduspoliitikat nim merkantilismiks. 2. Päikeskuningas Louis XIV Prantsusmaal 1614. aastal saatis Louis XIII genera...
UUSAEG Sissejuhatus: Uusaja saab jagada kaheks perioodiks: 1. Absolutismiajastu (1718 saj) 2. Industriaalühiskond (19 saj) Neid eristavad üksteisest Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul. Absolutismiajal saab valitsemisvormina rääkida eeskätt absoluutsest monarhiast (mitte kõikides riikides, osades oli ka konstitutsiooniline põhiseaduslik monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. ...
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed: (Jutusta temast) 1. Louis XIV 2. Charles I 3. Oliver Cromwell 4. Immanuel Kant 5. Montesquieu 6. Rousseau 7....
BAROKK-KUNST Kirjelda Euroopa jagunemist BAROKK kunsti alusel? Euroopa jagunes kolmeks piirkonnaks: 1) maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga ehk siis kunstis olid esikohal kiriku huvid. Nt. Itaalia, Hispaania, Austria.. 2) absolutistlikud maad, kus kirik oli allutatud ilmalikule võimule ehk kunsti mõjutas enim õukonna tahtmine. Nt. Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa 3) maad, mis olid protestantlikud ja kapitalistlikud. Ei hoolitud absolutismist ja põlati rikkalikku ja paraadilikku kunsti. Nt. Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kirik jätab rahutu ja dünaamilise mulje. Barokk-kiriku fassaad oli kahekorruseline. Korruseid ühendavad voluudid. Kaunistusteks kasutati antiikseid sambaid ja viilusid. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine ning eenduivate ja taanduvate hooneosade kasutamine. Vahel tehti ka kogu fassaad laineline või astmeline.
riigivorm mille puhul riigi eesotsas on kuningas ning tema juures töötab seisuste esinduskogu ja kuningas ei saa üksinda kõike otsustada. 3. Millistele ühiskonnakihtidele tugines absolutistlik valitsemisviis? Millised ühiskonnakihid võisid olla selle valitsemisviisi vastu? Absolutistlik valitsemisviis tugines I-se (nagu näiteks aadlikud ja vaimulikud) seisuse peale ja selle valitsemise vastu oli lihtrahvas, nagu näiteks talupojad. 4. Mille poolest erineb parlamentaarne monarhia absolutismist? Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist selle poolest, et Parlamentaarses monarhias piirab kuninga võimu parlament. 5. Hinda kardinal Richelieu rolli Prantsusmaa ajaloos. Põhjenda oma hinnangut. Tal oli oluline roll, sest kuningas Louis XIII andis kõik oma kohustused Richelieule. Louis XIII ei huvitunud valitsemisasjadest ja sellepärast pidi Richelieu tegema peaaegu kõike ja ma arvan, et tal oli väga oluline roll Prantsusmaa ajaloos, kuigi ta ka kuritarvitas
Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vasureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. Näiteks Itaalia, Hispaania ja Austria. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. Näiteks Prantsusmaa ja Lõuna-Saksamaa. Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. Näiteks Holland, Flandria, Skandinaavia ja Eesti. Kirjelda barokk-kiriku fassaadi! Barokk-kiriku läänefassaadi iseloomulikud tunnused: kahekorruseline, korruseid ühendavad voluudid; palju üle võetud renessansist antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistamine; eenduvad, taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline; üldmulje dünaamiline, rahutu
truuduses võis kuningas kindel olla. Madalapäritoluga inimesed olid rahuga selle tööga mis nad said ja nad tegid oma tööd ausalt ja truult. Kuningavõimu tugevnemine vähendas suurfeodaalide võimu, seni olid põhiliselt ametnikud suurfeodaalid või muud tähtsad ja kuulsad tegelased aga nad vahetati välja hoopid kas väikeaadlike või isegi linnakodanike vastu, kelles või kuningas kindel olla. 4. Parlamentaarne monarhia erineb absolutismist kuna parlamentaarne monarhia tähendab riigivalitsemist kuninga ja parlamendi poolt korraga, st. Kuningas jagab võimu parlamendiga. Absolutism tähendab, et kuningas valitseb riiki ainuisikuliselt mõnede eranditega. 6. Prantsusmaal väga suurt rolli mängis Louis XIII valitsemise ajal(1610- 1643) riigiasjade eest hoolt kandma hakanud esimese ministri kardinal Armand Jean de Richelieu, kuna kuningas ise ei huvitunud valitsemiseasjade eest
sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal
sellise idee Niccolo' Macchiavelli). · Teooria tekkis Prantsusmaal, kus olid selleks sobivad tingimused kuningavõim oli alates 15. sajandist pidevalt tugevnenud. Absolutism Euroopas Kõige kaugemale arenes see Inglismaal, kus võim koondus kuninga kõrvalt ka parlamendi kätte. Prantsusmaal läks aga teisiti, kus poliitiline ühtsus saavutati vaid sõjalisel teel. Prantsusmaal võib näha selgeid märke absolutismist koos Bologna konkordaadiga sai kuningas(Franois I) võimu kiriku üle, ei hoolinud suurfeodaalide nõudmistest ja piiras parlamendi osatähtsust neile oma tahtmist peale surudes. Teatud võimalused absoluutseks võimuks olid ka paavstil, kuid selline ilmalik võim oli siiski liiga ebastabiilne ning tugevad valitsejad nagu Prantsusmaa kuningas ja Saksa-Rooma keiser, talle alluda ei soovinud. Valgustatud absolutism Venemaal
kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi rajada uusi külasid ja talusid, tugevdas sõjaväge ja kasutas seda Austria pärilussõjas, vallutas Austrialt ära Sileesia. Mis eristab absolutismi valgustatud absolutismist? Absolutism on koondunud mööndusteta monarhile, kuid valgustatud absolutism arvestab pisut rohkem rahvaga. Merkantilism majanduspoliitika, millega arvatakse, et riigi rikkuse allikaks on kuld. Importi suhtuti halvasti, aga toetati eksporti; rakendati kõrgeid kaitsetolle; hakati endale hõivama kolooniais, et suurendada kodumaise tooraine olemasolu. Oliver Cromwell ja tema tegevus inglise riigimees, sõjaväelane, lordprotektor. Tõusis esile oskusliku
Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas seoses katoliikliku vastureformatsiooniga. Nende maade kunstis ja arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. (Itaalia, Hispaania, Austria jne) Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundasid peamiselt õukonna tellimused. (Prantsusmaa, Lõuna-Saksamaa) Kolmandaks piirkond, kus keskuseks oli kapitalistlik ja protestantlik Holland, kus ei hoolitud absolutismist ning põlati rikkalikku, paraadlikku ja tundeküllast kunsti. (Holland, Flandria, Skandinaavia, Eesti) Barokkkunsti üldiseloomustus. Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond.
Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
sajandiks kuninga kätte. Siiski ei kujunenud neis esialgu välja nii puhtakujulist absolutismi kui Prantsusmaal. Saksa-Rooma riigis oli keisril võimalusi kehtestada absolutism sõjaliselt, kuid Rootsi sekkumine sõtta 1630. aastal nurjas selle. Inglismaal päädis absolutismi kehtestamise katse kodusõjaga, mille võitsid kuningavastased usufanaatikutest independistid Oliver Cromwelli juhtimisel, kes kehtestas kuninglikust absolutismist veelgi tsentraliseerituma ja totalitaarsema võimu, olles ilmselt esimene tõeline uusaegne diktaator. Hispaanias valitsesid pärast Felipe II surma suhteliselt saamatud kuningad ja seetõttu oli keskvõim nõrk, Portugal aga allutati vahepeal hispaanlastele ja kui see 1640 taas iseseisvus, oli riigivõim tükk aega üpris jõuetu. 7 Kasutatud kirjandus http://www.slideshare.net/madlimaria/absolutism http://et.wikipedia
mehega pääses Türgisse. Lahingus ellu jäänud Rootsi sõdurid langesid Vene sõjavangi. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
juttu, nagu oleks Katariina hinge heitnud täku all. PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
