MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 2 Variant nr. Töö nimetus: KEERMESLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus: Antud: Terasleht S235 [S] = 1,5 l 900 mm - 5 mm F 5,6 kN h 300 mm 1 - 10mm ( karpprofiili seina paksus) Poldi tugevusklass 8.8 Vaja leida õiged poldid ning leida a, b, t mõõtmed 2. Lahenduskäik Koostan keermesliite koormusskeemi, kõik jõud koondatakse liitse tsentrisse : Konstruktiivselt valin a- 200 mm Koormus F jaotub ühtlaselt sümmetriliselt jaotatud poltide vahel. Igale poldile mõjub põikjõud Fpõik F 5,6 FPõik = = = 1,4kN i 4 Painemoment M tasakaalustatakse momentidega Fmr M= iFm r M = FL= 5,6*0.9 =5,31kNm Jõu Fm jõuõlg r 2 2 ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 6 Variant nr. Töö nimetus: Siduri valik A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Algandmed ja ülesande püstitus 1.1. Ülesande püstitus Valida sidurid kahe masina võllide ühendamiseks ja pöördemomendi ülekandmiseks ning vajaduse korral arvutada liistliide. Pakkuda odavam lahendus lihtsama lahenduse jaoks (jäiksidur) ja kallim suurema nõudlusega lahendus (kas hammas või nukksidur). Teha valitud sidurite (ristlõigete) joonised mõõtkavas. n = 0 kuni 1000 p/min. 1.2. Algandmed Mv = 1300Nm Koormuse liik krez valimiseks = Keskmine Siduri nõutud eripära = Suur nurklõtk, suur ülekantav moment [s]=3 Teras C45 = ReH = 370 MPa n=0...1000p/min 2. Lahenduskäik 2.1. Odavam sidur Selleks, et ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 3 Variant nr. Töö nimetus: KEERUKAM KEEVISLIIDE A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Ülesande püstitus 1. Teha keevisliite esialgne skeem, skeemil märkida külg- ja laupõmblused, koormused, vajalikud konstruktsiooni mõõtmed, sisejõud ja keevisõmluses tekkivad nihkepinged. 2. Leida lehe laius b. 3. Määrata keevisõmbluste pikkused. 4. Kontrollida keevisõmblused lõikele. 5. Teha konstruktsiooni joonis (mõõtkavas), joonisele märkida keevituse tähistuse. 6. Nimetada keevisliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöö ülesandes arvutatud poltliitega. 2. Lahenduskäik 1.Keevisliite skeem: Antud: Terasleht S235 [S]=1,5 L=900mm=0,9m F=5,6kN UNP=300 ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 4 Variant nr. Töö nimetus: Liist- ja hammasliite arvutus A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Ülesande püstitus: 1. Teha liistliite ja hammasliite joonis. Joonisele panna kõikide vajalike mõõtmed (tähised). 2. Liistu valikul pakkuda kõik liistliite mõõtmed koos tolerantsidega. 3. Teostada liistliite tugevusarvutused 4. Pakkuda alternatiivne hammasliite variant. 5. Analüüsida, mis on saadud liite eelised ja puudused. Milliseid seondliiteid oleks mõtekas kasutada antud koormuse ja konstruktsiooni korral. 6. Kuidas valitakse lubatav muljumispinge kui liistu, rummu ja võlli materjal on erineva voolepiiriga? Antud andmed: Võllile mõjuv pöördemoment ...
Kodutöö nr 2 õppeaines TUGEVUSÕPETUS (MES0240) Variant Töö nimetus A B Võlli arvutus väändele 7 0 Üliõpilane Üliõpilaskood Esitamise kuupäev Õppejõud Ühtlasele võllile on paigaldatud üks vedav ja neli veetavat rihmaratast. Teada on võlliga käitatavad võimsused P1 ... P4. M1 Laagerdus Arvutada ühtlase võlli läbimõõt (kui võll on täis ja kui võll M2 Vedav rihmaratas on õõnes), kui võll valmistatakse ...
1. Arvutusskeem. [S]=2 Materjal- Teras S235 Joonis mõõtkavas 1:2 Leida koormusparameetri F suurim lubatav väärtus! 2. Detaili pikisisejõu epüür. Kasutasin epüüri tegemiseks astmemeetodit. Iga piki- punkt-jõud avaldub epüüril astmena. N on siis F-e tasakaalustav jõud, kuna süsteem peab olema siiski tasakaalus. ...
