Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3. Soklikorrus on, kui korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. 4. HOONE KONSTRUKTIIVSE LAHENDUSE JÄRGI LIIGITAMINE : KANDVATE SEINTEGA HOONED
Uue-Põltsamaa mõis 18. sajandil rajati Põltsamaa jõe kaldale, tänapäeval Põltsamaa linna Jõgeva maakonda, mõis, mis kuulus aastatel 1750-1919 Lilienfeldidele ning eraldus Vana-Põltsamaa linnusest. Mõisakompleks rajati tüüpilise barokse planeeringuga keskel peahoone ja kahel pool sümmeetriliselt abihooned. Pilt: Uue-Põltsamaa mõisa härrastemaja esikülg aastal 1928 Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Ka Uue-Põltsamaa mõis on barokk stiilis tellisseintega ühekorruseline ning maja keskmine osa on kahekorruseline. Fassaadil on näha lamedaid pilastreid, mis asetsevad vaheldumisi akende ja petikaekndega ühtlases rütmis
Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldrikorrus on korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool rohkem kui pool ruumi kõrgust. 5
Комиссии Kinnistu arendamine- развитие участков под мусора Peatöövõtja esindaja- представитель недвижимость büroohooned- Офисные здания генерального подрядчика Territorriumi haljastus ja korrashoid- озеленение abihooned- подсобные помещения Müügisoakonna juht- руководитель отдела и благоустройство Территории hoonete restaureerimine- Реставрация зданий продаж Ridaelamud-рядные дома talud- хутора Osakonna juhataja asetäitja- Заместитель Suvilad-дачи
Projekt Nimi 11.klass Valmimiskoht 2012 Sissejuhatus Valgusteid on vaja järgmistesse kohtadesse : 1. Maja ruumid: · Tuba: * 1 Laelamp * 1 Seinalamp * 1 Laualamp * 1 Põrandalamp · Köök: * 1 Laelamp * 2 Seinalampi · Panipaik 1: * 1 Laelamp · Panipaik 2: * 1 Laelamp · Esik: * 2 Laelampi * 1 Seinalamp · WC: * 1 Laelamp · Dusiruum: * 1 Laelamp 2. Abihooned: · Kuur: * 2 Laelampi 3. Õuevalgustus: · 1 Seinalamp maja ette · 1 Seinalamp maja taha · 1 Seinalamp maja kõrvale 4. Aiakamina valgustus: · 1 Seinalamp Valgustitele lampide valik Maja ruumid · Tuba Lambi tüüp Hõõglambi Valguse Lambipirni Energia Tk Pirne Hind ekvivalent vool nimi klass hind kokku kokku
Se e lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel kül maga toodi isegi väikse mad loo mad tuppa. Põrandad olid savist, kivist v õi lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati pane ma XI X sajandi teisel poolel. M ööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, maga misase m ed, kirstud riiete hoid miseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suvek öök , laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XI X sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esi mesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu k ättesaadavad vaid jõukatele talupoe gadele. Vaese m rahvas elas veel kaua pi medas suitsutares.
Rehetoa seinad olid paksult nõgised ja tahmased. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja lahtisel koldetulel keedeti toitu. Rehetoas kuivatati partel vilja jatalvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema 19. sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. talu ei moodustanud üksmes elumaja, vaid selle kõrval olid veel abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkojasarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. 19 sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kätteesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veeel kaua pimedates suitsutaredes. ÕU Iga talumaja ees on lahtine muruplats, mida õueks nimetatakse. Siit
tüüpprojektidega. Samas on linna asukoht erakordselt maaliline, võimaldades luua kommunistliku õnne kujundit." Suurelamud hrustsovkad 1950.-60. aastatel rajatud esimene suurelamukvartal, mis paikneb kesklinnas, on hoonesatud viiekordsete tüüpelamutega (nn hrustsovkad). See on planeeritud ajastule iseloomuliku vabaplaneeringulise printsiibi järgi. Elamud paiknevad tänavate suhtes diagonaalselt, kvartali keskel on abihooned, staadion ja lasteaed. Turismiraport Sillamäe linn & Toila vald (Ida-Viru maakond) välisturistide külastus ajavahemikus jaanuar 2010 detsember 2010 Ajavahemikul jaanuar 2010 - detsember 2010 külastas haldusüksust kokku umbes 51 100 välisturisti. Külastavuse poolest on esikohal järgmised päritolumaad: Venemaa, Soome, Läti. Välisturiste on olnud kõige enam: juuli 2010 (6 300) ja kõige vähem: oktoober 2010 (2 900).
