Sissejuhatus Pronks on tavaliselt vase ja tina sulam. Pronksiks võib lugeda ka vase sulameid teiste metallidega välja arvatud tsingiga, kuna vase ja tsingi sulamit nimetatakse messingiks. Pronks on kõva ja rabe ning oli eriti oluline antiikajal, mille järgi nimetati ühte antiikaja osa ka pronksiajaks. Ajalugu Pronksi avastamine võimaldas inimestel luua paremaid metallist esemeid, kui varem oli võimalik. Pronksist tehtud esemed olid kõvemad ja vastupidavamad kui kivist ja vasest tehtud objektid. Esialgu moodustati pronksi vasest ja arseenist. Alles hiljem võeti tina kasutusele, mis kujunes ka pronksi põhitüübiks
tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Vaske toodetakse vaskpüriidist. Toorvasest eraldatakse vask leek- või elektrolüütilise rafineerimise teel. Elektrolüütilise rafineerimise teel saadav vask on puhas (99,99%). Puhast vaske tähistatakse keemiliselt Cu . Masinaehituses on kasutatakse vase sulameid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Elektrotehnikas on kasutuses aga puhas vask. Kui vasele lisada Al või Sb väheneb sulami juhtivus kolm korda Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teiste elementidega. Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks. Pronksid töötlemisviisi järgi jaotatakse survega töödeldavateks ja valupronksideks Valupronks sisaldab 77% vaske, 11% alumiiniumi, 6% rauda ja 6% niklit. Pronks on laialdaselt kasutatav laevaehituses, sest ta ei korrodeeru merevees.
..........................................................................3 Malm...................................................................................................................................3 Teras....................................................................................................................................4 Värvilised metallid..................................................................................................................4 Pronks..................................................................................................................................5 Messing...............................................................................................................................5 Alumiinium ja sulamid......................................................................................................6 Magneesium ja sulamid.......................................................................
(pronksid, messingid, babiidid) ja kergsulamiteks (alumiiniumi- ja magneesiumisulamid). Pronks Pronks on metallisulam, mis koosneb enamasti vasest, mis on tavaliselt segatud tinaga. Vahel kasutatakse ka teisi elemente, näiteks fosforit, mangaani, alumiiniumi või räni. Pronksi kasutatakse enamasti antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade, ujuknõelte ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks. Veel on pronks laialdaselt kasutusel vedrude, pumbaosade, laagrite ja sarnaste juppide materjalina. Samuti tehakse pronksfiltreid õhu puhastamiseks autodes. Kasutatud kirjandus http://www.skandiakaubandus.ee/Voolikud/p_07_Komposiitvoolikud.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/metallid_kodus_elis.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Bushing_(bearing)#Bushing http://en.wikipedia.org/wiki/Bronze http://et.wikipedia.org/wiki/Pronks http://et.wikipedia.org/wiki/Masinaehitusmaterjalid http://www
Muinasaeg Õpik lk 14 3) Kunda kultuur Oskused-valmistasid tööriistu kivist, luust , sarvedest , puust Elamud-püstkodades Keel-soome-ugri Tööriistad-odad , vibud Leviala-veekogu läheduses Päritolu-tulid lõunast,idast Kammkeraamika kultuur Oskused-valmistasid savinõusid , tekkis ka põllumajandus Elamud-majas , viilkatus, palkidest Keel- soome-urgi Tööriistad-kammitaoline ese Leviala-veekogude ligidal Päritolu-Karjalast , Valga ülemjooksult Venekirveskultuur Oskused-dekoreertiti nööri jälgedega , venekirves Elamud-majas , tolid lauad voodi Keel- soome-urgi Tööriistad-kivikirves , nöör Leviala- sisemaal Päritolu- Indo-Euroopa Pronksi ja raua kasutuselevõtt Õpik lk 25 1)Milline naaberrahvas mõjutas teie arvates eestlaste elu kõige enam?Põhjenda Skandinaavlased , sest nemad sõdisid Eestiga kõige rohkem ja nende kaubatee läks Eesti lähedalt. Kuid ka venelased , sest Tartus levis õigeusk. 2)Millised leiud viitavad ühiskonnas toimuvale kihis...
