mõjul. Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Kirjanduses ja paljuski muuski mugandati kreekapärane roomapäraseks. Kreekast alguse saanud teater levis kiiresti ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavasse nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse vaatemängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Teater oli ka välisilmelt sarnane. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas said ka naised näidelda. Roomas teatris oli rahva lõbustamine olulisel kohal ja näidendid ei olnud nii tõsised kui Kreekas. Enamik näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Kõige rohkem on sarnasusi jumalates. Roomlastel oli üks sõjajumal Janus, millele kreeka kultuuris vastet ei leitud. Peale sõjajumala oli ta veel uste ja piiride kaitsja ning lõpu ja alguse kehastus
hakkaksid inimesed kuulsaks riiklikul tasandil. Kreeka kultuuri õpiti, kuna see oli oluline roomlastele, samuti õpiti rooma kirjandust. Kreeka teater levis Roomasse üsna hästi, sest nad võtsid ka selle üle ja kohandasid endale paremaks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Ainus erinevus Rooma ja Kreeka teatri vahel oli see, et roomas puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Roomas käsitleti rohkem komöödiaid, mis olid Kreeka teatri eeskujul loodud. Roomlased võtsid veel üle ehituskunsti kreeklastelt. Nad tegid seda, kuna kreeklased olid rohkem arenenud selles valdkonnas. Kuna kreeklased olid targemad, siis olid roomlased ka targad ja kasutasid nende tehnoloogilisi eeldusi oma kasuks ära ja ehitasid sarnaseid ehitisi ja samade konstruktsioonidega. Kreeka kultuur oli roomlaste poolt üle võetud ja oma kasuks muudetud. Roomlased
nagu seda leidus Kreeka draamas. Suur osa näitemängudest olid hellenistliku Kreeka komöödiate roomapärased mugandused. Välisilmelt oli Rooma teater samuti üsna kreekapärane. Lava ja pealtvaatajate istekohad olid varasemal perioodil enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati Rooma alles vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatril koor. Näitlejate dialoogid vaheldusid seal hoopis laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli Roomas madal ja nende hulgas oli isegi orje, kes rääkisid igapäevast lopsakat kõnekeelt, milles esines sageli sündsusetut sõnapruuki. Seega mängis suuresti Rooma teatri kujunemisel ka Kreeka teater. Kõnekunstile hakati aja jooksul rohkem tähelepanu pöörama eeskätt Kreeka kultuuri mõjul. Enamik roomlasi saatis oma pojad kooli kirjatarkust õppima. Üsna
Põhimõtteliselt kõik olid nuumenid, puud, kivid, järved jne. Peredes olid ka veel kaitsevaimud, keda nimetati geeniusteks. Kreekast alguse saanud teater levis nagu kulutuli ka Rooma. Need kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võistlusedki. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli ka teater üsna sama. Erinevus oli selles, et Rooma teatris puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid lauluparitiide ehk aariatega. Kui Kreekas olid näitlejateks vaid mehed, siis Roomas hakkasid ajapeale ka näitlema naised. Roomas tehti tearis nalja, mitte nii nagu Kreekas. Suuremosa näidenditest olidki kreeka komöödiate mugandused. Ajalugu ei saaks mäletada , kui seda pole kirja pandud. Roomalsed hakkasid oma ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III sajandil eKr. Toonaseid kirjutisi pole kahjuks säilinud. Esimesed säilinud tervikteosed on Vabariigi lõpuajast. Teiste seas kirjutas ka ajalugu
kontserdid arenesid välja motettidest. Lauluhäälte saateks esinevad pillid. Peale Itaalia ja Saksamaa kujunesid veel eeslinlikekes barokkmaadeks veel Inglismaa ja Prantsusmaa. Tuntumad Inglise heliloojad Hnery Purcell (1659-1695), Thomas Morley (1557-1602). Barokk ajastu tippu kerkis ka Prantsusmaa, kus kaheks tähtsamaks heliloojaks olid Francois Couperin (1668-1733) ja Jean-Philippe Paneau (1683-1764) KUULAMISED: 1) Claudio Monteverdi "Ball kutsututele" sissejuhatus koos Amori ja Veenuste aariatega 2) Johan Dachelbel (1653-1706) Sakslane, tantsusüit, keelpillid ja orel, allemande. 3) Vincenzo Manfredini (1737-1799) "concerto grosso" Largo 4) Tomaso Albinoni orkester 2 oboele ja orkestrile (1671-1750) Itaalia 5) Heinrich Schütz (1585-1672) Saksamaa, oratoorium "Wohl denen, dida wandeln" 6) Otto Abel (1824-1854) "Von guten Mächten wänderbar deboren" 7) Henry Purcell "Dido and aeneas" (Belinda, Aeneas" "See your royal guest appears"