4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. 5.Hoonete liigitus Vastavalt hoonete otstarbele liigitatakse nad kolme põhirühma: tsiviil-, tööstus- ja põllumajandushooneteks Tsiviilhooneteks on eluhooned (elamud, ühiselamud, hotellid) ja ühiskondlikud hooned (haiglad, sanatooriumid, koolid, kauplused, klubid, teatrid, kinod, administratiivhooned, spordihooned). Tööstushooneteks on tööstusettevõtete põhitootmishooned, olmehooned ja muud abihooned. Põllumajandushoonete hulka kuuluvad põllumajanduslikud tootmishooned ja põllumajandussaaduste töötlemise ja säilitamise hooned. Korruste arvu järgi liigitatakse hooned ühe ja mitmekorruselisteks. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. Kui korruse ruumide põrand on maapinnast või kõnnitee pinnast madalamal, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgusest, nimetatakse seda soklikorruseks. Kui
JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" TEHA MEELDEJÄÄVA RONGISÕIDU. JAAMAHOONE ON POPULAARNE KA FILMIVÕTETEKS. 8 KOKKUVÕTE . 9 KASUTATUD MATERJAL 1. ALAMAA,H-M;ALTJÕE,K.2012. EHEDAD ELAMUSED
suursuguseim, kuna sinna rajati keisririigi raudteetavade kohaselt II klassi jaam. 15 Ülipika fassaadiga kompleksi kuuluvad reisijatehoone, väikese torni ja varikatusega nn Imperaatoripaviljon ja ühendav katusealune. Neile lisaks asub jaamahoone ümbruses säilinud ja tänaseks kaitse all olevaid abiehitisi, näiteks: pagasiait, platvormiga kaubaladu, veetorn, depoo, vedurite pöördsild, raudteelaste elamud ja teised väiksemaid abihooned. Haapsalu jaamahoone projekt kinnitati 19. oktoobril 1904, välja arvatud Imperaatoripaviljon, mille teine variant sai heakskiidu alles 28. juunil 1905. Jaamahoone ehitust juhtis suurte volitustega insener Götte, ehitajateks olid kohalikud ettevõtjad. Jaamahoone sai enamasti vaid suurlinnadele omase ülipika perrooni pikkusega 100 sülda (216 m), mis ainulaadse nähtusena oli tervikuna kaetud katusega. Praegu asub jaamahoones lisaks Raudteemuuseumile ka Haapsalu bussijaam.
Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned • Konstruktiivse lahenduse järgi – kandvate seintega hooned, karkasshooned
Samuti on olemas hea kvaliteet kuna kasutame kaasaegset tehnoloogiat.Olen ise ka noor ning peaksin teadma, mida noored tahavad nii suvel kui talvel. Meie teenuste juures on klientidele kõige tähtsam arvatavasti meie oskus klientidega suhelda, viisakus ning absoluutselt ka see, et inimestel on võimalus saada suurlinna mürast kaugemal koos oma perega kvaliteetaega veetma. Tootmine. Paikneme siis Rakke vallas Räitsvere külas, kus oman kahte maja, lisaks veel abihooned, mida on kolm tükki. Ühes majas on saun, eesruum ning kaminasaal. Teises majas on magamiskohad, mida on kokku kuus, pluss siis lisavoodi võimalus ning naridega toad, mida kokku on viis. Teises majas asub ka söögisaal, kuhu mahutatakse kusagil 20-25 inimest. Samuti on suvel võimalik ka õues süüa. Ühes kolmest abihoonest asub juhtkonna kontor. Administratsioon asub juhi ruumi kõrval.Toalet ruumid paiknevad majade sees neid on kokku 5+1.
tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. See lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel külmaga toodi isegi väiksemad loomad tuppa. Põrandad olid savist, kivist või lihtsalt mullast. Laudpõrandaid hakati panema XIX sajandi teisel poolel. Mööbel oli peamiselt puust: laud, pingid, magamisasemed, kirstud riiete hoidmiseks jne. Talu juurde kuulusid ka abihooned, nagu üks ait riiete ja teine toiduainete jaoks, püstkoja sarnane suveköök, laut ning saun. Taluõuel asus kindlasti ka kooguga kaev. XIX sajandil muutus ka taluelamu. Ilmusid esimesed klaasitud aknad ja korsten, mis eluruumid suitsust vabaks tegi. Need uuendused olid esialgu kättesaadavad vaid jõukatele talupoegadele. Vaesem rahvas elas veel kaua pimedas suitsutares. Majas olid kahhelahi, akendel olid heegeldatud kardinad, pika pendliga seinakell, vändaga
4. Kõrval- ja majandushooned. Pargikunst Kõrvalhooned mängisid olulist osa mõisate kompleksides, mistõttu neid oli ka arvukalt. 1920. aastate algul mõisate riigistamise ajal kanti nimekirjadesse pea 50 000 ehitist. Hooneterohkemad ansamblid paiknesid peamiselt Põhja- ja Kesk-Eestis. Historitsismiperioodil muutus kõrvalhoonete roll mõisaansamblites tunduvalt. Kui klassitsismi- ja barokkperioodil olid need kujunduslikult seotud peahoonetega, siis nüüd muutusid abihooned eraldiseisvateks üksusteks ja jagunesid funktsioonide järgi gruppidesse. Peahoone jäi enamasti üksinda keset parki. Kõrvalhooned just kui iseseisvusid arhitektuuriliselt ja nad ei pidanud enam järgima kõigi uusi moevõtteid, mida peahoone tegi. Eelkõige järgiti kõrvalhoonete püstitasmisel utilitaarseid faktoreid, nagu materjal, konstruktsioon. Püsima jäi sajandeid kestnud jaotus: Lõuna-Eestis kasutati materjalina telliseid ja maakivi, Põhja-Eestis, saartel paekivi
raamatukogu); Admin.-ja ärihooned (pank, bürood); Kommunaal, -kaubandus, -ja teenindusasutused (saun, pesumaja, marketid, toitlustuskohad, kauplused, postiasutused); suurte saalidega univeraalhooned (istungid, konverentsid, kongressid); Spordihooned; transpori- ja sideasutused (raudteejaam, lennujaam, raadio- ja TV asutused, postkontor). Tööstushooned: 1. tootmishooned (põhi ja abitootmistsehhid); 2.energiahooned (el jaamad, pumba jaamad, katlamajad, trafod, kompressorid). 3.laohooned 4.abihooned (haldus- ja olmehooned). Soklikorrus- korruse põrandast maapinnani on maksimaalselt ½ ruumi kõrgusest. Keldrikorrus- korruse põrandast maapinnani on rohkem kui ½ ruumi kõrgusest. Katusekorrus- ehk mansardkorrus paikneb pööningu mahus. HOONETE PÕHIOSAD- Hoonete konstruksioonid jagunevad: 1) kandekonstruks- võtavad vastu koormusi (tuul, omakaal, lumi) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele. Võivad
1. KOKKUVÕTE 1.1. Ettevõtte põhiandmed Ettevõtte nimi: Vaariku Turismitalu Aadress: Vaariku 3, Pärnumaa Teenus: Maaturism Omandivorm: OÜ Ettevõtte suurus: 26 hektarit teenindus- ja tootmismaad 1.2. Ettevõtte taustaandmed Senist majandustegevust Vaariku talus toimunud pole.Talul puuduvad kohustused pankade ja teiste finantsasutuste ees. Vaariku talu abihooned on renoveeritud omavahenditest pere puhkekodu tarbeks ja talu on olnud senini kasutuses 5 - liikmelise pere suvekoduna.Äriidee põhiliseks toeks on talu paiknemine looduslikult ühes kaunimas piirkonnas: Luitemaa looduskaitseala vahetus läheduses ja Pärnu Lahe partnerluskogu piirkonnas. 1.3. Äriidee Projekti äriideeks on turismitalu väljaarendamine 19. sajandist pärit talukompleksis Pärnu Maakonnas x vallas. Vaariku talu asub x alevikus, x looduskaitseala piiril.
