Vastus leiad õppematerjalist: Aatomi ehitus ja perioodilisustabel

Aatomi ehitus ja perioodilisustabel (1)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on aatom ja millest ta koosneb?
Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda?
Mis on aatommass?
Mille poolest erineb aatommass massiarvust?
Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist?
Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne?
Miks on aatom elektriliselt neutraalne?
Mida nimetatakse elementaarlaenguks näited?
Mitu neid on tänapäeval teada maailmas?
Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval?
Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks?
Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli?
Mida nimetatakse rühmaks kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number?
Mida nimetatakse perioodiks kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab?
Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla?
Mida näitab ehk millega võrdub aatominumber?
Mida nimetatakse elektronoktetiks?
Mis on leelismetallid leelismuldmetallid ja halogeenid?

Kordamisküsimused:
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 10. klass
1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda?
2) Mis on aatommass ? Mille poolest erineb aatommass massiarvust?
3) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem.
4) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist?
5) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne?
6) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.)
7) Mida nimetatakse on elektronkihiks, väliseks elektronkihiks, elektronkatteks ja elektronpilveks.
8) Põhjenda, miks on aatom elektriliselt neutraalne?
9) Mida nimetatakse elementaarlaenguks (näited)? Mida nimetatakse elementaarosakesteks (näited)?
10) Selgita mõistet: planetaarne aatomimudel.
11) Keemilise elemendi mõiste ja mitu neid on tänapäeval teada maailmas?
12) Kuidas tähistati keemilisi elemente vanasti ja kuidas tänapäeval?
13) Mis on isotoop ja tuua mõned näited nende kohta.
14) Mida nimetatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemiks?
15) Kuidas koostas vene keemik Dmitri Mendelejev oma perioodilisustabeli?
16) Mida nimetatakse rühmaks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida näitab A-rühma number?
17) Mida nimetatakse perioodiks, kuidas ta tabelis kulgeb ja mida ta näitab?
18)
19) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samaks, kui liikuda perioodis vasakult paremale?
20) Millised aatomi omadused muutuvad või jäävad samas kui liikuda rühmas ülevalt alla?
21) Sõnasta tänapäevane perioodilisusseadus.
22) Mida näitab ehk millega võrdub aatominumber ?
23) Mida nimetatakse elektronoktetiks?
24) Mis on väärisgaasid, kus neid argielus leidub ja mille poolest nad teistest elementide aatomite ehituse osas erinevad?
25) Mis on leelismetallid , leelismuldmetallid ja halogeenid ?
26) Mis on orbitaal , s-, p- ja d-elemendid.
27) Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi aatomi raadiused ning peab suutma seda ka põhjendada.
28) Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide metalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada. Kuidas muutuvad rühmas ülevalt alla ja vastupidi ning perioodis vasakult paremale ja vastupidi elementide mittemetalsed omadused ning peab suutma seda ka põhjendada.
ÜLESANDED

Osata koostada aatomite elektronskeeme, elektronvõrrandeid, iooni elektronskeeme ja aatomi elektronskeemide alusel aimama , mis elementidega on tegu.

Osata koostada aatomi elektronvalemeid (alakihtidele paigutumise järjekord) ja ruutskeeme, ruutskeemi alusel kokku lugema elektronpaare ja paardumata elektrone.

Osata leida perioodilisustabeli alusel elemendi sümbolit, järjenumbrit, aatommassi , prootonite, elektronide, neutronide, elektronkihtide arvu, tuumalaengut ja väliselektronide arvu.

Peab oskama võrrelda elementide aatomite raadiuseid ja neile vastavate ioonide raadiuseid

Peab suutma kindlaks teha millisel elemendil välja antud valikust on suuremad-väiksemad metalsed omadused või suuremad-väiksemad mittemetalsed omadused

Osata leida perioodilisustabeli alusel A-rühma elemendi maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet, lähtudes rühma numbrist ja koostada tüüpühendite (oksiidid, vastavad happed ja vesinikühendid või hüdroksiidid ja soolad) valemeid.

Oskama perioodilisustabeli alusel määrata välja antud valikust, milline neist on s- või p- või d-element.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 77 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

77 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pisisanspu Õppematerjali autor

Kt kordamisküsimused

aatomi ehitus perioodilisustabel

Sarnased õppematerjalid

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? 3) Mis on aatommass? 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem 5) Miks moodustab aatomituum põhilise osa aatomimassist? 6) Mida nimetatakse tuumalaenguks ja põhjenda miks ta on alati positiivne? 7) Iseloomusta elektroni, prootoni, neutroni (kus asub, mis laenguga on, nende mass võrreldes teiste aatomis olevate osakestega jne.)

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass

Kordamisküsimused: Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem 8. klass 1) Mis on aatom ja millest ta koosneb? aatom koosneb aatomi tuumast, elektronidest, mis asuvad elektron kihtidel ja neutronitest ja prootonitest, mis asuvad aatomituumas. 2) Mille poolest võivad aatomid üksteisest erineda? Prootonite arvu poolest ehk siis ka positiivse laengu arvu poolest. 3) Mis on aatommass? Prootonite ja neutronite arv kokku moodustab aatommassi. 4) Millest koosneb aatomituum ja kui palju on see aatomist väiksem Aatomituum on aatomiga võrreldes ligi 100 000 korda väiksem ja koosneb neutronitest ja prootonitest.