MHE0040 MASINAELEMENDID Kodutöö nr. 5 Variant nr. Töö nimetus: Pressliide A -7 B -1 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: MATB Alina Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 12.12.12 1.Antud andmed ja ülesande püstitus 1.1 Ülesande püstitus Valida ist pressliite moodustamiseks. Analüüsida, mis on pressliite eelised ja puudused võrreldes eelmises kodutöös projekteeritud liist- ja hammasliitega. 1.2 Antud andmed T= 950Nm Fa=1800N [S]=2,3 d=80mm d2=100mm l=100mm Ra=0.6m K=2 =0.1 Tiguratta rummu materjal on valuteras 1.0558 DIN 1681 ( = ReH = 300 MPa), võlli materjal on teras C45 ( = ReH = 370 MPa). Liite koostamine - pressimine. Keskmine töötemperatuur on 40ºC. Tõrkedeta töö tõenäosus on 95% ehk töökindluse tegur P = 0.95. 2. Lahenduskäik 2.1 Surv...
5* X 8*-9* 1 A3 6 X 3-7 4 A4 9* X 3-11 8 A5 3 7 X 5*-7 2 X 11 X 5*-13* 8 A6 13* X 6-7 1 X 14 X 6-14 8 A7 9*-11 2 A8 9*-13* 4 A9 0-de piirkonna kaetus intervallide poolt: Intervall / laiendatud 0 3 4* 5* 6 7 8* 9 11 13* 14 0-de piirkond * A1 0 0
A2 A2 A2 A2 A3 A3 A3 A3 A4 A4 A4 A4 A5 A5 A5 A5 A6 A6 A6 A6 A7 A7 A7 A7 A8 A8 A8 A8 CS A9 CS CS CS A9 A9 A9 0 A10 1
10 1 1 - 0 f x1 , x2 , x3 , x4 x1 x2 x3 x4 x2 x4 x1 x3 MKNK: 2. Ind. Nr. Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge Ind. Nr.-d Vahe Märge 1 1 x 1-2 1-3 2 x 1-2-2- 1-3-9- 2,8 A7 3 11 2 x 1-9 8 x 4 x 2-3 1 A1 8 x 2-6 4 A2 4-6 2 A3 4-12 8 A4 8-9 1 A5 8-12 4 A6 2 3* x 6* x
.. x4) = (2, 3, 4, 5, 9, 10)1 (7, 8, 11, 13)_ (0, 1, 6, 12, 14, 15)0 Indek Intervall Märgen Indeks Intervall Märgen Indek Interval Märgen s d d s l d 1 0010 (2) X 1-2 001- X 1-2 -01- A6 0100 (4) X -010 X 2-3 10-- A7 1000 (8) * X 010- A1 100- X 10-0 X 2 0011 (3) X 2-3 0-11 A2 0101 (5) X -011 X 1001 (9) X 01-1 A3 1010 (10) X -101 A4
x 2-6 4 A3 6 x 9 3 7 x 11* x 2-3 5-7 2 A4 12* x 5-13* 8 x 14* x 6-7 1 A5 6-14* 8 A6 9-11* 2 A7 9-13* 4 x 0 1 2 5 6 7 9 A1 x x A2 x x A3 x x A4 x x A5 x x
· 13 · 8 · -- 3,6 · 50 · 245 · 91,6 · 9700 ² · 285 ³ · 127 · 40 · 32 · 19,7 ² · 60 · -- 12 · - · 66 · 37 · 260 ² · 24 · 110 · 18 · 13 · 115 ² · 3 · -- 300 / · · 45 · 982 ² · 35 · 10 · · : , , , : · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%98%D0%BB%D1%8C%D0%BC%D0%B5%D0%BD% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D1%83%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%BE-% · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9D%D0%B5%D1%80%D0%BE · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B0%D1%81%D0%BA%D1%83%D0%BD%D · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A1%D0%B5%D0%BB%D0%B8%D0%B3%D0%B5%D · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%92%D0%B0%D0%BB%D0%B4%D0%B0%D0%B9%D · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9E%D0%BD%D0%B5%D0%B6%D1%81%D0%BA%D · http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D0%B0%D0%B9%D0%BA%D0%B0%D0%BB · http://ru.wikipedia
Leian laiendatud 1-de piirkonna: ∑ (1*, 2, 3, 4*, 5*, 7, 8, 9, 13, 14*, 15*)1 Inde Laiendat M 2-sed M 4-sed M ks ud 1-de interval intervalli piirk. lid d 1 0001* X 00 – 1 X 0––1 A5 0010 X 0 – 01 X – – 01 A6 0100* X – 011 X 1000 X 001 – A1 – 1 –1 A7 2 0011 X 010 – A2 0101* X 100 – A3 1001 X 3 0111 X 0 – 11 X 1101 X 01 – 1 X 1110* X – 101 X 4 1111* X 1 – 01 X – 111 X 11 – 1 X 111 – A4