Pronksiaeg kestis Eestis 1500. kuni 500. aastani e. Kr. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi.Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina. Mere ületamiseks kasutati suuri paaditaolisi laevu, mis liikusid edasi aerude abiga. Purjelaevu ei osatud tollal veel teha. Loomulikult oli pronks väga kallis. Kui mõni ese kõlbmatuks muutus, valasid meie sepad selle uuesti ümber. Pronksi haruldust arvestades kasutati veel ohtrasti kivist, luust ja puust tööriistu. Kõige rohkem valmistati pronksist keerulisema putkega kirveid, odaotsi ja ehteid. Vanem ehk Rooma rauaaeg 50 - 450 pKr Põllundus tõusis teiste majandusharude seas esikohale. Põlispõlde hariti kaheväljasüsteemi järgi. Põlispõlde haris iga talu eraldi, kuid külakonna ühise
Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne) kõrval sisaldab kuni 2,14% süsinikku Vask on punaka värvusega, sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosiooniprotsessi tagajärjel pruuni või roheka värvusega paatinakiht. Rohekas paatinakiht, mida mõnikord näeme vanadel vaskesemetel, tekib väga aeglaselt. Kerge saadavus maagist, ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne FÜÜSIKALISED OMADUSED Plastilised (üks plastilisemaid on kuld). Head valguse peegeldajad (kõige paremini hõbe, alumiinium ja indium). Head elektri- ja soojusjuhid (parimad A...
laialdaselt konstruktsioonimaterjalina (põhiliselt leht- ja profiilmaterjalina) lennukitööstuses, masina- ja aparaaditööstuses ning ehituses. Alumiiniumisulameid liigitatakse tavaliselt toodete saamise (töödeldavuse) ja termotöötluse alusel. Vasesulamid Tänapäeval on palju väga kasulikke vasesulameid, kuid metalli kõrgest hinnast tingituna on need paljudel juhtudel asendumas odavamate materjalidega nagu alumiinium ja plastid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing ehk valgevask mille põhilisandiks tsink. Tänapäeval valmistatakse nendest sulamitest mitmesuguseid tööstusseadmeid, masinaosi ja tarbeesemeid. Pronksi ja messingi võime teiste sulamite seast kergesti ära tunda nende punaka või kollaka värvuse järgi. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega.Pronksid jagunevad tinapronksideks ja tinavabadeks pronksideks.
................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. VÄRVILISED METALLID.............................................................................................................4 1.1 Pronks.........................................................................................................................................4 1.2 Messing.......................................................................................................................................5 1.3 Alumiinium.................................................................................................................................5 1.4 Magneesium...........................................
Saame järeldada, et sulamite Kristjan Reiska 10b kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik. Siin paar tuntumat sulamit ja kus ning kuidas kasutatakse: Roostevaba teras Roostevaba teras on raua sulam kroomi ja nikliga. Seda leidub minu kodus nugades, kahvlites, lusikates, torustikus jne. Pronks Pronks on vase ja tina sulam. Ajaloost tuntud pronksiajal oli pronks tähtsaim tööriista-, relva- ja ehetematerjal. Tänapäeval valmistatakse pronksist ka erinevate aparaatide osi, laevaseadmeid, pumbaosi, torustikku, medaleid, münte, skulptuure jne. Messing Messing ehk valgevask on vase sulam tsingiga. Sellest valmistatakse kunstiesemeid, auto- ja külmikuosi, hammasrattaid, torusid, peenraha jne. Ka minu kodus on palju messingist pildiraame, märke, toidunõusid ja muud sarnast. Joodis
docstxt/122521092016653.txt
Mõisted redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele, toimub elementide o-a muutus. oksüdeerumine- elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a suurenemine. redutseerumine- elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi o-a vähenemine. oksüdeerija- aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerudes). redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühendi...
seetõttu väga laialdaselt kasutatavad. Ehitsumatallid jagunevad must- ja värvilisteks metallideks.Mustmetallid koosnevad rauast ja peamiseks lisandiks on süsinik. Süsiniku sisalduse järgi jagunevad nad malmideks ja terasteks. Malmides on süsiniku tunduvalt rohkem . Värvilistes metallides kasutatakse ehitusel kõige rohkem vaske ja alumiiniumi, vähemal määral niklit, tsinki, seatina, kroomi jne. Sulamitest on ehitusel enamkasutatavad pronks, messing ja duralumiinium. Malmid Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75%-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil (900...1100oc juures) saadavat koksi. Koks on samal ajal ka aktiivne lisand , mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest.