2. Krundi andmed · Asjaõguslik staatus; katastritunnus; registriosa number; sihtotstarve; krundi suurus; iseloomustus(haljastus, heakord, piirded,pinnakated, jne.) 3. Tehnovõrgud · Elekter, vesi, kanalisatsioon 4. Hoone üldandmed · Ehitusaasta, korruselisus, vundament, välisseinad, siseseinad, katus, aknad 5. Objekti ruumi lahendus ja siseviimistlus · Üldpind, ruumi lahendus, põrandakatted, lagede viimistlus, siseuksed, millal viimati remonditud 6. Abihooned · Hoonete loetelu sh. Kasutusotstarve, lühikirjeldus(üldpind, seisukord), muu asjakohane lisainfo 46 )Selgita vara parima kasutuse mõistet. Parim kasutus on vara kõigr tõenäolisem jasutus, mis on · Füüsiliselt võimalik · Õiguslikult lubatav · Vajalikult põhjendatud Finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. 47) Kuidas toimub parima kasutuse analüüs
Nõukogude Liidu aatompomm valmistati Sillamäelt saadud uraanist. 1939.aastal saadeti inimesed Paldiskist välja ja sinna asemele tekkis mereväebaas, kus olid ka kaks tuumaallveelaeva maketti. Stendihoones paiknesid 50.meetri pikkused lõigud mõlemast allveelaevast, mis sisaldasid tuumareaktoreid ja kõiki nendega kaasnevaid süsteeme. [] Lisaks paiknes suletud territooriumil veel jäätmete töötlemistsehh, vedel- ja tahkete radioaktiivsete jäätmete hoidlad ning abihooned (laboratoorium, jahutusvee pumbajaam, katlamaja ja gradiirid). Tsernobõli katastroofi järel tehti ohutusalane revisjon kõigil hiigelriigi tuumaobjektidel, kuid Paldiski seda kontrolli ei läbinud ning reaktorid otsustati sulgeda. [] 30.mail 1993 sai Eesti lõpuks Venemaa valdusest kätte Paldiski eest avanes reostatud ja prügistatud maa-ala. Tuumaobjektide likvideerimise kogemust Eestil ei olnud ja nii saadi abi
a. paiku. 1913. a. asutatud Oiu piimaühisusel oli aurujõul töötav meierei, kus valmistati võid. Praegu seisab endine meiereiehoone kasutuseta. Külas asub väike sadamakoht, kus omal ajal peatusid Võrtsjärvel kurseerivad laevad ja purjekad. Tänassilma jõe suue on üks kalameeste lemmikpaikadest. Oiu ja Leie vahele jääb Ulge puhkeala. Siinsel laval toimusid 1987. a. Võrtsjärve mängud. Puhkeala omanik Kolga-Jaani vald on siia ehitanud võistluspaigad ja abihooned ning remontinud laululava koos pinkidega. Puhkajaid ootavad telkimis- ja spordiplatsid. Leie Umbes 300 elankuga Leie on teine suurem keskus Kolga-Jaani vallas. Aastal 1995 valmis Leie põhikool 216 lapsele. Asula serval maantee ääres on ohvrikivi, mille juures nähtud tonte ja viirastusi. Leie külas Viilu talus sündis filoloogiadoktor August Annist (1899-1972) - Kalevipoja ja Kalevala uurija, Iliase, Odüsseia ja Kalevala eesti keelde tõlkija. Vaibla
Sotsiaalmaa jaguneb ühiskondlike ehitiste maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 1. ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 2. üldkasutatav maa (017; Üm) avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? o Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav
maa ja üldkasutatava maa sihtotstarbe alaliigiks. Sotsiaalmaa sihtotstarbe määramisel tuleb ära määrata ka sihtotstarbe alaliik. 14) ühiskondlike ehitiste maa (016; Üh) – kasumi saamise eesmärgita ehitise ja ehitiste kompleksi alune maa ning ehitisi teenindav maa, nt loomaaia maa 15) üldkasutatav maa (017; Üm) – avalikult kasutatav, iseseisvat katastriüksust moodustav, üldjuhul hooneteta maa, millel võivad paikneda üksnes abihooned, nt laste mänguaia maa 16. Mis on kinnisasi? Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. 17. Mis on kinnisvara? Kinnisvara (real estate) on maatükk koos selle oluliste osadega, mis on maaga püsivalt ühendatud (ehitised, mets, taimed, koristamata teravili) ja maatükiga seotud asjaõigused 18. Mis on asja ja kinnisasja olulised osad? Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets,
Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ
Preventiivne e ennetuslik tehnohooldus; Avariiline tehnohooldus. 210 - Krundi rajatiste tehnohooldus – põhiliseks koostisosaks on ülevaatus või erakorralised ilmastikutingimuste järel: 211 - teekatete tehnohooldus; 212 - sildade, treppide, truupide tehnohooldus; 213 - haljastuse korrashoidkrundil; 214 - kõrghaljastuse korrashoid krundil; 215 - piirdeaedade, tarade, väravate, tugimüüride, jalutusaedade tehnohooldus; 216 - väikehoonete (katusealused, jäätmehoidlad, abihooned) tehnohooldus; 217 - veekogude (basseinid, tiigid, purskkaevud) korrashoid; 218 - eritarindite tehnohooldus; 219 - muude krundil alaliselt või ajutiselt paiknevate elementide tehnohooldus. 220 - Hoone põhitarindite tehnohooldus – on kavandatud ning püstitatud pikaajaliseks eksistentsiks (vähemalt 15 kuni 50 aastat) ning üldjuhul on selliste tarindite ülevaatusintervallid vahemikus 3 kuni 5 aastat: 221 - vundamentide ja aluste tehnohooldus;
annaabi.ee 