Heliloojad: KUHNAU ( +1722, Bach'i eelkäija Leipzigi kantoriametis), BYXTEHUDE ( +1707, kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidele), PURCELL (32 kantaati oreliga, 20 orkestriga). Kõrgpunktiks sai J. S. BACH'i looming. ILMALIK VOKAALMUUSIKA BAROKI AJAL Ilmalik kantaat (kammerkantaat). Ooperi monoodiline stiil inspireeris ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Cantada (=teos laulmiseks). Enamasti oli seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienesid mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias oli 17. saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: ALESSANDRO STRADELLA (mõrvatud 1682), ALESSANDRO SCARLATTI (+1725), HÄNDEL, BACH. INSTRUMENTAALMUUSIKA BAROKI AJAL Kujunemisajal olid sageli vabad koosseisud, aegamisi kujunes spetsiifiline mängutehnika. Orelimuusika Vokaalpalade töötlused. Tähtis helilooja oli Rooma Peetri-kiriku organist FRESCOBALDI. Süit
sildu. Rooma linnades oli ka veevarustus ja kanalisatsioon. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, aga polnud nii populaarsed kui Kreekas. Selles valdkonnas olid tunda tugevad Kreeka mõjutused, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Näitlejateks olid ainult mehed. Teater oli ka välisilmelt üsna kreekapärane. Aga erinevalt Kreeka teatrist puudus Roomas koor, näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama, suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nn ajaloo isa, kes kirjutas teose"Historia"
Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballett, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed 6 Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel) Muud zanrid
Oluline oli Molière'iga koostöös tekkinud uus zanr komöödiaballet, mis ühendas nii teatrit, balletimuusikat kui ka komöödiat. Lully kirjutas küll peamiselt viiulile, ent ka kitarri-, lauto-, oreli-, fagoti-, plokkflöödi- ja klavessiinimuusikat. Kui helilooja pühendus ooperile, otsustas ta muuta Itaaliast pärit zanri prantslastele vastuvõetavamaks. Põhilisteks muudatusteks olid varem selgelt eraldatud retsitatiivsete osade segamine aariatega pinge tõstmise eesmärgil ning süzee hoogsam areng. Lully'd peetakse prantsuse ooperi pioneeriks. Tähtsamad teosed Ooperid · Cadmus et Hermione (1673) · Roland (1685) · Achille et Polyxène (1687) Balletid · Les Saisons (1661) (Aastaajad) · Le Naissance de Vénus (1665) (Veenuse sünd) · La Jeunesse (1669) (Noorus) · Le Temple de la paix (1685) (Rahutempel) Muud zanrid · Le Mariage forcé (1664) (Lahutatud abielu) komöödia
Ta on komponeerinud 22 erinevas zanris muusikalist lavateost, millest enamik on itaalia keeles, vaid 5 neist on saksakeelsed. Mozarti esimesed kompositsioonid olid ladinakeelsed kooliooperid ,,Esimese käsu kohustus" ning ,,Apollo ja Hyacintus" (helilooja oli siis 11- aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,)
pigem ainult usuvahendamisega seotuks. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva, kuid kahjuks/õnneks sellist populaarsust Kreekas need ei leidnud. Selles valdkonnas olid tunda tugevaid Kreeka mõjutusi, näiteks rahvapärastesse naljamängudesse lisati Kreeka eeskujusid. Näitlejate ameteid said vastu võtta ainult mehed. Kreekapärast välisilmet leidus ka teatrilavadel, aga erinevalt Kreeka etendustest puudus Roomas koor ning näitlejate partiid vaheldusid aariatega. Roomas jäid teatrietendused rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme nagu Kreeka draama. Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinevad kangelaseepikal. Roomlased hakkasid ajalugu uurima ja kirja panema kreeklaste eeskujul III saj eKr. Kreeklastest hakkas ajaloo uurimisega põhjalikumalt tegelema Herodotos, nõndanimetatud ajaloo isa, kes kirjutas teose ”Historia”. Rooma tuntuim ajaloolane oli Titus Livius, tema suurteos kannab pealkirja
saateakorde; nende tausta mängis(id) meloodiapill(id). Moodustasid barokktrio (trio tähendab kolme partiid; pille rohkem). Oluliseks pilliks nii ansambli- kui orkestrimuusikas sai viiul. (Cremona pillimeistrid Guarneri, Amati, Stradivari). Puhkpillidest olid meloodiapillidena tähtsamad flööt, oboe ja fagott. Uue klahvpillina tuli kasutusele haamerklaver. Armastatumaks muusikavaldkonnaks sai OOPER - hiilgav õudkondlik lavateos uhkete kostüümide ja dekoratsioonide ning virtuoossete aariatega. Tähtsamaks ooperikeskuseks Itaalia. Esimesi oopereid etendati õukondades 1637.a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale.
