,, Isa Goriot ,, küsimused (rühm I) 1. Mis oli kirjutatud Vauqueri pansioni sildile? 2. Mitu pansionäri elas majas? 3. Kui vana oli teose algul isa Goriot? 4. Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? ,, Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama". 7. Isa Gorioti täielik nimi? 8. Mitu õde oli Rastignacil? 9. Millest unistas Vautrin? 10. Miks tappis Vautrin Vicorinei venna
Isa Goriot küsimused ja vastused 1. Kus toimus tegevus? Tegevus toimus Pariisis proua Vauqueri perekondlikus pansionaadis. 2. Kes on pansionaadi elanikud? Leia neile ühine nimetus.( Missugused inimesed sinna sattusid? ) Pansioni elanikud on pärit erinevatest ühiskonnakihtidest, vaesunud mõisnikke ja aadlikke, ülalt alla pudenenud kõrgema seltskonna daame, ametnikke, üliõpilasi, endisi kaupmehi. Nad kõik olid vaesed. Nende ühine nimetus võiks olla ,,Üksikud" või siis isegi ,,Elu heidikud" 3. Kes oli Isa Gorito? Tema tõus ja allakäik.
Vauqueri pansionaadis. Peategelasteks on Isa Goriot , kes on endine nuudlivabrikant ja kahe tütre isa , ning noor üliõpilane Eugene Rastignac , kes on pärit vaesest aadli perest , kuid soovib üle kõige saada advokaadiks ning pingutab selle pärast tohutult. Üks oluline aspekt, mis viitab romantismile on Balzaci detaile kirjeldus, millega ta soovib lugejale märku anda , et tema poolt kirja pandu pärineb päriselust. Raamatus on detailne kirjeldus Vauqueri pansionaadist , mis esindab viletsust ja alamklassi. Realismi puhul on väga suur tähtsus rahal. Gorioti tütred saavad isalt kõik, mida vaid hing ihkab. Isa soovib oma kahele imekaunile tütrele vaid parimat , kuid ise on sealjuures üsna pime märkamaks, kuidas teda vaid ära kasutatakse. Gorioti teeb õnnelikuks see, kui näeb tütreid õnnelikuna. Goriot muutub mingis mõttes teiste naerualuseks, kuna tütreid peetakse
,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis
" · Rastignaci eesmärk oli pääseda kõrgemasse seltskonda, selleks küsis ta oma emalt ja õdedelt raha ja ütles, et vajab seda väga. · Rastignac uuris isa Goriot'i mineviku kohta: Isa Goriot alustas nuudlitöölisena, ostis siis peremeheõiguse, oli parim Pariisis, edukas, ta oli rumal, kuid heasüdamlik. Ta andis kõik oma tütardele. Peagi hakkas neil ja nende meestel häbi, et Goriot oli nuudlikaupmees ja Goriot lahkus töölt ja läks Vauqueri pansioni. · Rastignac sai positiivsed vastused oma raha küsimise asjus ja mõistis, et ta pere teeb tema heaks kõik. Ta otsustas raha võimalikult targalt ära kasutada. · Rastignac mõistis, et ta ei salli Vautrinit, kuna too teeb halvakõlalisi kommentaare ta plaani kohta. Nad läksid duelli pidama ja Vautrin rääkis Rastignacile tema tulevikust ja sellest, et edu saavutamine pole nii lilleline.
Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab kirja oma kaugele sugulasele vikontess de Beauseantile, et see Eugene oma tiiva alla võtaks
et ta oli väga hooliv ning soovis parimat Tutvume oma tütardele. Ta oli hea isa kuid samas hellitas neid liiga palju. Tema negatiivseteks poolteks loeti seda, et lähemalt ta ei hoolinud enda heaolust. Ta pidas kõige tähtsamaks oma tütreid ning ta ei Proua saanud aru, et tütred ei taha temalt midagi muud kui raha. Vauqueri Toimetaja, Laura Burtseva. pansioniga Pansioni omanik proua Pansonaat, mida pidas proua Vauquer, asus Pariisi kõige räpasemas linnaosas.Tänavad Vauquer olid räpased, muru kasvas müüridel, haises ja majad olid mornid. Võõra jaoks olid
Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära
Põhjalikumal uurimisel võime avastada, et kõik ei pruugigi olla nii roosiline ja kuldne, kui algul paistis. Eelnev kehtib nii inimeste, kui ka erinevate esemete ja olukordade kohta. Kõik pole kuld, mis hiilgab, hoiatab meid petliku välimise poole eest. Eelkõige peetakse siin silmas seda, et me ei usuks ainult välist pilti, vaid veenduksime ka kõige muu õigsuses. Ka „Isa Goriot’s“ tuli ette kergeusklikust ja välise taju usaldamist. Kui Isa Goriot proua Vauqueri pansionaati läks, oli ta jõuka, mõjuka ja väljapeetud välimusega mees. Goriot väljanägemisest petetuna tekkis proua Vauqueril tahtmine temaga abielluda. Siiski loobus ta abiellumise mõtetest, kui sai aru, millises seisus Isa Goriot tegelikkuses oli. Isa Goriot seisukohalt oli see isegi hea. Kes siis tahab endale kaasat, kelle soov abielluda polnud mitte tõeline armastus, vaid rahaline seis. Paraku ei ole selline näide ainult raamatu materjal
Isa Goriot Honore de Balzac Kokkuvõte Isa Goriot oli tavaline nuudlikaupmees. Kes armastas väga oma kahte tütart Delphine ja Anastasiet. Ta lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asus elama proua Vauqueri juurde. Ta üüris kõige uhkema toa ja kõndis ja kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot armastas väga oma tütreid tegi ta kõik et oma tütardele küsitud raha anda. Iga kord kui tema tütred korda mööda käisid, hakati pidama neid Gorioti armukesteks, mis siis et ta nimetas neid oma tütardeks. Andes koguaeg raha muutus Gorioti rahaline seisund halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa
Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Knut Hamsun Maa õnnistus Iisak Erich Maria Remarque "Läänerindel muutuseta" 19-aastane sõdur Paul Bäumer Ernest Hemingway "Ja päike tõuseb" Jake Barnes ja ta sõbrad-tuttavad, kelle elu
Isa Goriot Vauqueri lesk tahab raha pärast abielluda isa Goriotiga , aga ta mõtleb vartsi ümber, sest avab, et ta tegelikult pole piisavalt rikas. Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb ...
Balzac "Isa Goriot" Tegelased: Isa Goriot-endine nuudlikaupmees, Eugene de Rastignac(vaesunud aadlipere võsuja, üliõpilane), Vautrin(põgenenud sunnitööline, varjab end Vauqueri pansionaadis), Delphine de Restaud(isa Goriot' tütar, Rastignaci armuke), Anastasie de Restaud(isa Goriot' tütar), proua Vauquer(pansionaadi omanik), Sylvie(köögitüdruk), proua Couture (lesk ja Victorine hooldaja), Poiret(endine ametnik), Christophe (jooksupoiss), preili Michonneau(vanatüdruk), proua de Peauseant(Rastignaci nõbu ja toetaja). Tegevuskoht: Pariisis proua Vauquer' pansionis Sündmustik: Isa Goriot, endine nuudlikaupmees, on pensionile läinud. Alguses on ta väga rikas
Raamat räägib 19. sajandi Pariisi elust. Raamatu peategelaseks on isa Goriot. Tal oli suurepärane elu, ta oli rikas nuudlivabrikant, kes rahast puudust ei tundnud. Tal oli kõik olemas, mida ta tahtis ja ta elu ei saanud enam parem ollagi. Ta naine küll oli surnud, aga tal oli kaks väga ilusat tütart, Anastasie ja Delphine- ta armastas neid väga. Ta tahtis, et tema tütred elaksid samasugust elu, nagu ta ise elas. Peale selle, kui ta töötamise lõpetas ja puhkama hakkas, kolis ta Proua Vauqueri pansionaati, kõige kallimasse tuppa. Tal oli kõvasti raha ja Goriot hakkas seda tütardele jagama, et nemad saaksid ka elu ilu tunda. Kui tütred küsisid, siis Goriot ka andis. Teda ei huvitanud enam tema elu, vaid ainult tütarde elu. Kogu aeg raha jagades jäi aga ta ise vaesemaks ja pidi aina korruseid kõrgemale kolima- mida kõrgem korrus, seda odavamad toad olid. Aga teda see ei mõjutanud, raha jagas ta tütardele ikkagi edasi.
Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada
seletage see oma sõnadega lahti. Ma arvan, et see tähendab seda, et Gorioti ei mõistnud paljud. Ei saadud aru, miks ta tütreid niimoodi rahaliselt toetab. Algul arvati ju, et Gorioti tütred on tema armukesed. Seda arvati seepärast, et Goriot ei rääkinud oma tütardest kellelegi. Näiteks müüs Goriot oma asjad maha, et tütreid toetada. Tütardel oli olemas kõik, mida vaja. Teiseks näiteks võib tuua pansioni perenaise Vauqueri, kes armastas oma vigu teiste kaela ajada ning nii hakkas proua Gorioti pidama oma õnnetuste põhjustajaks. Tegelikult oli Goriot abivalmis ja heasüdamlik inimene. 3. Tooge näiteid realistlike detailide kohta teoses: iseloomustage peategelast ennast, millega saavutab ta lugeja poolehoiu või vastuseisu (too teosest näide selle kinnituseks), analüüsi teose keelekasutust (sünonüümid, väljendid jne).
Isa Goriot Honore de Balzac See teos oli väga realistlik ja põnev ning algas sissejuhatusega proua Vauquer'i pansionaati, mis ei olnud kõige luksuslikum ja korralikum.Seal elasid inimesed, kes olid elus kõrvetada saanud.Pansionaadis elas Eugene,kes oli vaene üliõpilane ja tahtis saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas.Veel elasid seal isapoolt hüljatud noor naine Victorine, põgenenud vang Vautrin ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks oligi see pansionaat. Sinna asus elama ka endine nuudlikaupmees isa Goriot, kes armastas oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenesid teda.Goriot lahkus oma ärist olles umbes kuuekümne üheksa aastane. Ja asuski elama proua Vauqueri juurde.Algselt üüris ta kõige uhkema toa ja käis kõige uhkemalt riides. Võlakirjad tagasid talle tema sissetuleku. Tütred käisid tihti temalt raha küsimas ja kuna Goriot arma...
Raamatu analüüs Honoré de Balzac "Isa Goriot" 1) Teose andmed: Autor: Honoré de Balzac Pealkiri: Isa Goriot 2) Teose tegelased: Isa Goriot - endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac - vaesunud aadlipere võsu ja üliõpilane. Vautrin - põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss.
Ta juhatab poisi isa Goriot' tütardeni ning Eugene kohtub teatris noorema tütre Delphinega, kellega ta hakkab järjest rohkem suhtlema. Eugene'i positisoon seltskonnas paraneb tunduvalt ning teda võetakse vastu ka de Restaude, Goriot' vanema tütre juures. Eugene õpingud ülikoolis ei ole enam nii tähtsal kohal ning ta käib seal vaid nime kirja panemas. Vahepeal on ta teeninud piisavalt raha, et maksta oma perele tagasi laenatud raha. Eugene Rastignac elab Vauqueri pansionis, samas majas elab ka Goriot, vana nuudlikaupmees, kes oli kunagi kõvad varandused kokku ajanud ning on nüüd ennast kindlustanud eluaegse renidisega. Maja polnud just parimas seisus põrandad olid pragused ja ruumides levis kopitanud hais. Just selles samuses majas varjab ennast ka põgenenud sunnitööline Vautrin. Põgenenud vang teeb ükskord Rastignacile ettepaneku, kuidas kiiresti rikkaks saada. Ta pakub, et Eugene võiks Victorine'ga abielluda. Vautrin teab et tüdruku isa
Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende
Nucingeni abikaasa Delphine on mõlemad nii hõivatud, et neil pole aega isa matustele minna. Isal polnud neile enam midagi pakkuda. 9 TEOSE PROBLEEMISTIK Teose probleemideks on raha ja eetika. Kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem-ja alamkihi elukombed ja erinevused. Ülemkihtide paremaks mõistmiseks on kirjeldatud Pariisi salonge ja alamkihil elukohti, näiteks Vauqueri pansioni. Käsitletakse ka isaarmastuse olemust- Kas see eksisteerib? Kuhu viib sellega liialdamine? Isa polnud kunagi oma tütardele midagi keelanud. Nad said kõik mis nad tahtsid. Abielus olles piirasid aga nende abikaasad nende kulutusi ja nõnda pöördusid nad tagasi oma isa juurde. Goriot loobus tervest oma varandusest, et olla oma tütarde meele järgi. Kui aga tuli aeg, mil temal oli oma tütreid vaja, siis neid ei olnud. Nad olid kasuahned ja
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Lk 12 Lk 12 Lühidalt seal pansionis valitseb viletsus ilma poeesiata kokkhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Lk 13 Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41
kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini) - Eugene uuris veel Gorioti mineviku kohta ning sai teada, et goriot täitis kõik oma tütarde soovid (panustas raha tütarde ellu), soovides vastu vaid üht kallistust - Tütred tundsid siiski häbi oma pärast, sest ta töötas ikka nuudlikaupmehena, peale 5 aastat peale surumist andist Goriot alla, lahkus äris ja läks proua Vauqueri pansionisse - Pansionisse asus Goriot meeleheitest, sest ta tütred keeldusid teda endi juurde võtmast ja avalikest külastustest - Eugene sai emalt kirja vastu ja ka raha, ema tundis muret poja pärast, sest ta kiri oli salapärane ja tegi haiget emale, poeg leidis olukorras sarnasuse gorioti omaga (hõbeda väänamine) - Sai kirja ka õelt, kes oma armastusväärse väljendusviisiga ta tuju tõstis, õed saatsid
Aine kajastab enamasti Pariisi kõrgseltskonna elu. Seda võrreldakse väga huvitavalt tavalise lihtinimese eluga. Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Pro...
