I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus. · Keemilised e...
KT KEEMIAST TEEMA: AATOMI EHITUS Õpilase ees-ja perekonnanimi: Klass: 10 P Kuupäev: 11.10.2014 I rida 1. Kirjutage Iriidiumi aatomi elektronvalem, ruutskeem, elektronskeem ja vastake Küsimustele. Elektronvalem: Elektronvalem:1 s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 4p6 5s2 4d10 5p5 4f14 4g18 Elektronskeem: Z=(Ir)=77 2)8 ) 8) 50) 7)2 ) Mitu elektronkihti on Iriidiumi aatomis: 6 A. Mitu alakihti on Iriidiumi aatomis: 4 B. Mitu elektronpaari on Iriidiumi aatomis: 3 C. Mitu paardumata elektroni on Iriidiumi aatomis:1 D. Mitu väliskihielektroni on Iriidiumi aatomis:8 E. Mitu p-elektroni on Iriidiumi aatomis:3 F. Mitu d-orbitaali on Iriidiumi aatomis: 3 2. Selgita mõisted: 1. Ergastatud seisund Ergastunud seisundis on aatomil energiat rohkem kui põhiolekus (olekus, kus süsteemil on vähim võimalik energia). Ergastatud olekus süsteemist saab energiat "ära ...
Klass: 8. Kuupäev: 15.12 Nimi: Merilin Innos Kordamine: Aatomi ehitus, perioodilisustabel. Ainete ehitus 1. Selgitage mõisted: keemiline element, aatom, prooton, neutron, elektron, lihtaine, liitaine, molekul, indeks 2. Kirjeldage aatomi ehitust skemaatiliselt: tuum ja elektronkate, tuumaosakesed, elektronkihid, prootoni, neutroni ja elektroni laengud ja massi. 3. Tooge välja aatomi ehituse seosed perioodilisustabeliga (tuumalaeng, prootonite, neutronite ja elektronide koguarv, elektronkihtide arv, e arv väliskihil, elektronskeem). 4. Selgitage mõisted: liht- ja liitaine. Liht- ja liitainete eristamine valemi põhjal. Tooge näiteid nimetuste ja valemitega liht- ja liitainetest 1. Keemiline elemen on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom on üli väike aine osake, mis koosneb tuumas ja elektronidest Prooton on aatomi tuuma osa , millel on positiivne laend Neutron on aatomi tuuma osa ja sellel p...
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkatte...
Aatomi ehitus Koosneb kahest piirkonnast – aatomi tuum ja elektronkate(kest/võrk) Aatomi tuumas kohtame neutrone ning prootoneid n0 ; p+ Neutron on neutraalne; prooton positiivne. Tuuma tihedus = n*1017 g/am3 mp=mn=1860me aatom püsib koos tänu sellele, et tuuma külgetõmbe jõud kompenseerib elektronide energia sirgjooneliseks liikumiseks ja tänu sellele muutub elektronide sirgjooneline liikumine ringjooneliseks liikumiseks ümber aatomi tuuma. Aatomi laeng Aatomi laeng tervikuna on 0 Elektronide arv peab olema võrdne prootonite arvuga (Ztuumalaeng) = Järjenumber, ehk aatomi number. A = Z + N +( E) A = Z + N = A-Z Aine Zprooton Elektron Alaeng Neutron B 5 5 11 6 Al 13 13 27 14 K 19 ...
Keemia üleminekuekasm A.mõisted Mõiste seletus näide . 1.Füüsikaline nähtus füüsikaliste omaduste muutumine peegel kukub ja muutub kildudeks 2.Keemiline nähtus muutus, millega kaasneb nt raud roostetub keemiline reaktsioon 3.Puhas aine kindala koostisega aine, koosneb nt magneesium, hapnik, ainult ühe aine osakesest lämmastik 4.Segu mitme aine segu, koosneb vesi, süsihappegaas erinevate ainete osakestest 5.Filtreerimine tahke aine eraldamine lahusest nt kriidi ja vee filtreerimine filtri abil 6.Keemiline reak...
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest. 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? Prootonid ja neutronid on elektronidest ligi 2000 korda suurema massiga seega on nemad põhilise massi kujundajad. 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? Prootonitel on positiivne laeng ja neutronitel laeng puudub, ...