Näitlejateks võisid olla ainult vabad mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeedki kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Tegalaskujudena esinesid rumalad ja ihned vanamehed, kergemeelsed noorukid, prostituudid, hooplevad sõjamehed, orjad jt, kes künelesid igapäevast lopsakat keelt, kus sageli tuli ette ebaviisakaid ütlusi. 9.2 Miks saavutas Rooma kultuur õitsengu Augustuse ajal?
a)Vahel saadeti oma pojad kui ka tütred kooli kirja õppima, rikkad aga võtsid koduõpetaja, õpetamine kestis kaua kuna suursugustel peredel oli eesmärk poistest avaliku elu silmapaistvad tegelased kasvatada. Õpiti kreeka keelt, kultuuri. b)Teatrietendused kuulusid Rooma avalike mängude kavva, ning selles valdkonnas olid tugevad Kreeka mõjud, lava ja pealtvaatajate koht olid puust, hiljem kivist, puudus koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega, näitlejate positsioon oli madal ja seal oli isegi orje, algul oli ainult mehed, hiljem ka võesti naisi, teatris ainult naerutati ja lõbustati inimesi. c) Kirja hakati panema III sajandil eKr, ajalugu kirjutas ka Caesar, tuntuim Rooma ajaloolane on Titus Livius, kes Augustuse innustusel kirjutas raamatu `'Raamatud linna rajamisest alates'', milles jutustab üksikasjalikult riigi ajaloost. 11) Mõisted: Foorum- turu-ja koosolekuplats
jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. tema tuntuim on "Sevilla Habemeajaja" ROMANTISMIAJASTU (tunnete ajastu) oli revolutsioonide ajastu ja heliloojad armastasid kujutada ajaloosündmusi, kangelasi, armastust, hingeelu - kõike, mis on seotud tunnetega. Tähelepanu pöörati lihtrahava (talupoegade) elule. 19.s ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard WAGNER (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19. saj tekkisid Euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). SAJANDIVAHETUSE naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks. Eesmärgiks on
Händeli ooperite peategelased on antiikmaailma suured isiksused. Ooperisüzeesid valitseb armastuskolmnurk, kuid Händel suudab neis inimlikke tundeid ja karaktereid kujutada ületamatu eheduse ja ülevusega. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lavastaaride lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Pikad da-capo-aariad suutis ta muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega, mis on tihti üles ehitatud üheainsa pika meloodiakaarena. Händeli oratooriumid said menu osaliseks juba meistri eluajal ning paljusid esitati ka peale ta surma. Ooperitel pole aga nii hästi läinud Händel lõi need zanri kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Händeli ooperite meespearollid, mis enamasti mõeldud kastraatlauljatele, valmistavad tänaseni ettekandmisel suuri probleeme.