2. Betooni tihedus 2 200 kg/m3 näitab, et[A2] 3. 0,002 m3 ruumalaga tammepuust klotsi mass on 1,6 kg. Leidke tammepuu tihedus kg/m3[A3]. 4. Marmori tihedus on 2 700 kg/m3. Teisenda marmori tihedus g/cm3[A4]. 5. 0,5 dm3 ruumalaga parafiinitüki mass on 450 g. Leidke parafiini tihedus g/cm3[A5]. 6. Tiheduse valemis tähistatakse tihedust tähega ..., massi tähega ... ja ruumala tähega[A6] .... 7. Jää tihedus 900 kg/m3 tähendab[A7], 8. 0,5 m3 ruumalaga balloon mahutab 400 kg piiritust. Leidke piirituse tihedus kg/m3[A8]. 9. Bensiini tihedus 710 kg/m3. Leidke bensiini tihedus g/cm3[A9]. 10. Mingist sulamist tehtud detaili ruumala on 1,5 dm3 ja mass 6 kg. Leidke sulami tihedus g/cm3[A10]. 11. Aine tiheduse leidmiseks tuleb[A11] 12. Petrooleumi tihedus 800 kg/m3 tähendab, et[A12] 13. 0,2 m3 ruumalaga tsisterni mahub 160 kg naftat. Kui suur on nafta tihedus kg/m3[A13]? 14
J' /','Q7:iic'tG / ( ,1'z-;2'e't a -hz;?'J C,d- ttt-.^ y'w;'tz;vt-t':' 7, i o, : k,a7 u rt c'a /,-d a, cL- L- /g . _Jt ^ /^"- to44.L(3 *_ a-vT ,/ = VA-t62 P= 2(r.r4) i--4:4 ! u* ol i2= 'tLrt-- 1)
8 X 1-2 1-3 2 X 2 3 X 2-3 1 X 6* X 2-6* 4 A2 12 X 8-12 4 A3 3 11 X 2-3 3-11 8 A4 13* X 6-14* 8 A5 14* X 12-13 1 A6 12-14 2 A7 0 1 2* 3 6* 8 11 12 13* 14* A1 X X A2 X X A3 X X A4 X X A5 X X
4 3.2 MKNK MCCLUSKEY MEETODIGA Leian MKNK McCluskey meetodiga: 𝒇(x(x1,x2,x3,x4) = ∏ ( 0, 1, 2, 6, 7, 10, 11, 14 )0 Indeks 0-intervall M Indeks 0-intervall M Indeks 0-intervall M 0 0000 K 0-1 000- A1 2 0--0 A6 1 0001 K 00-0 K 2-3 --10 A7 0010 K 0-00 K 0100* K 1-2 -001 A2 2 0110 K 0-10 K 1001* K -010 K 1010 K 01-0 K 3 0111 K 2-3 011- A3 1011 K -110 K 1101* K 10-0 A4
punktile F. Leia püramiidi AMLC ruumala. C-5 Leia parameetri a väärtused, mille korral võrrandi 5 -a +3 a -1 (10a - 29) 27 x + (11 - 3a ) 9 x - ( 7a -17 ) 3 x +1 = 0 on lahendit Lahenda 4 võrrand selle parameetri a korral Vastused: A1 A2 A3 A4 A5 A6 A7 A8 A9 A10 4 1 3 3 2 3 2 3 2 2 B1 B2 B3 B4 B5 B6 B7 B8 B9 B10 B11 13 -0,5 7 5 2 10 4 384 192 2,5 9 C1 ±6 C2 [16; ) C3 12 m; 6 m; 12 m C4 1.2 5 C5 a = 1; x = 0
Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine C4 sde sees : 11-14V thikigul: 10V/2ms 19)Detanatsiooni andur - Edastab juhtplokile signaale kuidas stehetke muuta Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:pruun/valge C11 50mV/1ms 20) Kollektori rhu andur - Signaali kasutatakse koos prlemissageduse ja gaasipedaali asendianduri signaaliga mootori koormuse mramiseks. Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline A7 sde sees 4,8V mootor soe, thikigul 1,4V 21)Hapniku andur - Kontrollib heitgaaside jkhapnikusisaldust Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:roheline D9 mootor soe, thikigul 0,1-1V (kigub) 22)Gaasi klapi asendi andur - Edastab juhtplokile liugradade signaale Signaaljuhtmete vrvid ja klemmi nr juhtplokil:sinine D5 Sde sees :Klapp suletud 0,6V klapp avatud 4,5 V
Sn = 1 n Kasutame aritmeetilise jada esimese n-liikme summa valemit 2 . Saame 99 + 3 S 33 = 33 = 1683 2 Vastus: kõigi sajast väiksemate kolmega jaguvate positiivsete arvude summa on 1683. 7. Aritmeetilise jada kolmas liige on 8 ja seitsmes liige 18. Leia esimese üheteistkümne liikme summa. Lahendus: Antud on a3 = 8 ja a7 = 18. Teame, et a3 = a1 + 2d ja a7 = a1 + 6d. Saame moodustada võrrandisüsteemi: a1 + 2d = 8 a1 + 6d = 18 . Lahendame selle süsteemi. Kasutame liitmisvõtet. Enne aga tuleb teine võrrand korrutada -1-ga. Saame a1 + 2d = 8 a1 + 2d = 8 - a1 - 6d = -18 a1 + 6d = 18 ( - 1) - 4d = -10 d = 2,5