Metallide tugevus kasvab ülevalt alla ja vasakult paremale.Aatomiraadius kasvab rühmas ülevalt alla,sest kihtide arv kasvab e.metalli tugevus kasvab,sest kergem ära anda elektrone tuumast kaugemal.Kui elektronkihtide arv jääb samaks,tuumalaeng kasvab perioodis vasakult paremale ja aatomi raadius väheneb.Mida väiksem raadius,seda tugevamad mittemetalli omadused(lihtne juurde võtta).Mida suurem raadius,seda tugevamad on metallilised omadused(elektrone ära anda).Metallilised-suhteliselt väike väliskihi elektronide arv;suhteliselt suur aatomiraadius;aatomid alati loovutavad elektrone(on redutseerijad- võtavad juurde).Mittemetallilised-suhteliselt suur väliskihi elektronide arv;suhteliselt väike aatomiraadius;aatomid võivad elektrone liita(võivad olla oksüdeerijad-loovutavad).Rühmas liikudes ülevalt alla-aatomi raadius kasvab,metallilisus kasvab,mittemetallilisus kahaneb.Perioodis liikudes vasakult paremale-aatomi raadius kahaneb,metallilisu...
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord · Planetaarne aatomimudel · Aatomi ehitus (Tabel) · Aatomi ehitus (Video) · Aatomi tuum · Massiarvu leidmise valem · Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist · Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Vesiniku isotoobid Sisukord 2 · Elektronkate · Elektronide arv elektronkihtidel · Elektronide paiknemine · Aatomi ehituse õppemudel · Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! · Seotud lingid · Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ...
Aatomi ehitus Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisukord Planetaarne aatomimudel Aatomi ehitus (Tabel) Aatomi ehitus (Video) Aatomi tuum Massiarvu leidmise valem Tuumalaengu leidmine perioodilisustabalist Isotoobid animatsiooni vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Vesiniku isotoobid Sisukord 2 Elektronkate Elektronide arv elektronkihtidel Elektronide paiknemine Aatomi ehituse õppemudel Video aatomi ehitusest vaatamiseks on vajalik internetiühendus! Seotud lingid Kasutatud allikad Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON P...
SISSEJUHATUS KEEMIASSE Aine ehitus Kõikide ainete väikseimad osakesed on molekulid. Molekulid omakorda koosnevad aatomitest. Keemiline element on üht liiki aatomite kogum. Iga keemilise elemendi aatomil on oma kindel ehitus. Aatomi ehitus Keemias aine ehituse seletamiseks piisab, et aatomit vaadatakse ehituselt meenutavat päikesesüsteemi. Seda nim. planetaarseks aatomimudeliks. Planetaarse aatomi mudeli järgi koosneb aatom aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituum Aatomituum asub aatomi keskel ja tuuma on koondunud praktiliselt kogu aatomi mass. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid on positiivse laenguga osakesed ja neutronitel laeng puudub. Seega on aatomi tuumal positiivne laeng. Tuumalaenguks nimetatakse aatomi tuumalaengut. Tuumalaengu määrab prootonite arv tuumas. Kokkuleppeliselt loetakse prootoni laenguks +1. Näiteks kui tuumas on 3 prootonit, siis tuumalaeng on +3. Li 3 , 3 on järjekorra number , ütl...
Keemiline süntees seisneb uute, enamasti keerukamate ainete saamises ühe või mitme keemilise reaktsiooni abil. Keemiline analüüs on ainegte või ainesegude koostise uurimine. Laiemas mõttes tähendab analüüs uuritava objekti jagamist lihtsamateks osadeks, et neid saaks eraldi uurida. Kvalitatiivse analüüsi korral määratakse uuritava objekti kvalitatiivne koostis, s.t milliseid aineid või elemente ta sisaldab. Kvantitatiivse analüüsi korral määratakse ühtlasi uuritava objekti kvantitatiivne koostis, s.t koostisainete või –elementide kvantitatiivne sisaldus, näiteks massiprotsent, molaarne kontsentratsioon vms. Keemiat läheb vaja näiteks meditsiini valdkonnas ravimite valmistamisel. Aatom – aineosake, mis koosneb aatomituumast ja elektronidest. – Aatomituum (aatomi keskmes olev positiivse laenguga väga tihe osake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest. – Elektronid (aatomi üliväiksed koostisosakesed) - Prooton - Neutron Keemiline e...