● Panteon ● Austati loodusjõude ja -vaime ○ Majade kaitsevaimud ● Keisrite jumalikustamine ● Tähtis osa vaimsel haridusel ○ Õpiti kreeka keelt ja kultuuri ○ Ka rooma kirjandust ja ajalugu ● Nii poegade kui tütarte kasvatamine perekonna teha ● Kreeka eeskujud rahvapärastes naljamängudes ● Kreeka komöödia ● Likvideeriti koor ● Näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega ○ Näitlejad ka naised ja orjad ● Pärimuste üleskirjutamine Ristiusu teke ● Teke Palestiinas ● 5 peapiiskopkonda ○ Jeruusalemm, Aleksandria, Antiookia, Rooma, Konstantinoopol ● Kristlaste tagakiusamine ● 313 kuulutati ristiusk vabaks ● 381 kuulutatakse ristiusk riigiususks ○ Võeti vastu, et teha karjääri riigimehena ● Peetrus ja Paulus Lääne-Rooma
Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel. Händel lõi oma ooperid kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Kuni tänase päevani on Händeli ooperite meespearollid , mis on enamasti kirjutatud kastraatlauljatele, ettekandmisel suuri probleeme tekitanud. Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt. Tihti laulavad
Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel. Händel lõi oma ooperid kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Kuni tänase päevani on Händeli ooperite meespearollid , mis on enamasti kirjutatud kastraatlauljatele, ettekandmisel suuri probleeme tekitanud. Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt. Tihti laulavad
pooldajaskond. Nagu gladiaatoridki, olid kaarikujuhid enamasti orjad, kuid edukamad neist võitsid kuulsust ja võisid loota vabanemisele ning suurtele auhinna-rahadele võitude eest. Teatrietendused kuulusid Roomas avalike mängude kavva nagu hobuste võidusõidud ja gladiaatorite võitlusetki, kui polnud nii populaarsed. Välisilmelt oli Rooma teater üpriski kreekapärane. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Rooma teatrietendused jäid rahva lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulevaid koomilisi olukordi. Riik ja religioon Riik ja religioon olid roomlaste silmis lahutamatud. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikusest ning seetõttu oli jumalate austamine riigis väga oluline. Preestrid olid ka
Roomas. Gladiaatorite jõukatsumiste kõrval nautisid roomlased ka hobukaarikute võidusõite hipodroomil. Peale gladiaatorite võitluste käidi ka teatris. Rahvapärastesse naljamängudesse sulandati Kreeka eeskujusid. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Varasemal perioodil oli lava ja pealtvaatajate istekohad enamasti puust. Esimesed kivist teatrid rajati vabariigi lõpul. Erinevalt Kreekast puudus Rooma teatris koor, näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Suur osa näitemängudest olid hellenismiperioodi Kreeka komöödiate mugandused. Linnaad ja ehituskunst: Ajaarvamiste vahetusel elanud keiser Augustus tundis uhkust selle üle. et ta tellistest Rooma asemele jättis endast järele marmorist pealinna. Veel tänapäevalgi näitavad rohked varemed tolleaegsete ettevõtmiste ulatuslikkust ja julgust. Võidukate väejuhtide auks püstitati võidu- ehk
Händeli ooperite tegelased on eelistatult antiikmaailma suured isiksused, ent ta pole püüdnud luua ajalooliselt tõepäraseid portreid. Ooperisüzeesid valitseb tavapärane armastuskolmnurk. Geniaalse meloodiameistrina lisas Händel lauljate lihvitud laulukunstiga edvistavale itaalia ooperile palju lihtsat laululisust. Sageli pikaks venitatud da-capo-aariad püüdis Händel muuta kompaktsemaks ja kontrastirikkamaks. Oma hilisemates ooperites asendas ta ta selle lühemate ja lihtsamate aariatega. Armastatuim näide uuest aariatüübist on avanumber ooperist "Xerxes", mida laulab legendaarne Pärsia kuningas. Händeli ooperitel ei ole nii hästi läinud kui tema oratooriumitel. Händel lõi oma ooperid kriisiajastul, mil tõsine ooper kaotas oma koha muusikaelus. Kuni tänase päevani on Händeli ooperite meespearollid , mis on enamasti kirjutatud kastraatlauljatele, ettekandmisel suuri probleeme tekitanud. Baritonile ümberseatuna kaotavad nad muusikaliselt
taotlesid ooperis tegevuse ja muusika täielikku ühtsust. Mozarti 19 lavateosest on 5 saksakeelsed (esmakordselt muusikaajaloos). Gioachhino Rossini (1792 1868) buffo-ooper on stiililiselt lähedane Mozartile. Rossini on jätnud ooperiteatrite lavale 39 teost. Romantismiajastu ooperikuningas Giuseppe Verdi (1813 1901) oli ennekõike suur meloodiameister, on kirjutanud 26 ooperit, millest 8 on säilitanud populaarsuse tänaseni. Verdi ooperid on lõpetatud aariatega numbriooperid. Richard Wagner (1813 1883) ooperites lõpetatud numbrid puudusid, ta eelistas lõputut meloodiat. 19.saj tekkisid euroopa äärealade muusikas rahvuslikud koolkonnad. Nimetagem tsehhi Bedrich Smetanat (1824 1884), venelaste rahvusliku ooperi loojat Mihhail Glinkat (1804 1857) ja ungari rahvusooperi loojat Ferenc Erkelit (1810 1893). Sajandivahetuse naturalistlik näitekunst mõjutas ka ooperit. Seda suunda nim verismiks.