e-kunstisalong.ee/images/Punane_kuukala_VALVE_JANOV_3n.jpg “Haapsalu vaade” (1958) http://www.e-kunstisalong.ee/images/Haapsalu_vaade_VALVE_JANOV_re.jpg Ülo Sooster (1924-1970) Ta oli hiidlane Oli eesti modernistlik kunstnik Lõpetas Pallase kunstikoolis 1944.a mobiliseeriti Saksa sõjaväkke Sai tuntuks oma töödega, kuna ta kujutas alati oma maalidel kadakaid, mune ja kalu http://photos.geni.com/p13/a4/97/9d/a7/5344483896e54004/t as37wuz_medium.jpg “Valge muna” (1968-1970) http://y.delfi.ee/norm/159373/10439751_GqMfAH.jpeg “Värvilised kadakad” (1966) https://s-media-cache-ak0.pinimg.com/736x/d1/26/d0/d126d0319e27a18d16fbaf18ce0d88ca.jpg “Kala” http://laura.artcol.ee/e-ope/courses/Tartu_kunstnikke/Galeriid_Eesti- kunstnikud/Sooster_Ylo/content/bin/images/large/_5078344900.jp g
1010* X 1-00 X 00-- A5 1100 X 0-0- A6 2-3-3-4 0001 X -0-0 A7 3 1000 X --00 A8 000- X 3-4 -000 X 4 0000* X Impl. 0* 1 3 5 6 8 10* 12 14* 15
Tuumaenergia Autor/iõigused: Mi.S (AnnaAbi.com kasutaja) 25.jaanuar 2012 Teemad mida täna käsitleme http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a7/Mk_6_nuclear_bomb. 1. Tuumapomm 2. Tuumareaktor ja selle ehitus 3. Tuumaenergia eelised http://c1redgreenandblueorg.wpengine.netdna- http://bartsimpsonpictures.squarelogic.net/bart-simpson-02.gif NB! Järgnev teema on väga lihtne!! Tuleb vaid kuulata ja soovitatavalt teha kospekt vihikusse!! 1.Teema: TUUMAPOMM · Tuumapommi ehitus: · Lõhustuv aine paikneb nii, et juhuslikult tuuma lõhustumisel tekkinud neutronid väljuksid ainest ilma uusi tuumi
- canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentides (C 8, Th1-12, L1-3) cornu laterale (A12) Substantia intermedia centralis (A11) – tsentraalkanali ümber
Kui on, siis mitmes? d = -3 an = -40 a1 = 8 -40 = 8 + (n 1) ·(-3) -40 = 8 3n + 3 3n = 51 n = 17 Vastus: Jah, -40 on jada 17. liige. Näide 3 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 0? Kui on, siis mitmes? d = -3 an = 0 a1 = 8 0 = 8 + (n 1) ·(-3) 0 = 8 3n + 3 3n = 11 n = 11/3 Vastus: Jadas ei esine liiget 0, sest nZ+. Näide 4 Aritmeetilise jada seitsmes liige on 15 ja viieteistkümnes liige on 7. Leida üldliikme valem. a7 = 15 a1 + 6d = 15 a1 = 21 a15 = 7 a1 + 14d = 7 d = -1 an = 21 + (n-1) ·(-1) = 21- n + 1 = 22- n Vastus: an = 22 - n Näide 5 Paiguta arvude 18 ja 10 vahele kolm arvu nii, et need koos antud arvudega moodustaksid aritmeetilise jada viis järjestikust liiget. a1 = 18 an = a1 + (n 1) ·d
Kui on, siis mitmes? d = -3 an = -40 a1 = 8 -40 = 8 + (n 1) ·(-3) -40 = 8 3n + 3 3n = 51 n = 17 Vastus: Jah, -40 on jada 17. liige. Näide 3 Kas aritmeetilise jada 8; 5; 2; ... mingi liige võib olla 0? Kui on, siis mitmes? d = -3 an = 0 a1 = 8 0 = 8 + (n 1) ·(-3) 0 = 8 3n + 3 3n = 11 n = 11/3 Vastus: Jadas ei esine liiget 0, sest nZ+. Näide 4 Aritmeetilise jada seitsmes liige on 15 ja viieteistkümnes liige on 7. Leida üldliikme valem. a7 = 15 a1 + 6d = 15 a1 = 21 a15 = 7 a1 + 14d = 7 d = -1 an = 21 + (n-1) ·(-1) = 21- n + 1 = 22- n Vastus: an = 22 - n Näide 5 Paiguta arvude 18 ja 10 vahele kolm arvu nii, et need koos antud arvudega moodustaksid aritmeetilise jada viis järjestikust liiget. a1 = 18 an = a1 + (n 1) ·d
1467 -175 -245,00 1493 -12 2024 187 87,50 1468 -174 -257,50 1516 11 2154 317 164,00 1474 -168 -265,00 1526 21 2249 412 216,50 1467 -175 -293,50 1537 32 2409 572 302,00 T7 T8 T9 K1 a7 7*10-6 a8 8*10-6 7,8*10-6 a9 (mm) 9*10-5 ak (mm) 1645 2188 3,0 9,93 1633 -12 2166 -22 -17,00 3,5 0,03 9,92 1620 -25 2158 -30 -27,50 4,0 0,05 9,82 1610 -35 2150 -38 -36,50 4,5 0,08 9,75