4 1.3 PÕHJASÕJA LÕPP Pärast suurt võitu Poltaava all avanes Venemaal võimalus vallutada ka Eesti- ja Liivimaa, kus Rootsi vägede vastupanuvõimet nõrgestas ka 1710. a. maad tabanud hirmus katkulaine. 1710. a. kapituleerusid Vene vägedele üksteise järel Riia, Pärnu ja Tallinn. Kapitulatsioonilepingud jätsid kohalikele rüütelkondadele suured õigused, mille tõttu Karl XII absolutismist ja mõisate reduktsioonist ärritatud baltisakslased läksid meeleldi Vene keisri teenistusse. 1712. a. tungisid Vene väed Soome ja 1714. a. oli juba kogu Soome nende käes. Uuesti sõtta astunud Taani väed piirasid sisse ja sundisid 1713. a. alistuma Saksamaalt Jüütimaale tunginud Rootsi armee. Taani, Vene, Preisi ja Saksa väikeriikide ühiste rünnakutega vallutati Rootsi valdused Saksamaal. Ülimalt raskes olukorras alustas Karl XII 1714. a. Türgimaalt läbi kogu Euroopa koduteed
kohustust. Praktiline eetika:bioeetika, spordieetika, ajakirjanudeetika, reklaamieetika. Eetiline subjektivism: moraalihinnang on igaühe enda asi. Eetiline relativism:kultuur määrab ära, kas tegu on moraalselt õige v vale. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. Eetiline objektivism: Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Reklaamieetika – reklaamitööstuses osalevate indiviidide eetiliste standardite koostoimes kujunev süsteem Kant: “Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks". Reklaam peegeldab ühiskonnas esinevaid tendentse, peegeldab neid
· Loomuseadused on universaalsed ja muutumatud ja neid tuleb kasutada, kui hindame indivudaalseid ühiskondi ja posiivseid seadusi. Moraalsest õigusest: · Positiivne (tegelik) õigus ei ole tegelikult õigus, kui ta ei ole vastavuses loomuõigusega · Moraaliseadused on objektiivselt kehtivad. · Mõistus võib teha kindlaks, mis on tegelikult kehtiv. Eetiline objektivism Jagab absolutismi seiskohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Ent erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõdukas objektivism Loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. "Prima facie" (ld. Esmapilgul) printsiibid · Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma.
Moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (võrdle: ilu on vaataja silmas). Eetilisest subjektivismist tuleneb: o Igaühe arvamus on võrdselt tähtis. o Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset, halba. o Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 28. Mis on eetiline objektivism? Eetiline objektivism jagab absolutisti seisukohta, et moraaliprintsiibid on universaalsed. Erineb absolutismist, väites, et ühelgi moraalikohustusel pole absoluutset kaalu või prioriteeti. Mõõduka objektivismi korral loobutakse absoluutsetest printsiipidest. Moraalikonfliktide korral võib loobuda teatud moraaliprintsiibist, sest teine printsiip kaalub selle üles. 29. Mis on prima facie printsiibid? Ladina keeles ,,esmapilgul". Tõelised kohustused, mis peavad siiski võistlema teiste kohustustega ning mõnikord nende ees taanduma.
· Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine · Oli komplitseeritud iseloomuga valitseja · Ei huvitanud riigiasjad, pigem kultuuriline tegevus · Jättis riigi oma nõuandjate hooleks · Tema ajal musketäride ajastu
-18. sajandil 1. Stuartite dünastia absolutismi aeg a) James I (1603-1625) · Mary Stuarti poeg, Elizabeth kasvatas teda. · Valitses absolutistlikult, ei arvestanud parlamendiga. · Müüs monopoolseid (ainu) õigusi kauplemiseks, mis tekitas pahameelt. · Parlamendile ei meeldinud tema välispoliitiline lähenemine põhivaenlasele Hispaaniale. b) Charles I (1625-1949) · Jätkas absolutismi, kuningavõim ei sõltu absolutismist/parlamendist ??? · Tugevnes parlamendi opositsioon. · Ei lubatud kuningal makse ja laenusid nõuda? · 1629 saatis kuningas parlamendi laiali ja vahistas nende liidri. 2. Pika parlamendi ja revolutsiooni aeg a) Parlamendi kokkukutsumine, mille põhjuseks olid: · Sõda Sotimaaga. · Vajadus lisaraha leidmiseks palgasõduritele. · 1643. a. kogunenud parlament asus kuninga vastu pealetungile.