Keemia Perioodilisustabel ja aatom Lahter- Perioodi rühmad- eemiliste elementide perioodilisussüsteem on süsteem, mis jaotab keemilised elemendid nende tuumalaengute järgi rühmadesse ja perioodidesse. Järjekorra number: Keemilise elemendi aatomnumber ehk järjenumber ehk laenguarv on prootonite arv selle elemendi aatomi tuumas. A-rühma numbrist: Kui aktiivne metall on. Perioodi Number: Mitmendas perioodis asub element, Elemendid: 1.Raud : Fe, 2,Vask: Cu, 3,Jood: I, 4,Broom: Br , 5,Tina: Sn , 6,Plii:Pb 7,hõbe: Ag 8, Broom: Br 9, kuld : Au, 10,Elavhõbe : Hg, 11, tsink: Zn, 12,mangaan : Mn, 13 Kroom Cr 14, Baarium: Ba 15,magneesium : Mg 16,naatrium : Na 17,kaalium : K 18,koobalt : Co 19,titann: Ti 20,alumiinum : Al 21,nikkel : Ni 22, Gallium : Ga 23,Iriidium: Ir 24,Plaatina: pt 25,Rubiidium: Rb 26,plii: Pb 27, Indium : In 28,frantsium : Fr 29,Raadium : Ra 30,Vsimut : Bi 31,Tellur : Te 32, flueo : F ...
Niels Henrik David Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 – 18. november 1962) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanispanganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Niels Bohr õppis...
V kursus MIKRO- JA MEGAMAAILMA FÜÜSIKA II ptk MIKROMAAILMA FÜÜSIKA I osa AATOMIFÜÜSIKA 12. klass 2015/16 1 Kirjelda elektronide paiknemist ja liikumist Rutherfordi aatomimudelis? – Rutherfordi aatomimudeli kohaselt asub aatomi keskel positiivse laenguga aatomituum, millesse on kogunenud peaaegu kogu aatomi mass. Tuuma ümber tiirlevad kõikvõimalikel kaugustel ja tasapindades negatiivse laenguga elektronid. Aatomi kogulaeng on null, sest tuuma positiivne laeng ja elektronide negatiivne kogulaeng tasakaalustavad teineteist. Lühemalt kirjeldades: Aatomi keskel asub massiivne positiivse laenguga tuum, mille ümber tiirlevad suvalistel kaugustel ja tasapindadel negatiivse laenguga elektronid. 2 Milliseid vabadusi annab Bohri II postulaat aatomile? – 1913. aastal avaldas taani ...
Keemilised elemendid Loeng 3 02.03.2007 Keemiline element Iga keemilise elemendi omadused sõltuvad aatomi tuumas olevate prootonite arvust, mis võrdub aatomi järjekorranumbriga. Elektronide hulk aatomis ja jaotus ümber tuuma, elektronkihtide arv, nende täitumus elektronidega, elektronide hulk väliskihis ja ka sellele eelnevas kihis jne ... määravad elementide ionisatsioonipotentsiaali, elektronafiinsuse, elektronegatiivsuse, prootonafiinsuse, reaktsioonivõime. Looduses esinevad isoleeritud aatomitena ainult elemendid, mida tuntakse väärisgaaside nime all (He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) Rühmad 8 rühma ülalt alla (aatomi väliskihis 1 kuni 8 elektroni), neist erinimetus: 1A rühma elemendid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr on leelismetallid (alkali metals) 2A rühma elemendid Be, Mg, Ca, Sr, Ba, Ra on leelismuldmetallid (alkaline earth metals) 6A rü...
EKSAM S Väävel on 16. Element, seega on tema tuumas 16 prootonit ja elektronkattes 16 elektroni. Ta asub 3. Perioodis, seega on tema elektronkattes 3 kihti. Ta asub 6.a rühmas seega on tal 6 väliselektroni. Elektronskeem: S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) Elektronvalem: 1s2 2s2 2p6 3s2 3p4 Okteti täitmiseks võib väävel siduda 2 elektroni S + 2e = S2- min oksüdatsiooniaste on -II Samuti võib ta loovutada kuni 6 elektroni S -- 6e = S6+ max oksüdatsiooniaste on +VI levik looduses Väävel esineb looduses nii ehedal kujul kui ka ühendite koostises. Ehe väävel võib esineda näiteks vulkaanilistes piirkondades. Tavalisim eheda väävli leiukoht on fumaroolide ümbrus, sest fumaroolid paiskavad atmosfääri suures koguses eelmainitud gaase. Ka leidub väävlit maakoores olevates soolakuplites, kus ta moodustub näiteks kipsi reageerimisel nafta ja muude orgaaniliste setetega. Väävlit on kõigi fossiilküt...