probleemid, ajab astaste plaanid nurja. Ori nimi ja peategelasena oli kreeka komöödiaga võrreldes midagi täiesti uut ( kreeka komöödiates ei olnud kunagi ori peategelane ). Süzeeliselt olid üsnagi lihtsakoelised, tavaliselt aitas ori oma noort peremeest, peremehearmastus, mdia takistasid rahapuudus, autoritaarne isa, ühiskondlikud suhted vms. Tema näidendites oli monoloogilist, dialoogilist laulu. Tema komöödiaid võib nimetada operetlikeks etendusteks. Kõne vaheldus aariatega. Kõnevärsse rooma komöödias oli vabama ülesehitusega kui kreekas, palju alliteratsiooni ja assonanti, samatüveliste sõnade kordamist. Tegevus kulges järjest, pidevalt. Tänapäeval rooma autorite käsikirjad on jaotatud jaotusteks, see komme aga on pärit hilisemast ajast. Terentiuse komöödiad: Sarnaselt platusega toetus ka tema oma loomingus kreeka komöödiatele. Töötles kreeka komöödiaid, aga rinevalt plautuselt üritas ta säilitada originaalide süzeed.
ühele solistile ,keda saatis pisike kammeransambel .Sisukeskmes enamasti piiblitekstid koos koraaliga, mille stroofid on varieeritud. Kõrgpunktis Bachi looming, Buxtehude (kirjutas kantaaditsükleid Lübecki õhtumuusika kontsertidel) 4.Ilmalik kantaat ja laul. Ilmalik kantaat e. kammerkantaat. Ooperi monoodiline stiil inspireerib ilmalike tekstidega iseseisvat solistilist vokaalmuusikat. Umbes 1620.a.tähistus Cantada teos laulmiseks, enamasti omavahel seotud retsitatiivide ja aariatega. Zanri piirid laienevad mitme solisti või ansambli ning pillide lisamisega. Itaalias on 17.saj. ilmalik kantaat üks armastatumaid zanre. Meistrid: Alessandro Stradella, Benedetto Marcello, Scarlatti, Händel, Bach. Ilmalik laul Saksamaal tekib monoodilise stiili tulekuga generaalbassi saatega ilmalik laul, millest areneb klassitsismi ja romantismi klaverisaatega soololaul. Ka mitmehäälne generaalbassiga ilmalik laul, tihti instrumentaalsete ritornellidega stroofide vahel
tragöödiates negatiivse omaduse. Õpetus sellest, milline ei tohi olla tõeline stoik. Stoikud pidid õpetama nii kõne kui ka tegudega. Seneca teod läksid tugevasti lahku tema tegudest. Niisiis pole imestada, et Nerost sai see, kes temast sai. Ta kasvatas Nerost oma tragöödiate verise hullumeelse. Nero pidas ennast geniaalseks näitlejaks. Nali oli selles, et ta arvas seda tõsimeeli ja siiralt. Esines sellises zanris, mis kujutas endast aaria laulmist. Niimoodi Nero esines nende aariatega oma nõrga ja kähiseva häälega, osales lauluvõistlustel. Armastas osaleda ka kaarikute võiduajamisel. Alati kuulutas võitjaks iseenda. Ükskord kukkus ja ikkagi sai esikoha. Tahtis korrata Heraklese vägitegusid ja isegi tõsiselt valmistus selleks. Otsustas suunduda Kreekasse, esines lõputul arvul Kreeka linnades. Kavalad kreeklased jagasid kasu ära, kingisid talle 1800 võidupärga. 2 aastat olid riigiasjad laokil, kui Nero Kreekas esines. Näidend ,,Keiser Nero surm"
Haridus Roomas oli pere ül laste kasvatamine Enamik roomlasi saatsid oma lapsed kooli kirjaoskust õppima Rikkamad võtsid koduõpetajad Poistest oli eesmärk teha avaliku elu tegelane ning seetõttu kestis õpetamine kaua Õpiti kreeka keelt ja kultuuri, rooma kirjandust ja ajalugu Teater Teater polnud nii populaarne kui gladiaatorite võitlus või hobukaarikute sõit Esimesed kivist teatrid rajati roomas alles vabariigi lõpul Puudus koor , dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega Näitlejate ühiskondlik positsioon madal ja leidus ka orje. Algul olid kõik näitlejad mehed, hiljem oli ka naisi. Enamus näitemänge olid komöödiad Näitlejad olid enamasti kreeklased Tegelaskujudena esinesid rumalad, ihned, noorukid, prostituudid jt Kultuuri õitseng Augustus nägi kirjanduses ja kunstis vahendit Rooma võimsuse ja enda võimu ülistamiseks Augustuse taotlusi aitas ellu viia tema rikas sõber Maecenas, kes kutsus oma ühiskopnda mitmeid andekaid autoreid
annaabi.ee 
