Eesti Aleksandrikooli peakomitee oli aastail 18701884 tegutsenud organisatsioon, mille eesmärgiks oli Eesti Aleksandrikooli heaks raha kogumise juhtimine ja abikomiteede tegevuse koordineerimine. Peale selle tegeleti komiteedes ja eriti peakomitees aga ka eesti rahvusküsimuste arutamisega, peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Liikumise kõrgajal, 1883. aastal oli üle Eesti moodustatud 139 ning väljaspool Eestit 7 abikomiteed. Peakomitee presidendiks oli Jakob Hurt. (pildil Jakob Hurt) 1883. aastal tekkinud lõhe Aleksandrikooli liikumises tekkis 1883. aastal lõhe, kui Johann Köler soovis võtta Aleksandrikooli Peakomiteelt 20 00030 000 rubla laenu Krimmis sotetud mõisa tasumiseks. Peakomitee president Jakob Hurt keeldus raha laenamast, kuna
tahtsid edastada hariduse tähtsust laiema rahva seas. Pooldasid uut kirjaviisi ning nede esimees oli J.Hurt. Unistus Aleksandrikoolist ·1870. aastal sai see endale peakomitee, mille etteotsa valiti J.Hurt. Suurkoosolekud toimusid peamiselt Tartus. Komiteed hakati selle koosolekute tähtsuse ja esinduslikkuse pärast nimetama ,,esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulusid Hurt, Jannsen, Koler, Kreutzwald ja teised nimekad isikud. 1872. moodustati 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Need moodustasid endist kohalikud keskused. Esimesed pinged ·1870. aastail levisid tähtsamate isikute ümber sõprussuted. See lõpes Jannseni otsusega sulgeda Jakobsoni veerud ,,Eesti Postimehes", sest too oli talumatuks muutunud baltisakslastele oma teravate kirjutistega. Jannsen teadis, et see tegu toob kaasa lugejate arvu languse. Rüütelkonnad pakkusid Jannsenile 2000 rubla aastas kompensatsiooniks. Jannsen ,,asendas" Jakobsoni Hurdaga,
raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. KALEVIPOEG ,,Kalevipoeg" Friedrich Robert Faehlmann. Kunsteepos. 1839- tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja- muistenditest. Pärast Faehlmanni surma jätkas ÕES palvel tööd Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul hakkas lugusid kirja panema proosavormis, hiljem otsustas regivärsilise vormi kasuks
Ta sai hea hariduse Tartu ülikoolis kus ta õppis usuteadust. Usklik Hurt laiendas piibli nõude austada oma vanemaid kogu rahva ja emakeele austamisele. J. Hurda tegevus äratas osades kirikuõpetajates ja mõisnikest pahameelt. Hurdale tehti suuri takistusi töökoha saamisel, mistõttu alles mitme katse järel õnnestus tal saada Otepääl tööd kirikuõpetajana. Hurda arvates pidi eesti rahvas vene ja saksa mõjude vahel leidma oma, eesti tee. Hurda juhtimisel loodi üle Eesti abikomiteed, mis korjasid Aleksandrikooli jaoks raha. Temast sai ka Eesti Kirjameeste Seltsi president. Saksa mõisnikud proovisid veel Hurta mürgitada, aga see neil ei õnnestunud. Carl Robert Jakobson Ta sündis 1841. aastal kooliõpetaja perekonnas Tormas. Pärast isa surma asus noor Jakobson Tormas tööle koolmeistrina, sest nii oli isa soov. Tal tekkis seal tüli kohaliku mõisnikuga ja seepärast tuli tal Venemaale töötama minna. Jakobs tahtis teha ajalehe, aga
reguleerimine...) Hurt on Jannseni mõõduka suuna juht Eesmärk saada suureks vaimult 122 000 lehekülge kogutud rahvaluulet 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Lua saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht 1878 tüli Hurdaga usuasjades Johann Köler "Ketraja" 1863 "Sakala" programm langeb kolme jakku 1) poliitika päevalikud juhtumised võõral ja omal maal, koolidest jne 2) kirjandus elulood, laulud, kirjad (lisaleht "Jututuba")
seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee. Eesti seltsid tekkisid paljuski baltisakslasate ühenduste eeskujul, osaliselt ka toel. Eestlased lootsid olla ühinedes nagu sakslased. 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. 1869. aastal korraldati eestlaste I Üldlaulupidu Tartus, kuhu kogunes 1000 pillimeest ja lauljat. Laulupidu- eestlaste esimene ülemaailmne kokkutulek- kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet
kogutud rahvaluulet 1839-1907 Johann Köler "Ketraja" 1863 RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED 1869 juunis esimene üldlaulupidu Tartus Baltisaksa laulupidude eeskuju (1857; 1861; 1866) Köler ja Jakobson boikoteerivad ~800 lauljat ja pillimängijat Rahvuslik vaimustus levib üle maa Alates 1896 laulupeod Tallinnas RAHVUSLIKUD ETTEVÕTMISED Eesti õppekeelega kõrgem kool Aleksandrikool Luba saadakse 1869 Peakomitee ja abikomiteed Korjandused, loteriid... 1888 avatakse venekeelse linnakoolina Jakobson on radikaalsema tiiva juht "Kolm isamaa kõnet" 1871 tüli Jannseniga 1878 Sakala (esimene Eesti poliitiline leht) Carl Robert Jakobson 1878 tüli Hurdaga 1841-1882 "Sakala" programm "Sakala" 1878 2300 tellijat 1881 6000 tellijat "Eesti Postimees"
12 1869 toimus Jannseni eestvedamisel I üldlaulupidu 46 koori 800 lauljaga 4 puhkpilliorkestrit 15 000 pealtvaatajat Jakob Hurda programmiline peokõne Esitati esmakordselt isamaalisi laule "Mu isamaa on minu arm" "Sind surmani" 13 Eestikeelse keskkooli loomine Loa saamine 1869 aastal Aleksandri peakomitee loomine 1870 Suurim aktsioon - raha korjamine 54 abikomiteed 1883 peakomitee suleti 14 Tartu-, Viljandi- ja Pärnu Põllumeeste Seltside loomine Jakobsoni poolt asutatud esinduslik suurtalu Kurgjal Eesti esimene künnivõistlus Mitmete raamatute avaldamine karjakasvatuse ja põllumajanduse kohta 15 16 Sakala ilmus Jakobsoni algatusel 1878 Poliitiline väljaanne Mõisnike- ja kirikuvastane hoiak
1869. aastani. 1870. aastal sai Aleksandrikool endale nn peakomitee. Selle etteotsa valiti Hurt. Komitee muutus rahvusliku liikumise tähtsaimaks ja keskseimaks organisatsiooniks. Peakomitee ja abikomiteede iga-aastasi suurkoosolekuid hakati koosseisu esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti arlamendiks". Murranguliseks kujunes 1872. Aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusmüügid, kontserdid, teatrietenudes, pidu-ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu laulupidu- viis inimesi kokku ja liitis neid ühise esmärgi nimel. 7. Laulupidu 1869. aastal kroonis Jannsen oma elutööd Eesti ajaloo ühe tähtsündmusega, milleks oli I
kooliraamatute väljaandmise eest,liikmeteks olid haritlaste esindajad kui ka ärksamad talumehed,mindi üle uuele kirjaviisile ja koguneti paar korda aastas. Aleksandrikooli komitee-Rajati esimene eestikeelne kool mis pühendati aleksander esimesele kui talurahva vabastajale.kooli rajamiseks korraldati näitusi,kontserdeid,teatrietendusi ja korjandusi.kihelkondadesse rajati aleksandri koolid ja valdadesse nende abikomiteed,1871 rajati tartu peakomitee. Rahvaluule kkogumisaktsioon-1888 ajakob hurt tegi üleskutse rahvaluule kogmiseks,rahvaluule käsitleti ka ajakirjanduses,1890 korraldati 3 rahvarohket laulupidu,1896oli tallinnas toimunud laulupeol juba üle 5000 inimese. Jansen-Rahvusliku liikumise eestvedaja,andsi välja ajalehe eesti postimees. Hurt-usuteaduskonna üliõpilane,huvitus eesti rahvuslik ärkamine,tundis huvi fololoogia vastu,tuntud kõnemees,otepää kirikuõpetajanaastasy 1872.