1985. aastal muudeti firma nime ja sellega sündis Audi AG, kellele allusid Quattro GmbH ja Audi Sport iseseisvate ettevõtetena keskendudes erimudelite toodangule ja autospordile. 1986 võeti Audi mudelitel kasutusele tsingitud kere, mis muutis autode kered tunduvalt vastupidavamaks. 1988 esitleti Audi V8-t. Endised mudelid Audi 50 Audi 60 Audi 80 Audi 100 Audi Quattro coupe Audi V8 Audi S2 Audi RS2 Audi A2 Praegused mudelid Audi A1 Audi A2 Audi A3 Audi A4 Audi A5 Audi A6 Audi A7 Audi A8 Audi Q5 Audi Q7 Audi Allroad Quattro Audi RS4 Audi R8 Audi S3 Audi S4 Audi S5 Audi S6 Audi S8 Audi TT Audi RS6 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Audi
veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3.1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3.3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1.452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0.6367469687 sum SUM(A4:A8) 94.3 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ed asuvad vasakul pool üleval nurgas. n järgmised veerud: elis käiguga
h9 h9 4. Ülesanne A1=80+/- 0.00014 A2=80+/- 0.00014 A3=30+/- 0.0001 A4=7+/- 0.00006 A5=5+/- 0.00006 A6=1.18+/-0.00006 A0=6+/-0.00006 Ai=209.18 +/- 0.00062 Joonis 6. Mõõteahel 2) Lahendada pöördülesanne halvima juhu-meetodil Lõpplüli nimimõõde: A 0 A0 Ai A0 ( A1 A2 A3 A4 A5 A6 A7) 6 mm Lõpplüli ülemine ESA ESA EI ESA 0.00062 ( 0.00014 0.00014 0.0001 0.00006 0.00006 0.00006 0.00006) ESA 0.00124 mm Lõpplüli alumine EIA EIA ESA EIA 0.00062 ( 0.00014 0.00014 0.0001 0.00006 0.00006 0.00006 0.00006) EIA=-0.00124mm Lõpplülide tolerants TA=0.00124+0.00124=0.00248mm TA TA TA ( 0.00028 0
Auto -Unionist sai üsna pea Saksamaa suuruselt teine autotootja. Auto Unioni oli esimene saksa autoettevõte, mis alustas autode õnnetustestide läbiviimist (Vikipeedia, 2014). 7 Foto 2. ,,Nelja rõnga sünd'' 8 3. MUDELID 3.1. Praegused Audi A1 Audi A2 Audi A3 Audi A4 Audi A5 Audi A6 Audi A7 Audi A8 Audi Q5 Audi Q7 Audi Allroad Quattro Audi RS4 Audi R8 Audi S1 Audi S3 Audi S4 Audi S5 Audi S6 Audi S8 (1999) Audi TT Audi RS 1.1. Endised Audi Alpensieger (1914) Audi Front (1935) Audi Front UW 2 Liter (1933-1934) Audi Front UW 225 Spezial-Cabrio (1935-1938) Audi 50 Audi 60 L (1968-1972) Audi 80 Audi 100
* * A1 1 1 1 1 A2 1 1 1 1 A3 1 1 1 1 A4 1 1 1 1 A5 1 1 1 1 A6 1 1 1 1 A7 1 1 1 1 f =¿ (A1)(A2)(A7) MDNK f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) = ´x 1 x 4 v ´x 3 x 4 v x 1 ´x 4 Kontrollin tõeväärtustabeliga kas MDNK ja x 1 x 2 x 3 x 4 MDNK MKNK MKNK on omavahel loogiliselt võrdsed või ei 0 0 0 0 0 0 0 1 0 0 0 1 1 1 MDNK: f ( x 1 x 2 x3 x 4 ) = ´x 1 x 4 v ´x 3 x 4 v
Matemaatikafunktsioonid Kasutatavad arvud 72 12,4 18 5 2 75 0,3 2 2 0 sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3,1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3,3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1,452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0,6367469687 sum SUM(A4:A8) 74 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ruutjuur pii (3,14) numbri teisendab roomanumbriks astendamine ümardab määratud lahtri etteantud komakohani logaritm Liidab määratud arvud