KT KEEMIA aatomi ehitus, perioodilisussüsteem, elektron- ja ioonskeem, oksüdatsiooniaste, tiheduse ülesanded AATOM Aatom on aine kõige väiksem osake. Elektronkate = negatiivse laenguga Tuum = positiivse laenguga Prooton = positiivne Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimase...
Aatomi ehitus AATOM (neutraalne) Aine väikseim osake, mis koosneb tuumast ja elektronkattest. TUUM (laeng ELEKTRONKATE (laeng positiivne) negatiivne) Koosneb Koosneb tuumaosakestest elektronkihtidele ehk PROOTnukleonidest. jaotunud elektronidest. ELEKTRONK ON NEUTR IHT ON laeng laeng 0 Tiirlevad +1 elektronid. mass 1 ELEKTRON mass 1 laeng -1 mass 0,0005 Planetaarne aatomimudel Planetaarne aatomimudel - TUUM + + NEUTRON PROOTON ELEKTRONKATE - ELEKTRONKIHT ELEKTRON ...
FÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED (1) Selgita mõisted: Isotoop keemiline element mille prootonite arv on sama, aga neutronite arv on erinev. Looduslik radioaktiivsus tuumade iseeneslik seesmine ümberkorraldumine, mille tagajärjel tuum paiskab välja osakesi (heeliumi tuum), osakesi (elektron) või - osakesi (suure energiaga valgus kvant), muutudes - ja kiirguse puhul teiste keemiliste elementide tuumadeks. Tuumajõud aatomituuma koos hoidvad lühikese mõjuraadiusega, tunduval tugevama elektrijõude või elektrilaenguvahelistest jõududest. Tuumareaktsioon reaktsioon kus tuumad ühinevad, ümber korralduvad või lagunevad. Seoseenergia liitosakese seosenergia on võrdne minimaalse tööga, mis kulub selle liitosakese lahutamiseks koostisosadeks. Ahelreaktsioon tuumale mõjuv neutron poolitab tuuma, põrkudes tagasi ja poolitades uuesti omakorda tuumad jne. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus)...
Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 10. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? 2) Mis on aatommass? Mille poolest erineb aatommass massiarvust? 3) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem. 4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.) 7) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks. 8) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne? 9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)? 10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel. 11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on ...
Niels Bohr Niels Henrik David Bohr (7. oktoober 1885 Kopenhaagen 18. november 1962 Kopenhaagen) oli taani tuumafüüsik, kes pälvis 1922 Nobeli füüsikapreemia. Niels Bohri isa Christian Bohr oli Kopenhaageni ülikooli füsioloogiaprofessor, ema Ellen Adler Bohr oli pärit jõukast juutide suguvõsast, mis tegutses Taanis panganduses ja parlamendis. Nielsil oli 2 aastat noorem vend Harald Bohr. Noorena harrastasid mõlemad vennad jalgpalli. Harald Bohr mängis koguni Taani jalgpallikoondises 1908. aasta suveolümpiamängudel ja pälvis seal hõbemedali. Nad mängisid sageli ühes meeskonnas, kusjuures Niels oli väravavaht. Bohr abiellus 1912 Margrethe Nørlundiga, kellega oli tutvunud 1910. Üks nende poegadest Aage Niels Bohr pälvis 1975 Nobeli füüsikapreemia. Kokku sündis sellest abielust 6 poega, kellest üks suri lapsena meningiiti ja vanim uppus paadisõiduõnnetuses...