Jakob hurda programmiline peokõne. Hurda programmiline peokõne- 1 laulupeol toimunud kõne 3 põhiteesi. Eestlased peavad rohkem tähelepanu pöörama vaimu harimisele, jääma kõrgemasse seisusesse jõudes ikka eestlaseks ja rajama endale vähemalt 1 parema kooli. Aleksandri kooli peakommitee ja abikommiteed- peakomitee loodi 1870, eesotsas Hurt. Koos abikomiteedega muutus see rahvusliku liikumise tähtsaimaks organisatsiooniks peakomiteese kuulusid jannsen, jakobson, kreutzwald ja köler. Abikomiteed olid liikumise kohalikeks keskusteks. Korraldasid annetuste kogumiseks üritusi. Teatrietendused, kontsertid jne. Suur lõhe- tekkis 2 leeri. Algselt hurt ja jakobson jannseniga ajalehe pärast tülis. Rüütelkonnad ähvardasid jannsenit postimehes avaldatud artiklite pärast. Pidi jakobsoni kõrvale heitma. Ka hurda artiklid ärritasid baltisakslasi ja tema heideti ka kõrvale 2 leeri- Jakobson- hurt. Jakobsonil esikohal majanduslikud ja sots. Nõudmisesd. Hurdil haridus ja kultuur.
raamatute kirjastamine · oma aastaraamatu väljaandmine · oma rmtk. + kirjutamise võistlused Algatajad- Kreutzwald + Jakobson 1.president- Hurt- kultuuripärandi kogumine 2.president- Jakobson- eesti keele uurimine ALEKSANDRIKOOL 1888- 1906 Põltsamaal Algatajad Viljandimaa talumehed. Õppekeel vene, kohustuslik eesti keel. Kooli juhtis inspektor + kuratoorium. Poistele, 6 a. tasuline õpe. Usuõp., eesti keel, ilukiri, vene keel, ajalugu, aiatöö... Aleksandrikooli abikomiteed- ülemaaline rahakorjandus Peakomitee esimees Hurt. Järglane Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. JUMALAD 1. Zeus- peajumal 8. Artemis- jahijumalanna 2. Poseidon- merejumal 9. Hephaistos- tulejumal 3. Hades- allmaailma valitseja 10. Eros- armastusjumal 4. Hestia- kodukoldejumalanna 11. Dionysos- veini,- ja 5. Ares- sõjajumal sigivusjumal 6
esinduslikkuse ja arutelude tähtsuse tõttu nimetama koguni "esimeseks Eesti parlamendiks". Peakomiteesse kuulus kogu rahvusliku liikumise tollane eliit peale president Hurda veel Jannsen, Jakobson, Kreutzwald, Köler ja paljud teised nimekad isikud. Rahakogumise luba oli saadud juba 1869. aastal, kuid murranguliseks kujunes 1872. aasta, mil moodustati tervelt 54 Aleksandrikooli abikomiteed. Abikomiteed olid rahvusliku liikumise kohalikeks keskusteks. Neisse koondusid ärksamad tegelased, kes organiseerisid annetuste kogumist ja korraldasid selleks mitmesuguseid üritusi, nagu näitusemüügid, kontserdid, teatrietendused, pidu- ja kõneõhtud. See tegevus mõjus nagu laulupidu viis inimesi kokku ja liitis neid ühise eesmärgi nimel. Kuigi abikomiteed olid ametlikult loodud vaid raha korjamise eesmärgil, võib nad siiski arvata seltside kilda
· Gümnaasiumid tegutsesid Tartus ja Tallinnas ning olid ülikooliks ettevalmistamiseks · 1802. aastal avati taas Tartu Ülikool ning see oli Läänemere kubermangude kooliringkonna keskuseks. · Õpetajate koolitamiseks tehti Tartus seminar ning Valgas (Cimse seminar) Aleksandrikooli komitee tähtsus; Komitee loodi üle Eesti, et koguda raha eestikeelsete koolide rajamiseks. Oli esimene eestlaste suurorganisatsioon. Valdades abikomiteed, juhtimiseks oli tartus peakomitee Mõisamajanduse uuendamine 19. sajandil; Talupoega tasuta tööl põhinev mõisa majandus ei tasunud enam ära. Mõisnikud jagasid oma maa mõisa ja talumaaks. Talumaa anti talupoegadele rendile/müüdi maha. Mõisamaadel toimusid muutused: · Hakati kasutama mitmevälja süsteemi · Kasvatati uusi põllukultuure( näiteks kartulit) ning kasvatati piimakarja · Tehti maaparandustöid Tulemusena muutusid efektiivsemaks