- PI jätkab Rootsi alade hõivamist: Baltikumi alad (Pärnu langeb 1710) ja Soome okupeerimine: Viiburi vallutamine (1710, ,,Suur vaenuaeg" 1713-21. - Venemaa on vallutanud Ingerimaa, Baltikumi ja Soome (1701-13) - Saksi-Poola ja Taani alustavad uuesti sõda Rootsi vastu, nendega ühinevad Hannover ja Preisimaa. - Karl XII saabub Rootsi tagasi 1715 ja soovib vallutada kompensatsiooniks Norra 1718 (ebaõnnestub). - Karl XII langeb 1718 Norras - Rootsis loobutakse absolutismist (kehtis 1680-1720) Rahulepingud: 1. Hannover (1719) ja Preisimaa (1720) saavad endale lõviosa Rootsi Saksa maavaldustest. 2. 1720 rahulepingud Taani ja Poolaga piirid ei muutu! 3. Uusikaupunki rahuleping Venemaaga (1721), Rootsi kaotab venemaale PUUDUV OSA !!! Osmanite impeeriumi areng - Moslemitest türklased tungisid väike-aasiasse, kus nad hakkasid vallutama bütsantsi alasid (13.saj.) I Suur Ekspansioon (14.saj.) - 1301rajati osmantite riik (püsib kuni 1922) - 14.saj
Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija, stabiliseerija. 30. Mis on eetiline objektivism ? Vaade, et moraaliprintsiipidel on objektiivne kehtivus, ükskõik kas inimesed neid sellisteks peavad või ei. St moraalne õigsus ja väärus ei sõltu ühiskondlikust heakskiidust, vaid sõltumatutest kaalutlustest nagu nt see, kas tegu või printsiip edendab inimõitsengut või leevendab kannatust. Objektivism erineb absolutismist, kuna lubab, et kõik või paljud meie põhimõtted võidakse konkreetsetes olukordades millegi poolt üles kaaluda. Absolutismiga on ühist nii palju, et ka objektivismi kohaselt on moraaliprintsiipidel universaalne ja objektiivne kehtivus, kuid eitab, et moraalinormid on eranditeta; iga moraalipõhimõtet tuleb vaagida teiste moraalipõhimtete taustal. 31. Mis on prima facie printsiibid ? Need on mõõduka objektivismi arusaamad moraaliprintsiipidest. Need on kehtivad
Bürokraatia, mis sõltub rahast mitte truudusest. Uute piirkondade domineerimine, mis olid eelkõige tsentraliseeritud riigid: Prantsumaa, Rootsi, Venemaa, Inglismaa. Kaotajateks on riigid, kus ei toimu moodsaid reforme. Kuni Prantsuse revolutsioonini on ideaaliks kuningavõimu täius. Absolutism tähendab seda, et kuningavõimu tegevust ei piirata, kuningas otsustab (võib otsustada) kõikide punktide üle. Rahvaesindus ei ole pädevust piirata kuningavõimu. Erinevalt absolutismist areneb Inglismaal põhiseaduslik monarhia. Musterriigi näiteks kujuneb Prantsusmaa. Kuningas suudab endale allutada aadli aadel võõrutatakse poliitikast muutes neid õukonnaks. Paljudes piirkondades allutatakse enda alla kirik, enamasti reformatsiooniga või ka sekulariseerimisega. Likvideeritakse pärisorjus ja sunnismaisus, feodalismi asemele kerkib varakapitalism. Ida-Euroopas on aga moodsa riigi tunnuseks sunnismaisus. Kesk-Euroopas valitseb mõõdukas sunnismaisus
Teooria, mis ütleb, et see, kas mingit tegu pidada moraalselt õigeks või valeks, sõltub kultuurist. Pole mingeid absoluutseid moraalistandardeid, mis seoksid kõiki inimesi kõikidel aegadel. · Eetiline absolutism: Teooria, mis ütleb, et igale moraaliprobleemile on ainult üks korrektne lahendus ja et vastus ei sõltu kultuurist. · Eetiline objektivism: Teooria, mille järgi moraali-printsiipide kehtivus ei sõltu sellest, kas inimesed neid õigeks tunnistavad. Erineb absolutismist, lubades, et kõikide või paljude printsiipide kehtivus sõltub on situatsioonist. · Moraalne skeptitsism on vaatekoht, mille järgi pole üldse olemas kehtivaid moraaliprintsiipe. Siiski üksmeel kaldub selles suunas, et moraali üldiste printsiipide kasuks räägib universaalne inimloomus, moraali kultuurist sõltuvuse kasuks inimese võimatus eksisteerida väljaspool ühiskonda. Kristlik eetika on aluseks meie kultuuriruumis, on ajalooline pärandus.
annaabi.ee 