VÄÄR VÄÄR =FALSE() VÄÄR FALSE =TRUE() TÕENE TRUE 99 =IF(A15<100;"Väike";"Suur") Väike IF 101 =IF(A16<100;"Väike";"Suur") Suur =COUNTIF(A10:B13;FALSE) 4 COUNTIF Tõeväärsustabel =SUMIF(A10:A16;">1") 200 SUMIF AND OR NOT =SUMIF(A7:A9;"Iirised";B7:B9) 1,05 TÕENE TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE TÕENE VÄÄR VÄÄR TÕENE Selgitus Loogiline korrutamine Loogiline liitmine Loogiline eitamine AND(tingimus1;tingimus2;...) - tõene vaid kõikide tingimuste tõesuse korral NOT(tingimus) - kui tingimus on tõene, väljastab FALSE OR(tingimus1;tingimus2;...) - tõene vaid ühe tingimuse tõesuse korral Väljastab väärtuse FALSE
Lactobacillus paracasei E1R4 moodustunud kepikeste ahelad. 11. Lactobacillus rhamnosus 1 tüved paiknevad võrgustikuna ja ka grupeerunult, kepikesed. 12. Lactobacillus rhamnosus 2 üksikud kepikesed ja ka kepikeste ahelad. 13. Lactobacillus acidophilus gram- positiivne, kepikesed moodustavad ahelaid. 14. Lactobacillus johnsonii gram-positiivne, kepikesed paiknevad lühikeste ahelatena. 15.Lb. Curvatus A7 Tüved paiknevad kepikestena, moodustunud mõned kogumid. 16. Streptococcus termofilus A9 gram-positiivne. Tüved ümarad. Enamus paarikaupa, mõned üksikud. 17. Lb. Lactis T6 grupeerunud tüved, kepikeste ahelad, tihe võrgustik. 18. L. Mesentereoides subsp. Mesenteroides T13 gram- positiivne, väga tihe tüvede võrgustik. Kepikesed. 19. L. Pseudomesenteroides T14 kepikeste võrgustik, paiknevad suhteliselt hõredalt. 20. Lb
kepikeste võrgustik. Lactobacillus paracasei E1R4 moodustunud kepikeste ahelad. Lactobacillus rhamnosus 1 bakterite kogumid paiknevad võrgustikuna ja ka grupeerunult, kepikesed. Lactobacillus rhamnosus 2 üksikud kepikesed ja ka kepikeste ahelad. Lactobacillus acidophilus gram-positiivne, kepikesed moodustavad ahelaid. Lactobacillus johnsonii gram-positiivne, kepikesed paiknevad lühikeste ahelatena. Lb. Curvatus A7 Bakterite kogumid paiknevad kepikestena, grupeerunud Streptococcus termophilus A9 gram-positiivne. Bakterite kogumid ümarad. Enamus paarikaupa, mõned üksikud. Lb. Lactis T6 grupeerunud kogumid, kepikeste ahelad, tihe võrgustik. L. Mesentereoides subsp. Mesenteroides T13 gram- positiivne, hõre kogumite võrgustik. Kepikesed. L. Pseudomesenteroides T14 kepikeste võrgustik, paiknevad suhteliselt hõredalt. Lb. Plantarum T15 Gram-positiivne
Ühejärguline nihe on samaväärne --2ga korrutamisega | jagamisega. 1910 + 2510 = 1111100-2 = 4410 ------------------------------------------------------------ --1910 -- 2510 = 11010100-2 = -- 4410 On 10-järguline täisarvuformaat -2ndsüsteemis p = -2 a {0,1} i a9 a8 a7 a6 a5 a4 a3 a2 a1 a0 ------------------------------------------------------------ /HLGD DUYXGH esitusdiapasoon QHJDWLLYVHLP MD SRVLWLLYVHLP QGDUY Teha -2ndsüsteemis 5 , {0,1} L
1910 + 2510 = 1111100-2 = 4410 —————————————————————————————— —1910 — 2510 = 11010100-2 = — 4410 On 10-järguline täisarvuformaat -2ndsüsteemis p = -2 a ∈ {0,1} i a9 a8 a7 a6 a5 a4 a3 a2 a1 a0 —————————————————————————————— /HLGD DUYXGH esitusdiapasoon QHJDWLLYVHLP MD SRVLWLLYVHLP QGDUY Teha -2ndsüsteemis 5 , ∈ {0,1}