Samas rahvuslikus liikumises toimus sõja- aastail uus elavnemine. Alustasid tööd mitmed uued sõjaga seotud organisatsioonid ja asutused, näiteks sõjatööstuskomiteed Tartus ja Tallinnas ning Linnadeliidu Tallinna Komitee, mis sai Põhja- Eesti rahvuslaste koondumiskohaks. (Laur 1997: 28) Suurimaks omaalgatuslikuks korralduseks kujunes J. Tõnissoni loodud Põhja- Balti Komitee, mis oli mõeldud sõjapõgenike eest hoolitsemiseks. Selle keskkomitee oli Tartus ja abikomiteed olid teistes maakonnalinnades. (Raud 1991: 79) 1915. a. augustis ilmusid Eesti vetesse Saksa sõjalaevad. Valitsusringkondades kaaluti Eesti evakueerimist, kuid selle vastu astusid välja rahvuslikud ringkonnad ja see ei õnnestunud. Enne sõja puhkemist oli otsustatud Tallinn muuta Läänemere sõjalaevastiku tegevusbaasiks ning käisid ulatuslikud tööd Peeter Suure merekindluse rajamiseks. Kindlustustöid teostati ka Lääne- Eesti saartel ja rannikul
Pidas maha ka 3 isamaakõnet. Sinna kuulusid veel J.Köler, Mihkel Veske jt. 4 tähtsat rahvuslikku üritust: 1. Üldlaulupidu 2. Eesti Aleksandrikooli rajamise katse - loodi raha korjamiseks komiteed, eesotsas Peakomiteega, mis tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega(Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald,Köler). Igal aastal korraldati EAK peakoosolekuid, kus arutati Eesti elu päevakajalisi küsimusi, st nim seda ka esimeseks Eesti parlamendiks. Abikomiteed korraldasid kontserte, näitemänge, näitusi, millest saadud tulu läks kooli heaks. 3. Eesti Kirjameeste Selts (1872-1893) Tartus-arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist. EKS-i otsusel mindi 1872.aastal üle uue kirjaviisi kasutamisele. 4. Seltsid- esimesed eesti põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus. Suur selts oli veel kaubalaevaselts ,,Linda" Tallinnas. VENESTUSAEG Venestamise põhjused:
Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V. Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871. Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl
Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. Baltisakslaste ühenduste eeskujul ja ka toel tekkisid Eesti seltsid (1865. Vanemuine, 1866. Estonia) Vanemuine korraldas mitu laulupidu. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869
emakeelse kooli rajamist. -Selline kool pidi vastama kreisikooli tasemele ja kuna valitsuse poolt ei olnud toetust oodata, tuli kool rahva enese rahaga üles ehitada ja ülal pidada. -Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid ernditult kõik rahvusliku liikumise juhtivad tegelased, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks kogu ärkamisaja Eesti ladvik. -Vajalikud summad koguti annetuste teel. -Selleks loodi komiteed pea kõikides Eesti kihelkondades, mõnel pool ka abikomiteed valdades. -Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. -1871.tööd alustanud peakomiteesse kuulusid kõik tolleaegsed nimekamad eesti ühiskonnategelased : J.Hurt( president), C.R.Jakobson, J.V.Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt. -Juba 1874. Oli kogutud nii palju raha,et koolile võidi osta maja Põltsamaa külje alla Kaarli- mõisasse. Eesti Kirjameeste Selts -Teiseks oluliseks üle-eestiliseks organisatsiooniks sai 1872