Vautrin tuleb taas lagedale oma plaaniga. Eugene isegi mõtleb sellele, sest ta oli rahatu. Vautrin viib oma plaani ellu, arvates, et tema plaani saadab edu. Victorine'i vend tapetakse ebavõrdses võitluses duellis. Eugene tahtis härra Taillefer'it hoiatada, kuid ta jäi hiljaks, sest ta veini sisse oli pandud unerohtu, et ta tegu takistada. Eugene siiski plaaniga kaasa ei lähe ja maksab Vautrinile oma võla tagasi. Preili Michonneau andis Vautrini üles öeldes salapolitseinikule, et proua Vauqueri pansionis elab keegi, keda hüütakse "surmanarritajaks". Politsei andis talle mingisugust rohtu vedeliku kujul, mida juues pidid tulema nahale märgid, mille abil veendus preili Michonneau, et tegu on kurjategijaga. Politsei viib Vautrini ära, kes on tegelikult sunnitöövanglast põgenenud Collin. Preili Michonneau sai selle eest vaevatasu. Eugene ja Delphine üllatuseks oli isa Goriot pannud advokaadiga asjad liikuma, et Delphine
Tegelasi on 3000, korduvaid tegelasi 460. · Kaasaaegne tegelikkus on võrdne põrguga. · Andis edasi erinevaid uurimusi Prantsuse ühiskonnast tõi välja erinevad konfliktid · Jõudis järeldusele, et inimeste käitumine sõltub ajaloolistest tingimustest, kohast, olukorrast · Ajastu draagikaks peab seda, et raha on võim, mis hävitab inimliku armastuse · 1833 ,,Eugenie Grandet" · 1834 ,,Isa Goriot" Raha ja eetika Tegevuspaik Pariis, Vauqueri pansion Vaesus Goriot, Rastignac, Vautrin Stendhal (1783 1842) · Kodanikunimega Marie Henri Beyle · Koolis torkas silma erakordsete võimetega matemaatikas ja kunstis · 17-aastaselt astus Napoleoni teenistusse ning osales keisri sõjakäikudel · Kirjutamist alustas Itaalias, 1814. aastal. Elas ka seal. · Esimesel loomeperioodil olid põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri
Taibanud kurba tõde G. sureb. Rastignac ja tema sõber maksavad kinni matused. Tütred ei tule ka matustele saates vaid oma vapiga tõllad. Matustel viibivad ainult Rastignac ja jooksupois Cristophe, lisaks viibivad seal ka mõlema tütre toatüdrukud. Rastignac ütleb: "Nüüd alaku võitlus!" ning ta läheb delphine juurde, et hakata täitma proua de Beauseante õpetust (jõuda maailmas edasi teisi ara kasutades). Kokkuvõte nr 3 Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab kirja oma kaugele sugulasele vikontess de Beauseantile, et see Eugene oma tiiva alla võtaks
seda, et midagi ei ole kättesaadamatu, see mõjutas neid kogu nende elu jooksul. Rikkust peeti suurimaks väärtuseks, isegi hr Goriot ütles, et “Raha on elu,”, kuigi ta arvamus lõpuks muutus. Ilma kaasavarata ning uhkete riieteta oli noorel naisel raske mehele saada. Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud- isa Goriot" tütar. Vähemtähtsad tegelased: Proua Vauquer- pansioni omanik. Sylvie- köögitüdruk. Proua Couture- lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer- tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret- endine ametnik. Preili Michonneau- vanatüdruk. Christophe- jooksupoiss. Proua de Beauseant- Rastignaci nõbu ja toetaja.
Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud naljatlev härrasmees, kes ostutus lõpuks sunnitöövanglast põgenenud Colliniks ehk "surmanarritajaks". Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