# Ooooh Babe Ooooh Babe Ooooh Babe, you'll always be a baby to me. # # N.C. C # Mother, did it need to be so high. # # Goodbye Blue Sky # ------- ---- --- # # D Bm # Ooooooooooooooooooh # # Am B/A # D-d-d-did you see the frightened ones ? # # Am B/A # D-d-d-did you hear the falling bombs ? # # Am B/A # D-D-D-did you ever wonder # # Am A7 # Why we had to run for shelter # # D A # When the promise of a brave new world # # D Bm # Unfouled beneath a clear blue sky ? # # D Bm # Ooooooooooooooooooh # # Am B/A # D-d-d-did you see the frightened ones ? # # Am B/A # D-d-d-did you hear the falling bombs ? # # Am B # The flames are all long gone # # D
4.= u^sHn ( *,* .- E L / ) =- Un- bs'uo#, f +ue_*t=+s,,,naoto+ L L + %7^uo*' *frf,as,zwof = ,1. %^ * { = cufr c/,f. C *'a7. T= r"[v la-,, U r r = # ^ T n , rus*1t ,rvr: tr*^'q = Uhryf = LTnz > Cv.; .L 2 a
132 84 204 10000100 148 94 224 10010100 164 A4 244 10100100 180 B4 264 10110100 133 85 205 10000101 149 95 225 10010101 165 A5 245 10100101 181 B5 265 10110101 134 86 206 10000110 150 96 226 10010110 166 A6 246 10100110 182 B6 266 10110110 135 87 207 10000111 151 97 227 10010111 167 A7 247 10100111 183 B7 267 10110111 136 88 210 10001000 152 98 230 10011000 168 A8 250 10101000 184 B8 270 10111000 137 89 211 10001001 153 99 231 10011001 169 A9 251 10101001 185 B9 271 10111001 138 8A 212 10001010 154 9A 232 10011010 170 AA 252 10101010 186 BA 272 10111010 139 8B 213 10001011 155 9B 233 10011011 171 AB 253 10101011 187 BB 273 10111011
Paralleelsuse hälve PAR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses: Sümmeetrilisuse hälve SYM on leitav valemiga: Laius: 2. Mõõteriista valik Kuna vajatav täpsustase on 5 μm, siis valin mõõteriistaks digitaalse indikaatorkella, mille mõõtetäpsuseks on 1 μm ning millel on olemas ka rakis. Lisaks veel pikkusplaat. OSA B. Tabel 1. Algandmed A6 7 3 4 4 5 9 2 4 1 7 1 6 6 8 4 7 3 6 4 A 2 5 6 4 8 3 8 4 7 2 4 2 8 3 4 3 8 8 3 4 A7 3 6 4 2 3 4 6 3 3 4 8 8 2 8 6 9 5 4 4 A5 4 7 6 3 8 9 4 5 1 4 1 0 1 6 2 2 6 9 6 0 A8 4 3 3 4 3 8 8 6 5 9 1 7 5 4 8 9 8 9 4 C1 6 7 8 6 5 2 9 5 1 6 0 1 5 6 9 9 6 9 0 2 C4 6 6 7 2 5 4 6 8 2 7 5 1 5 1 7 3 1 4 5 2 C5 1 4 4 5 4 7 5 7 1 8 9 8 6 9 2 5 8 5 6 1 C8 9 6 5 1 5 2 4 7 4 9 2 6 9 6 0 0 5 1 4 5 C 1 1 5 5 1 8 3 4 3 6 3 0 3 4 3 8 0 5 5 9 2 6 L 2 mm a 5 i , u 0 s 0 B 0 P a k 1 s 1 u , s 0 0 H0 mm P i 1 k 5 k 0 u , s 0 0 L 0 mm 1 C , p 0 Tabel 2. Mõõtme B
raskust, mäetipust avaneb suurepärane vaade Atlandi ookeanile, Rio de Janeiro linnale ja Lunastaja Kristuse kujule. Suhkrupeamägi on üks vähestest graniidist ja kvartsist kaljumägedest mis tõuseb otse veest. Suhkrupeamägi sai oma nime suhkrukaubanduse tippajal, kui suhkruplokid pandi koonilistesse savist tehtud vormidesse, mis kujult meenutasid mäetippu. Mägi:http://en.wikipedia.org/wiki/Sugarloaf_Mountain_(Brazil) http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%A3o_de_A%C3%A7%C3%BAcar Pilt:http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/e0/Sugarloaf_Mountain_as_seen_from_t he_up_river,_Christo_Redentor_seen_in_background.JPG 2.3 Platoo palee Platoo palee portugali keeles Palácio do Planalto on Brasilia linnas asuv Oscar Niemeyeri poolt projekteeritud hoone, mis on ametlik Brasiilia presidendi töökoht. Ehitamist alustati 10. juulil aastal 1958 ning palee avati ametlikult 21
6. Kasutatud materjal 1. http://et.wikipedia.org/wiki/2014._aasta_jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 2. http://www.fifa.com/worldcup/teams/index.html 3. http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 4. http://en.wikipedia.org/wiki/FIFA_World_Cup 5. http://en.wikipedia.org/wiki/2010_FIFA_World_Cup 6. http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_jalgpalli_maailmameistriv%C3%B5istlused 7. http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A7%D0%B5%D0%BC%D0%BF%D0%B8%D0%BE %D0%BD%D0%B0%D1%82_%D0%BC%D0%B8%D1%80%D0%B0_%D0%BF %D0%BE_%D1%84%D1%83%D1%82%D0%B1%D0%BE%D0%BB%D1%83_2010