Tema tütar Lydia Koidula aitas teda kõikides asjaajamistes, nende perekonna algatusel loodi ka Vanemuise Selts. Peterburis jäi silma õuemaalija Johann Köler, kes aitas Eesti talupoegadel palvekirjaga keisrini jõuda. Tekkis mõte luua eestikeelne kool pühendusega Aleksander I-le. Kooli rajamiseks koguti raha, korraldati kontserte ja näidendeid. Üle eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartus Peakomitee. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa ka seltsiliikumine. Esimesi oli nt Tartu asutatud Vanemuine (1865) ja Tallinnas Estonia(1866). Vanemuine korraldas laulupidusid. Rahvuslikuks suurürituseks kujunes 1869 aastal korraldatud esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus, mis kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. 1870 asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts, 1872 rajati Eesti Kirjameeste Selts, mis
Ta ise suutis ägedas võitluses sakslaste poolt ,,Sakala" peale esitatavate kaebuste meres vaevu püsima jääda. Vahepeal ,,Sakala" koguni suleti kaheksaks kuuks. Lisaks kimbutasid Jakobsoni mitmed kohtiprotsessid, intriigid, provokatsioonid jm. Suurimat osa etendas siin rahakogumine Aleksandrikooli asutamiseks. Emakeelse hariduse väärtustamine tõi kaasa rahvusteadvuse üldise tõusu üke kogu Eesti. Kohtadel rahakogumist teostavad Aleksandrikooli abikomiteed kujunesid esimesteks kohalikeks seltsideks. Kooli heaks korraldati kontserte, etendati näitemänge, korraldati ,, väljamüüke". Kõik see õpetas rahvast ise oma asju ajama. Aleksandrikooli Peakomitee ja abikomitee ühine koosolek kujunes aga omalaadseks Eesti parlamendiks. Aleksandrikooli liikumine oli eriti levinud just Viljandimaal, kuigi kogutud raha poolest paistis silma ka Kanepi kihelkond Võrumaal.
ilmulise algusega, aga rahvuslikuks sai liikumine 1860.algusest. Sellest ajast võib rääkida rahvuslikust liikumisest mitmel pool eesti aladel. Olulistemateks keskusteks olid Pärnu, suurimaks keskuseks muutus Tartu, Peterburi, Tarvastu, kus sai alguse Aleksandrikooli liikumine. Aleksandrikooliks sooviti seda nimetada Aleksander I mälestuseks, pärisorjuse kaotamise mälestuseks. 1870 asutati Aleksandrikooli peakomitee, mille presidendiks Jakob Hurt. Üle kogu Eesti algatati Aleksandrikooli abikomiteed, mille ülesandeks oli raha kogumine kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. Palvekirjade aktsioon 1864.aastal, kergenduse palumiseks mitmetes eluvaldkondades, esitati otse keisrile, nii üksikult kui kollektiivselt. Otsest kergendust ei toonud kaasa, aga oluline see, et kirjutamise käigus mõeldi läbi, mida eestlaste tuleviku parandamise jaoks vaja on, sõnastati, täpsustati rahvusliku liikumise eesmärke. Eesti Postimees ja seltsid
aastatele on iseloomulikud mitmesugused kriisid, mis eriti selgelt tulevad välja kümnendi keskpaiku. Võib öelda, et on toimunud teatav paigalseis, rahvuslik liikumine ei ole laienenud. Seda on nimetatud ,,teise aasta kriisiks" pärast suuremat entusiasmi tuleb teatav langus. Kriisiperioodi iseloomustavad mitmed nähtused: inimeste osavõtt üritustest ja ettevõtmistest muutub loiumaks. 1870. aastate keskpaigas ka rahade laekumine pidurdub. Ilmneb, et mitmel pool entusiasmiga rajatud abikomiteed ei ole töövõimelised. 64 Kriisi taustal majanduslik olukord halvenes. Tegeldi rohkem oma sisemiste probleemidega kui osaleti rahvuslikus liikumises. Üheks erandiks teise aasta kriisi juures on Eesti Kirjameeste Selts, mis samal ajal jätkab tõusvad joones. Liikmeskond kasvab: 1872 43 liiget, 1875 164 liiget. Ka tegevus, millega Kirjameeste Selts silma paistis on aktiviseerunud
annaabi.ee 