Loodus õpetus :kõik kordamiseks. · Vesi Vesi on üks tuntuimaid lahuseid Vee omadused :läbipaistev , lõhnatu , värvitu , maitsetu,voolav , ei ole kokkusurutav ,külmub 0´kraadi juures ja keeb 100´kraadi juures ,vesi kujundab Maa kliimat. Vee olekud : tahke (jää), vedel(vesi) , gaasiline(veeaur) Miks kattuvad talvel veekogud jääga just pinnalt ? V:Sest jää on kergem kui vesi ja selle tihedus on väiksem. Talvisele väljasõidule on vaja kaasa võtta puhast vett , ilm on külm(temperatuur alla nulli) Mis anumas vett kaasa võtta ? :Metall , plastik , klaas. Vees lahtustuvad ained : äädikhape,etamool,suhkur,keedusool,piiritus. Vee puhastamise meetodid :Setitamine(mitte lahustuvate ainete põhja sadestumine.) Destilleerimine(Vee aurustumine ja siis selle kondenseerimine) Filtrimine (ainete eraldamine filtri abil). · Õhk Õhu kooostis : lämmastik(78%),hapnik(21%). H...
Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv. Osake Laeng Mass (aatommassiühikutes) (elementaarlaengutes) Prooton (p) +1 1 Neuron (n) 0 1 Elektro...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfote...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte .................................................................................. 6 Harjutused .................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................... 9 Sissejuhatus Aatomi ehitus ja p...
KEEMIA KT kordamine 1. 1. metall + O2 > metallioksiid 2. metall + hape > sool + H2 3. metall + sool > uus metall + uus sool 4. aktiivne metall + vesi > hüdroksiid + H2 5. keskmise akt. metall + vesi to > oksiid + H2 1. 4Al + 3O2 > 2Al2O3 3Fe + 2O2 > Fe3O4 tri raud tetra oksiid / (Fe2+OFe3+2O3) / raud (II, III) oksiid 2. 3. 4. 2Al + 6H2O > 2Al3+(OH)-3 + 3H2 NB! Reaktsioon toimub juhul, kui Al on puhastatud ...
Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH ). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH)2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO...
1. Aatomorbitaal aatomi osa, milles elektroni leidmise tõenäosus on kõige suurem Elektronipaar ühel orbitaalil asuvad 2 elektroni, mis moodustavad ühe elektronpaari Paardumata elektron üksik elektron mingil orbitaalil Katioon positiivse laenguga elektron Elektronegatiivsus keemilist elementi iseloomustav suhtarv, mis arvestab aatomi võimet tõmmata Eksotermiline reaktsioon soojuse(energia) vabanemisega toimuv reaktsioon Endotermiline reaktsioon soojuse(energia) neeldumisega toimuv reaktsioon Anioon negatiivse laenguga osake Oksüdatsiooniaste näitab iooni laengu suurust keemilises ühendis, eeldusel, et see aine koosneb ioonidest Keemiline side kahe või enama aatomi(iooni) vaheline side, mis liidab aatomeid molekuliks või aatomeid ja ioone kristallideks Kovalentne side aatomite vahel ühiste elektronpaaride kaudu moodustunud keemiline side Osalaeng iseloomustab elektron...
1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = jä...
See on 1.KT materjal Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused. Perioodilisussüsteem. Keemia õpik kutsekoolile lk. 32, 34 Üldine keemia lk. 29...39 Aatom on üleväike aineosake O Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil ...
1)Mis on mikroosakesed? Aatomid ja nendega seotud koostisosad 2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng) Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber. 3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon? Mis on katioon? Kui aaton loovutab või liidab elektroni 4) Millega võrdub elemendi järjekorra number? 5) Mis on orbitaal? Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini 6) Mis on spinn? Spinn on elektroni pöörlemine 7) Mis on ruutskeem? Näitab elektronide jaotust orbitaalidel 8) Mis on elektronvalem? Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel 9) Mis on elektronskeem? On aatomi elektronkatte ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides. 10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide ...
KT 5 KORDAMINE 1. Milline on tuuma koostis: osakeste nimetused, laengud ja nende tähised? Prooton Z = 1 , Neutron N = neutraalne osake, laeng puudub 2. Mis on massiarv ja isotoop? Massiarv (A) on nukleonide koguarv. (Prootonid+neutronid) Isotoop- keemilise elemendi tuumad, milles prootonite arv on jääv, kuid neutronite arv võib muutuda. 3. Mis jõud on tuumajõud ja tuumajõu eripära? Tuumajõud tuumaosakeste vahel mõjub üks neljast vastastikmõju liigist. See on tugev vastasmõju, mis hoiab tuuma koos. Arvuliselt suur, kuid väikese mõjuraadiusega. 4. Mis on ja kelle poolt avastati looduslik radioaktiivsus? Loodusliku radioaktiivsuse avastas Becquerel, tehes katseid uraanisooladega. Looduslik radioaktiivsus on aatomituumade iseeneslik kiirgus alates järjenumbrist 84. 5. Loodusliku radioaktiivse kiirguse komponentide nimetused ja koostis? kiirgus : heeliumi aatomi tuumad, 24 He kiirgus: suure kii...
