10 sekundit) kui ka sügavuselt. Vastsündinu hingamissagedus kiireneb ärkvelolekus, söömisel, nutmisel, erutusel ja kehatemperatuuri tõusul (Tunell 1998). Hingamissageduse normväärtus vastsündinueas on 30-50 x minutis, imikueas 20-40 x minutis, väikelapse- ja eelkoolieas 20-30 x minutis ja koolieas 15-20 x minutis. Tuleb meeles pidada, et ka lapse hingamine kiireneb nutu, erutuse korral, füüsilise koormuse ja palaviku korral. Hingamistüüp võib olla abdominaalne, kostaalne või segatüüpi. Kuni teise eluaastani prevaleerub abdominaalne ehk diafragmaalne, 2-8 eluaastal on segatüüpi ja 8-10 eluaastal prevaleerub poistel abdominaalne ja tütarlastel kostaalne hingamistüüp. Hingamisekskursioonide sügavus, sümmeetrilisus on tervel lapsel on külgühtlane, see tähendab, et mõlemad rindkere pooled liiguvad hingamisel sünkroonselt. Hingamisfaaside vahekord Tähtsad on rütmilisuse ja sügavuse muutused. Vaatleme, kas
pea läheb mõtetest tühjaks · kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus · hirm kaotada kontroll enese üle või "minna hulluks" või "peast segi" · surmahirm Ärevuse somaatilisi sümptomeid: · südame kloppimine · higistamine · värisemine, vappumine · suukuivus · hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) · valud või düskomforditunne rindkeres · iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) · lihaspinge ja lihaspingega seotud valud · kuumad ja külmad hood · tuimusetunne või surinad · pearingluse-, ebakindlusetunne · tükitunne kurgus, neelamisraskused Vaatamata tekkepõhjusele reageerime me ärevaks muutumisel füüsiliselt ja psüühiliselt laias laastus samamoodi. Reaalsete ohtude peale ehmudes tekib meil alati ühesugune reaktsioon. Me käitume ühtemoodi nii siis, kui marsime mõtteisse vajununa auto eest läbi ja oleme üsna lähedal
musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt. Tüsistuseks on penipernitsioosne aneemia seoses parasiidi poolt B12 vitamiini absorptsiooniga, millega omakorda kaassnevad neuroloogilised häired nagu perifeerne neuropaatia (nõrkus ja tundetus jäsemetes)
surmahirm tunne, et välised objektid on ebareaalsed (derealisatioon) või 'eemalolekutunne', tunne just kui ma ei oleks reaalselt siin (depersonalisatsioon) 2) Ärevuse somaatilised sümptomid südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlusetunne tükitunne kurgus, neelamisraskused 3) Muude füsioloogiliste funktsioonide häired insomnia tüüpi unehäired (uinumisraskused) seksuaaldüsfunktsioonid 2. Tekkepõhjused
segmendibronhideks. 16. Selgitage, mis on inspiirium ehk sissehingamine. Selle ajal kontraheeruvad roiete vahelised lihased, rind tõuseb ülespoole,diafragma kontraheerub, rindkere õõs suureneb rõhk on kopsudes negatiivne ning õhk imetakse kopsudesse. 17.Selgitage, mis on ekspiirium ehk väljahingamine, selle ajal roietevahelised lihased lõõgstuvad, rinkere vajub allapoole, rõhk on kopsudes positiivne ning õhk surutakse kopsudest välja. 18.Nimetage hingamistüübid · abdominaalne e kõhuhingamine · diafragmaalne e vahelihashingamine. · segahingamise e diafragmaal-torakaalne hingamine 19. Selgitage mõisted: Hingamissagedus - hingamisliigutuste arv ühes minutis. Naistel 15, meestel 12- Hingamismaht - ühe tsükli jooksul väljahingatava või sissehingatava õhu hulk(0,5 l) Minutiventilatsioon - on ühes minutis sisse ja välja hingatava õhu hulk. Pneumotooraks - õhkrind
Juhendaja: Neve Vendt Tartu Ülikooli Kliinikum Tartu 2015 Maosisu regurgitatsioon ja aspiratsioon: Aspiratsioonipneumoonia Mendelsoni sündroom Risk maosisu aspiratsiooniks: Teadvuseta haige Narkoosi induktsioonil haigetel, kellel Täis magu (< 6 tundi viimasest söömisest) Intra-abdominaalne patoloogia – Sooleobstruktsioon – Maoparees (ureemia, diabeet) Trauma Rasedus/sünnitus Adipoossus Maosisu aspiratsiooni profülaktika: 1. Operatsioonieelne nälgimine 2. Anesteesiaeelne mao tühjendamine (orogastraal või nasogastraalsond) 3. Sellick’i võte 4. Ravimprofülaktika: Metoklopramiid Antatsiidid (H2-blokaatorid, prootonpumba inhibiitorid) (Avatud hingamisteed...2007) Kompressioon sõrmuskõhrele
Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas Segahingamine e diafragmaal-torakaalne hingamine. Hingamisel osalevad lisaks diafragmale ka roietevahelised lihased. (hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus: tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega. Täiskasvanul on rahuolekus pulsisagedus 6080 lööki minutis, lastel on pulss kiirem. Kehatemperatuuri tõus ühe kraadi võrra kiirendab pulssi 810 löögi võrra minutis.