kasvanud. Kinnisvaratehingute arv ja maht on suurenenud. On näha, et vaadeldav ettevõtte on samas trendis, mis üldine sealhulgas Eesti kui ka välismajandus. 7 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa Parlament. (2012, juuli). Naiste töötingimused teenindussektoris. Kasutamise kuupäev: 5.11.2013.a, allikas http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=- //EP//TEXT+REPORT+A7-2012-0246+0+DOC+XML+V0//ET Leigh. R. (s.a). Market Trends in the Service Industry. Kasutamise kuupäev: 7.11.2013.a, allikas http://smallbusiness.chron.com/market-trends-service- industry-5045.html Majandus- ja sotsiaalinstituut. (2012). Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus. Kasutamise kuupäev 7.11.2013.a, allikas http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UURINGUD/2012/uuring_ maaettevotlus_2012.pdf Mänd. M
159 = 4375 kg 160 = 4500 kg 161 = 4625 kg 162 = 4750 kg 163 = 4850 kg 164 = 5000 kg 165 = 5150 kg 166 = 5300 kg 167 = 5450 kg 168 = 5600 kg 169 = 5800 kg 170 = 6000 kg Rehvide kiirusindeksid Kiirusindeks tähistab rehvi suurimat lubatud kiirust. Siin on nimekiri kiirusindeksitest koos nendele vastavate kiirustega A1 = 5 km/h L = 120 km/h A2 = 10 km/h M = 130 km/h A3 = 15 km/h N = 140 km/h A4 = 20 km/h P = 150 km/h A5 = 25 km/h Q = 160 km/h A6 = 30 km/h R = 170 km/h A7 = 35 km/h S = 180 km/h A8 = 40 km/h T = 190 km/h B = 50 km/h U = 200 km/h D = 65 km/h H = 210 km/h E = 70 km/h V = 240 km/h F = 80 km/h W = 270 km/h G = 90 km/h Y = 300 km/h J = 100 km/h Z = üle 240km/h Rehvide tootjad Alljärgnev tabel näitab, mis maal ning millise firma poolt on rehv valmistatud: Kood Asukoht Firma A1 Prantsusmaa Michelin A2 Brasiilia Lee A3 Illinois - USA General A4 Korea Hung-A A5 Poola Z.O.S.
" i tt,.' @ fl F 'l g E E i f, tr tr E g if l EO g II E tr H p E @ @ 3 tr . ' l) I tr tr L IJ IJ EI tr a L., 2 {t+ o l9 Voot.V+ Ps&r,&' *tgd^i- u0q0+ o rt - kr.*kt * t"a7*wew't I P**= Is; o *Y-4!^Pq* , traha' 1"9,"i' l / kr;A'''^& iO uge)t - r-- o v. 1 r- r- I P^ - -C -)t : '
A seeria B seeria mm-tes tollides mm-tes tollides A0 841x1189 33,11x46,81 B0 1000x1414 39,37x55,67 A1 594x841 23,39x33,1 B1 707x1000 27,83x39,37 A2 420x594 16,54x23,29 B2 500x707 19,68x27,83 A3 297x420 11,69x16,54 B3 353x500 13,90x19,68 A4 210x297 8,27x11,69 B4 250x353 9,84x13,90 A5 148x210 5,83x8,27 B5 176x250 6,93x9,84 A6 105x148 4,13x5,83 B6 125x176 4,92x6,93 A7 74x105 2,91x4,13 B7 88x125 3,46x4,92 A8 52x74 2,05x2,91 B8 62x88 2,44x3,46 A9 37x52 1,46x2,05 B9 44x62 1,73x2,44 A10 26x37 1,02x1,46 B10 31x44 1,22x1,73 C seeria C0 917x1297 36,00x51,20 C1 648x917 25,60x36,00 C2 458x648 18,00x25,60 C3 324x458 12,80x18,00 C4 229x324 9,00x12,80 C5 162x229 6,40x9,00 C6 114x162 4,50x6,40 C7 81x114 3,20x4,50 DL 110x220 4,33x8,66
veerg - funktsiooni kirjeldus 2 0 NB! Olenevalt ülesandest erineb kohati veergude järjestus ning ülesande k sqrt SQRT(A4)/SQRT(A5) 2 pi PI() 3.1415926536 roman ROMAN(A4) LXXII power POWER(1000*31;8)*POWER(A6;A7)/3118,2 3.3674300E+032 round ROUND(A5/12,4;3) 1.452 logaritm (35,75-LOG(B6))/53,2 0.6367469687 sum SUM(A4:A8) 94.3 sumif SUMIF(A4:A8;2) 4 ed asuvad vasakul pool üleval nurgas. n järgmised veerud: elis käiguga