1. J. Thomsoni- loodud aatomimudelit on nimetatud pudingimudeliks - selle järgi on aatom nagu ühtlane positiivse laenguga "puding", milles on "rosinateks" elektronid. Jõudis järeldusele, et looduses eksisteerivad elementaarlaengud. Tema mudeli järgi ei saa seletada miks aatomid kiirgavad. Ernest Rutherford- kullalehega katse, aatomil on tuum ja selle ümber elektronid (-). Tuum 10-13aatom 10-8 cm. Bohr- täiendas mudelit kihtidega. 2. Aatom kiirgab sellepärast et iga kiirendusega liikuv keha kiirgab. Aatom statsionaarses olekus ei kiirga. Elektron võib liikuda ainult kvant olekutes millele vastab kindel energia. Aatomi üleminek 1 olekult teisele ta kas kiirgab või neelab energia kvandi ehk ootoni mille energia võrdub olekute energia vahega. Hõredatel gaasidel on joonspekter. Gaasides on aatomid hõredad, järelikult aatomite spektrid on joonspektrid. Igale joonele spektris vastab kindel kiirguse lainepikkus ja sagedus. Igal kindlal sag...
1. Materjalide kasutamine inimajaloo vältel, selle muutumise põhjused. Pöörata erilist tähelepanu metallide kasutamisele ja selle muutusele. 2. Metallide ja sulamite liigitus: tiheduse, sulamistemperatuuri, keemilise aktiivsuse järgi. 1) kergmetalllid ja -sulamid (light metals and alloys) tihedusega <5000 kg/m³. Nt. Liitium, berullium, magneesium, alumiinium jt. 2) raskemetallid ja -sulamid (heavy metals and alloys) tihedusega >10000kg/m³. Nt. Plaatina, volfram, molubdeen, plii, jt. 3) keskmetallid ja -sulamid tihedusega 5000-10000 kg/m³. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 1) kergsulavad metallid ja sulamid (fusible metals and alloys), mille sulamistemperatuur ei uleta plii oma, st. 327 °C. Nt. Tina, plii, elavhobe jt. 2) rasksulavad metallid ja sulamid (refractory metals and alloys), mille sulamistemperatuur uletab raua oma, st. 1539 °C. Nt. Volfram, tantaal...
METALLID 1. Füüsikalised omadused · Peaaegu kõik metallid on toatemperatuuril tahked ained, erandiks on elavhõbe (Hg). · Enamik metalle on hallika värvitooniga (erand on punakasroosa vask ning kollane kuld). Metallid peegeldavad tavaliselt hästi valgust neile on omane metalne läige. · Metallid on head soojusjuhid ja elektrijuhid. · Enamik metalle on suhteliselt plastilised, hästi sepistatavad. 2. Metallilised elemendid ja perioodilisuse süsteem Enamik elemente on metallilised. Nad asuvad nii A- kui ka B-rühmades. Kõik perioodid peale esimese algavad metallilise elemendiga ja lõppevad mittemetallilisega. A-rühma number võrdub elemendi aatomi väliskihi elektronide arvuga, B-rühma elementidel on enamasti väliskihil 2 elektroni (erandiks on näiteks ühe elektroniga vask, hõbe ja kuld). Niisiis on metalliliste elementidel aatomitel tavaliselt väliskihil võrdlem...
Metallid 1.Üldiseloomustus: Kui maailmas on üldse kahte sorti aatomeid, siis metallid on need, mis on oma väliskihi elektrone loovutanud. + nad on plastilised (saab sepistada, valtsida ja traadiks tõmmata) + omavad läiget (peegelduvõime) nt. Kuld, hõbe, vask + kõvadus teemanti skaalal + head elektri- ja soojusjuhid (aines elektrongaasi) + tihedus (kui tihedus on alla 5 g/cm3, on metall kergemetall ja kui tihedus on suuem, siis on tegemist raskemetallidega) + värvus (enamik hõbevalged, raud ja selle sulamid on mustad ning ülejäänud on värvilised) + väärismetallide hind seisneb vastupidavuses, harulduses vms. 2.Metallilisus: Elektronide loovutamise võime. Mida paremini ta seda teeb, seda metallim ta on. Mida kaugemal on elektron tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide e...