HAE II I. 15-20% Perekondlik anamnees, 25% üksikjuuhu tingitud spontaansest geenimutatsioonist Diagnoosimata HAE suremus 50% Kliinilised sümptomid Nahaaluskoe turse, mittesügelev, piirtletud Jäsemetel turse (45%), urtikaariat ei esine, genitaalide piirkond, nägu, kael, turse 24 72h, 25% esineb valutu mittesügelev lööve, naistel menstruatsioon, ravimid, meestel mehaaniline trauma, kirurgilised protseduurid Üldised ärevus, stress, ängistus, ravimid ABDOMINAALNE ATAKK Äge kõhuvalu, oksendamine, diarröa, iileus (soolesulgus on seisund, mille puhul peen- või jämesool muutub soolesisule osaliselt või täielikult läbitamatuks), hüpovoleemiline sokk (liigne vedelikukadu põhjustab seda), kõriturse Teisene lokalisatsioon Diagnostika madal C1 INH kontsentratsioon, madal C4 Ravi: AKE inhibiitorite vältimine, HAE kui tavalised ravimid ei aita Trüptaasi ja HIS sisaldus vereseerumis anafülaksia korral
töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust. Tüsistusteks on südame puudulikkus, südame isheemiatõbi, silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; raskematel juhtudel aju insult, stenokardia või neerupuudulikkus. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mistõttu aja jooksul võivad haigusnähud muutuda. RR tõusu soodustavad faktorid: · Meestel eluiga > 55 a. · Naistel eluiga > 65 a. · Suitsetamine · Düslipideemia: · Abdominaalne rasvumine, s.t. vööümbermõõt M >102 cm, N >88 cm Hüpertooniatõve ravi eesmärgid Vererõhku tuleb langetada vähemalt 140/90 mm Hg-ni ja soovitavalt veel madalamale. Diabeedihaigetel on eesmärkvererõhk 130/80 mm Hg ja alla selle. Ravi peamine eesmärk on maksimaalselt vähendada üldist kardiovaskulaarset riski (haigestumust ja suremust). Lisaks efektiivsele vererõhu medikamentoossele ravile tuleb üritada mõjutada ka kõiki teisi
hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul; alanenud liibido (diminished libido); 9 kõhukinnisus (constipation); Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused: südame kloppimine higistamine värisemine, vappumine suukuivus hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne) valud või düskomforditunne rindkeres iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) lihaspinge ja lihaspingega seotud valud kuumad ja külmad hood tuimusetunne või surinad pearingluse-, ebakindlustunne tükitunne kurgus, neelamisraskused Afektiivsed sündroomid ** Ärevussündroom [orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired] ** Depressioonisündroom ** Maniasündroom [orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire] Motoorne käitumine (motor behaviour; conation) Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J
Mediastiinum Rindkereõõnes kopsudevaheline ruum Bronhiaalpuu Hingamisteede jagunemine peabronhidest väiksemateks osadeks, kuni alveooli ja sombujuhadeni 16. Inspiirium Sissehingamisel roided tõstavad sissehingamislihaseid 17. Ekspiirium Sissehingamisel laskuvad roided alla, diafragma kumerub, rindkere maht väheneb ning kopsusisese rõhu tõusu tõttu surutakse osa kopsudes olevast õhust välisõhku 18. Hingamistüübid Abdominaalne, diafragmalaane, segahingamine, torakaalne 19. Mõisted Hingamissagedus On hingamisliigutuste arv minutis. Hingamismaht Sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul Pneumotooraks Pleuraõõnde tekkinud õhk tekitab õhkrinna Düspnoe Hingeldus Apnoe Hingamisseiskus Hüperventilatsioon Inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia Hapnikuvaegus kudedes 20. Arvväärtused
ei lahene soorita 5 kordaHeimlichi võte, hinnates iga korra järel uuesti lapse seisundit.(Imikutel kasuta kõhule surumise asemel rindkere kopressiooni sarnaselt elustamisele, aga järsema liigutuse ja pikema intervalliga.) 28.RASS Kirjeldus sedatsioonitaseme hindamiseks Vaevlev ja rahutu, Rahulik ja koostöövõimeline Järgib vaid soove ja/või käske Otsene vastus kõneleja/või põsepatsutusele Aeglane vastus kõnel ja/võipõsepatsutusele Vastus puudub 29.IAP INTRA – ABDOMINAALNE RÕHK Intraabdominal pressure (IAP) Otsene mõõtmine Kaudne mõõtmine -Transvesikaalne - Mao kaudu Vahelduv mõõtmine Pidev mõõtmine Transvesikaalne IAP mõõtmine Selili,Null-tasandiks on keskmine aksillaarjoon, Ei esine kõhulihaste pingutust , 25 ml steriilset lahust põide ( Lastel 5ml ), Vedelikusamba rõhk 4 kuni 6 tunni järel. 12