Keemia

doc

Aatomi ehitus

I osa : Aatomi ehitus. 1. Millistest osadest koosneb aatom? 2. Nimeta aatomi koostises olevad elementaarosakesed, nende laengud ja massid. · Prooton - laeng + ; mass ligikaudu 1 · Neutron laeng puudub ; mass ligikaudu 1 · Elektron laeng - ; mass ligikaudu 0 3. Milline on aatomituuma laeng, miks? · Tuuma laeng on + kuna prootonid annavad laengu + ja neutronitel laeng puudub. 4. Milline on aatomi laeng, miks? · Aatomi laeng on neutraalne, kuna prootonid annavad + laengu ja elektronid annavad laengu ja neid on sama palju. 5. Kuidas paiknevad elektronid ümber aatomi tuuma? · Elektronid paiknevad kihtidel. Esimesel kihil võib olla 2 elektroni max, teisel 8, 18, 32. Viimasel kihil on alati max kuni 8 elektroni ja eelviimasel 18. Elektronkihid jagunevad orbitaalideks: s, p, d, f. 6. Perioodilisusseadus.

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Tartu Ülikool Haridusteaduskond (loodusteadus) Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem Referaat Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................ 2 Aatomiehitus ................................................................................. 3 Perioodilisussüsteem................................................................................. 5 Kokkuvõte ..........................

Keemia

doc

Aatomi ehitus ja elemendi keemilised omadused

Molekul koosneb mitmest aatomist O2 Aatomi laeng on tervikuna null ehk neutraalne, sest prootonite ja elektronide arv aatomis on võrdne. Aatomi koostis Aatom = aatomituum + elektronkate Aatomituum on + laenguga ( tuumale annavad laengu + laenguga prootonid ) Tuum koosneb: prootonitest ja laenguta neutronitest. ( massid võrdsed ) Prooton on elektronist 1840 korda suurem, elektronide mass on tühine. Seega aatommass on võrdne prootonite ja neutronite massi summaga. Aatommass on aatomi mass amü-tes. Tuuma ümber tiirlevad elektronid. Elektron on laenguga. Kõik elektronid moodustavad elektron- katte. Elektronid asuvad eri kihtidel: 1. kihil max 2 e 2. kihil 8e 3. kihil 18 e 4. kihil 32 e väliskihil võib max olla 8e (ehk oktett). C aatomi planetaarne mudel ( tee joonis ) Perioodilisussüsteemi. Avastas D. Mendelejev 1869 aastal ja kehtib tänaseni. Elemendid on reastatud tuumalaengu kasvu järgi

Keemia

ppt

Keemia- perioodilisustabeli töö

Kordamine kontrolltööks II Mõisted nukleonid, prootonid, neutronid, elektronid, aatomituum, massiarv, tuumalaeng, isotoop, prootium, deuteerium, triitium, D. Mendelejev, perioodilisussüsteem, rühm, periood, elektronskeem, elektronvalem, ruutskeem, s-alakiht, p-alakiht, d- alakiht, s-orbitaal, p-orbitaal, d-orbitaal, paardunud elektron, paardumata elektron, aatomi põhiolek, elektronegatiivsus, metall, mittemetall, metallilisus, redutseerija, oksüdeerija, oksüdeerumine, redutseerumine, katioon, anioon, siirdemetall, leelismetall, leelismuldmetall, halogeen, väärisgaas, hüdriid, s-elemendid, p-elemendid, d-elemendid, f- elemendid, oktetireegel, max o.a, min o.a Küsimused 1. Miks on aatom tervikuna neutraalne, kuidas tekivad erinimelised ioonid, millised on nende osakeste raadiused võrreldes üksteisega

Keemia

doc

Perioodilisussüsteem

Kuid kõik Mendelejevi eelkäijad piirdusid elementide mugava liigitamise kitsa eesmärgiga ja ükski neist autoritest ei näinud üksikute seaduspärasuste taga üldist keemia põhiseadust, nagu seda nägi Mendelejev. D. I. Mendelejev jõudis avastuseni originaalsel teel, kogudes ja kriitiliselt läbi töötades tohutu hulga faktilist materjali. Perioodilisuse seadus mitte ainult ei teinud kindlaks elementide omaduste perioodilisuse, vaid andis ka võtme aatomi ehitusest arusaamiseks ja määras kauaks ajaks arvukate uurimuste suuna füüsikas ja keemias. Perioodilisusseaduse avastamise ajal ei tuntud aatomi ehitust. Ainukeseks elemendile iseloomulikuks katseliselt määratud suuruseks oli aatommass. Seepärast sõnastas D. Mendelejev seaduse kui keemiliste omaduste perioodilise sõltuvuse elemendi aatommassist. Perioodilisusseaduse tõeliseks aluseks on elemendi aatomi tuumalaeng, mis ühtib aatomnumbriga.

Keemia

doc

Keemia - aatomi ehitus

Keemia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen TH. klass 2010/2011 Aatomi ehitus * Aatom aine osake, millest koosnevad molekulid. -) Aatom ise on neutraalne, ilma laenguta osake. * Aatom läheb kaheks aatomituum ja elektronkatel. -) Aatomituum jahuneb tuumaosakesteks ehk nukleonideks ja need omakorda prootoniteks (+ laeng) ja neuroniteks (0 laeng). -) Elektronkate jaguneb elektronkihiks, mis omakorda jaguneb elektronideks (- laeng) * tuumalaeng Z = prootonite arv. -) Prootonite arv = elektronide arv * 1. Kihil kuni 2e; 2. Kihil kuni 8e; 3. Kihil kuni 18e. * Massiarv A = prootonite arv + neuronite arv.

Keemia

Rohkem sarnaseid