Keemiliste elementide perioodilisussüsteem Koostaja: Helen Kaljurand Tallinna Kristiine Gümnaasium Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)" alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Sisuleht · Perioodilisussüsteemi avastamine · Mendelejevi tabel · Tänapäevane perioodilidustabel · Perioodilisustabel · Slaid 8 (Sarnaste elementide paiknemine tabelis) · Perioodilisustabli lahter · Periood · Rühm Sisuleht · Perioodilisustabeli seosed · Elektronkatte muutused perioodides ja rühmades · Ülesanne 1 · Mõtlemisülesanded · Mõtlemisülesanded · Teemaga seotud lingid · Kasutatud materjal Perioodilisussüsteemi avastamine · Dimitri Mendelejev avastas 1869. aastal seaduspära ...
Kordamine. Radioaktiivsus. 1. Mis on radioaktiivsus? Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalae...
Oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone(ise redutseerudes). Oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa suurenemine . Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone(ise oksüdeerides) . Redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oa vähenemine. Korrosioon metalli hävimine(oksüdeerumine) keskkonna toimel. Maak kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Sulam mitmest metallist või mittemetallist ja metallist koosnev metalliliste omadustega materjal, tavaliselt saadakse koostisainete kokkusulatamise. Elektrolüüs elektrivoolu juhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. Metalliline side keemiline side metallide, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil. Kütuseelement keemiline vooluallikas, milles saadakse elektrienergiat kütuse oksüd...
Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimasei...
8d klassi KT kordamisküsimused 1. Mõisted Keemiline element- on kindla tuumalaenguga aatomite liik Aatom- üliväike aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest Molekul- koosneb keemilise elemendi aatomist !! lk 57 Liitaine- liitained koosnevad erinevate elementide aatomitest Lihtaine- on aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomist Iooniline side- erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side Iooniline aine- metall loovutab mittemetallile elektrone, viimasesse kihti tuleb 8 elektroni Katioon- positiivse laenguga ioon Anioon- negatiivse laenguga ioon Kovalentne side- aatomite vaheline keemiline side, mis tekib ühiste elektronipaaride moodustamisel Molekulaarne aine- on molekulidest koosnev keemiline aine Elektronkiht- elektronkatte osa, koosneb tuumast teatud kaugusel tiirlevatest elektronidest Rühm- perioodilisustabelis kõrvuti asuvate elementide rida, mille moodustavad samasuguse väliskihi elektronide ar...
Aineehitus Aine koosneb molekulidest, Molekulid koosnevad aatomitest. Aatomid koosnevad tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb nukleonidest ja elektronkatte elektronidest. Nukleonid jagunevad kaheks: -Prootonid (+) -Neutronid (0) Igal keemilisel elemendil on kindel tuumalaeng. Tuumalaeng (Z) = Aatomi number = Prootonite arv Massiarv (A) = Prootonite ja neutronite arv (nukleonite arv) A = Z + N Looduses on erinevaid isotoope. Elementide aatomid, millel on erinev arv neutroneid, kuid ühesugune prootoneid on isotoobid. (Eelneva tõttu on ka erinev aatommass). Prootium 1 prooton, 1 elektron Deuteerium 1 prooton, 1 neutron, 1 elektron Triitium 1 prooton, 2 neutroni, 1 elektron Elektronide arvu elektronkihil saab leida 2n(ruudus) Väliskiht mahutab KUNI 8 elektroni: 1kuni 2 elektroni 2kuni 8 elektroni 3kuni 18 elektroni 4kuni 32 elektroni IB väliskihil on 1 elektron. Elektronkihtide arvu näitab perioodinumber (Mendelejei tabeli...