ravi. Intraabdominaalseid abstsesse moodustavad koejäätmed, bakterid, neutrofiilid, makrofaagid ja eksudatiivne vedelik, mida ümbritseb fibriinkapsel. Infitseerivad bakterid on sarnased sekundaarse peritoniidi tekitajatele, kusjuures peamised on G- pulkbakterid ja anaeroobid. Abstsessi asukoht sõltub infektsiooniallikast ja äravoolu suunast. Anamneesis on enamasti hiljuti kõhukoopa operatsioon, abdominaalne trauma või peritoneaalne sepsis. Abstsess reeglina tekib mitme päeva kuni mitme nädala jooksul peale operatsiooni/traumat/peritoniiti. Kaasneb palavik, isutus ja halb enesetunne, valu abstsessi piirkonnas, võimalik palpeeritav mass, CRV js ESR tõus, leukotsütoos. Subdiafragmaalsed abstsessid võivad anda respiratoorseid sümptomeid ja komplikatsioone: düspnoe, köha, pleuraefusioon, alasagara infiltraadid, atelektaas, pneumoonia. Douglase õõne abstsessi korral
● limaskest õrn ja veresoonterikas, kaitsefunktsioon madal ● ninakõrvalkoopad arenemata Kirjelda hingamiselundkonna ealisi iseärasusi lapsel. ● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit?
või "peast segi" , - surmahirm , - derealisatioon /tunne, et välised objektid on ebareaalsed/ , - depersonalisatsioon / 'eemalolekutunne'/ Eesmärk: organismi füüsiline mobiliseerimine ohusituatsiooni kõrvaldamiseks (põgenemine, võitlus) Somaatilised sümptomid: - südame kloppimine , - higistamine , - värisemine, vappumine , - suukuivus , - hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudusetunne) ,- valud või düskomforditunne rindkeres , - iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress) , - lihaspinge suurenemine , - lihaspingega seotud valud , - kuumad ja külmad hood , - tuimusetunne või surinad - pearingluse-, ebakindlusetunne , - tükitunne kurgus, neelamisraskused. Sageli kaasnevad ka insomniatüüpi unehäired: uinumisraskused, katkendlik, pindmine uni, liigvarajane ärkamine. Kohanemishäire (sümptomid, diagnoosimine) Emotsionaalsete häiretega kulgev distressiseisund, mis tekib inimese elus olulise muutusega kohanemise
valusad). Vahelihas e. diafragma on väga oluline sissehingamislihas, sissehingamise käigus ta normaalne kuplisarnane võlvumus lameneb ja kopsud võivad avarduda avanenud sinii phrenicocostales'tesse (diafragma rakendub pingutuse või nt astma korral). Hingamistüüp sõltub sellest, kas inimene hingab peamiselt roiete tõstmise abil (kostaalne e. rinnahingamine) või diafragma langetamise abil (abdominaalne e. kõhuhingamine). Vähesel määral aitab hingamist ka autonoomne närvisüsteem, mille väärregulatsioon võib nt asthma bronchiale puhul parasümpaatikus-vahendatud bronhospasmi näol voolutakistust suurendada. ATPS (ambient temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtivad ümbritsev õhutemperatuur ja -rõhk ning gaasisegu on veeauruga küllastatud. BTPS (body temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtib kehatemperatuur 37 ºC ja ümbritsev õhurõhk
o kahvatu nähavärvus, o külm higi, o rahutus, 518 o janutunne, o pulss > 100/min, o süstoolne vererõhk < 100 mmHg, o südame-vereringe seiskumine. Tähelepanu! Iga vigastuse korral viienda roidevahemiku ja kubeme vahel tuleb kahtlustada abdoomeni- ja/või retroperitoneaalset vigastust. Teadvuseta, alkoholijoobes ja analgosedatsiooniga patsientidel võib abdominaalne sümptomaatika olla ebaselge või üldse puududa. Kõhutraumaga patsiendi abistamine Põhiline ravi kõhupiirkonna vigastuse korral seisneb hingamise ja vereringe tagamises ja säilitamises. Seetõttu tuleb näidustus intubatsiooniks ja šokiteraapiaks määrata varakult, võimalikku protsessi dünaamikat arvestades. Kõhu piirkonna uurimine, kas esineb haavu, põrutusjälgi, hematoome, valu palpatsioonil (katsumisel) ja koputlemisel, lokaliseeritud või üldist