Perioodilisussüsteem Essee Aastal 1869 avastas vene keemik Dmitri Ivanovits Mendelejev perioodilisusseaduse ja koostas selle põhjal keemiliste elementide perioodilisussüsteemi. Perioodilisussüsteem on perioodilisusseadusel põhinev keemiliste elementide liigitus. Perioodilisussüsteemi on väljendatud enam kui 700 kujul, nii tasapinnaliselt kui ka ruumiliselt. Enim kasutatakse kahte väljendusviisi: nn. lühikest ja poolpikka tabelit. NSV Liidus ja Ida-Euroopa maades kasutatakse lühikest tabelit, mida oli soovitanud D. Mendelejev, Lääne-Euroopas ja USA-s on kasutusel põhiliselt poolpikk tabel. Kuni perioodilisuse seaduse avastamiseni D. I. Mendelejevi poolt oli tehtud mitmeid katseid omavahel sarnaste keemiliste elementide jaotamiseks gruppideks. Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia p...
Orgaaniline keemia II Kordamisküsimused I TK! 1 ) El ektronkihid a ato mi el e ktron katt e s ? El ektronkihtid e d e ja ota min e ala mikihtid e s s e , v õrdu b alakihtid e arv iga s el e ktronkihi s s ell e kihi j ärj e korranu m brig n. Iga alakihi tähi s e s a m ä r gitak s e k õi g e p e alt el e ktronkihi nu m b e r ja s e e j är el alakihi tüüp( mid a m ä r gitak s e va stava täh e g a ). * s alakiht: o n iga el e ktronkihi e si m e n e alakiht. S e e o n k õig e m a d ala m a e n e r gia g a alakiht va stava s el e ktronkihi s. A s u b vaid ük s k er akujulin e s or bita a * palakiht: jär...
1. Aatomimudeli areng (keeksi mudel, Rutherfordi katse) AATOMIFÜÜSIKA areng - Thompsoni mudel ehk ''keeksi'' mudel. Selle järgi koosneks aine elektronide pilvest, mille sees on üksikud suure massiga + laengud. See meenutab nagu rosinatega keeksi. Rutherfordi katse: pommitas kuldlehte alfaosakestega (alfaosake- heeliumi aatomi tuum, suure massiga kiirguse jaoks ning + laenguga). Tulemusena enamus alfaosakesi läbis kuldlehte ilma takistuseta. Osad kaldusid kõrvale ja üksikud nagu põrkusid tagasi. Järeldused: 1) aatom koosneb enamus tühjusest ehk vaakumist 2) aatomis peab olema + laeng koondunud väga väikesesse kuid raskesse ruumiossa (aatomituum) 2. Planetaarne aatomi mudel (osakesed, asetus, laeng, mass, arvud + joonis) Aatom koosneb tema keskel asuvast tuumast, mille ümber tiirlevad elektronid. Aatomtuum koosneb prootonist ja nerutronist (v.a vesinik). Aatomituuma ja elektronide vahel on väga palju vaakumit. Mass - aatomi põhimass on ko...
1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioo...
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone - negatiivne ioon e. anioon tekib kui aatom liidab väliskihile elektrone * tihedus: ühikulise ruumalaga ainekoguse mass, põhi ühik kg/m kuubis. Ioonsed ained on tahked ained. Koosnevad kristallidest. Osad lahustuvad vees, osad mitte. Valemi kirjutamisel eespool on katioon, tagapool anioonid. La...
1. Räni aatomi number on 14, Lühend on Si Räni on pooljuht mis tähendab, et ta on võimeline kergesti kas loovutama või jagama oma elektronkatte välimise kihi nelja elektroni 2.ränil on 24 isotoopi ent ainult 3 neist on stabiilsed ja need on massiarvudega 28,29,30 3. 1,36 usa dollarit ühe naela kohta ehk 409,528 grammi 4.Üle 90% maakoorest koosnebräni mineraalides ent puhtal kujul esineb harva, leidub looduses kivimite ja mineraalide koostisosadena, nt kvartsi, päevakivi. 5.puhtal kujul räni avastas Jöns Jacob Berzelius 1824. aastal 6. Suurem osa ränist kasutatakse kaubanduses ilma suurema töötluseta Lihtainena kasutatakse räni raua rafineerimiseks, alumiiniumi valamiseks ja ränioksiidi saamiseks räni sisaldavatest kivimitest, minraalidest ning silikoonidest valmistatakse täna päeval palju asju 7. mikroprotsessoreid ja paljusi erinevaid kiipe toodetakse ränist 8. silkoonist tehakse nukke, sekslelusid, implantaate, termopastat,...
annaabi.ee 