Meeste murdmaasuusatamise 50km olümpiavõitjad Chamonix 1924 kuld: Thorleif HAUG Norra hõbe: Thoralf STRÖMSTAD Norra pronks: Johan GROTTUMSBRAATEN Norra St Moritz 1928 Kuld: Per Erik HEDLUND Rootsi Hõbe: Gustav JONSSON Rootsi Pronks: Volger ANDERSSON Rootsi Lake Placid 1932 Kuld: Veli SAARINEN Soome Hõbe: Väinö LIIKKANEN Soome Pronks: Arne RUSTADSTUEN Norra Garmisch-Partenkirchen 1936 Kuld: Elis WIKLUND Rootsi Hõbe: Axel WIKSTRÖM Rootsi Pronks: Nils-Joel ENGLUND Rootsi St Moritz 1948 Kuld: Nils KARLSSON Rootsi Hõbe: Harald ERIKSSON Rootsi Pronks: Benjamin VANNINEN Soome Oslo 1952 Kuld: Veikko HAKULINEN Soome Hõbe: Eero KOLEHMAINEN Soome Pronks: Magnar ESTENSTAD Norra Cortina d'Ampezzo 1956 Kuld: Sixten JERNBERG Rootsi Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Fyodor TERENTYEV USSR Squaw Valley 1960 Kuld: Kalevi HÄMÄLÄINEN Soome Hõbe: Veikko HAKULINEN Soome Pronks: Rolf RÄMGARD Rootsi In...
valitseb täiuslik harmoonia ning igal üksikosal on kindel ülesanne. Hilisemate rooma ehitistega võrreldes erineb kreeka arhitektuur neist lihtsate ehitusmeetodite poolest. Kreeka templi peamine väärtus seisneb selle kunstilises täiuses. Nii nagu vanakreeka arhitektuuriteosed on meieni jõudnud enam või vähem kahjustatuna, nii on ka vanakreeka skulptuurikunstist säilinud vähe täiesti terveid originaalteoseid. Kreeka skulptorite peamisteks materjalideks olid marmor ja pronks. Enamikku kuulsamatest kreeka kujudest tunneme hilisemate, peamiselt roomlaste jaoks valmistatud koopiate põhjal. Kreeklased pidasid kõige väärtuslikumaks nn. krüselefantiintehnikas skulptuure kuju puust südamik kaeti paljast keha jäljendavas osas elevandiluust plaatidega, riietust ja relvi aga jäljendati kuldplekiga, silmad valmistati aga värvilistest kividest. Selles tehnikas loodi 5. sajandil e.Kr. Athena kuju Parthenoni templis ning Zeusi kuju Olümpias.
57 Aleksei Budõlin 58 Indrek Pertelson 59 Andrus Veerpalu 60 Jaak Mae 61 Jüri Jaanson 62 Aleksander Tammert 63 Indrek Pertelson 64 Kristina Smigun 65 Andrus Veerpalu 66 Gerd Kanter 67 Jüri Jaanson 68 Tõnu Endrekson Eestlaste parimad tulemused olümpiamängudel Ala Kus Millal Medal Kreeka - rooma maadlus Stockholm 1912 Hõbe Sõudmine Stockholm 1912 Pronks Tõstmine Antverpen 1920 Kuld Kergjõustik Antverpen 1920 Hõbe Tõstmine Antverpen 1920 Hõbe Kreeka - rooma maadlus Pariis 1924 Kuld Tõstmine Pariis 1924 Hõbe Tõstmine Pariis 1924 Pronks Tõstmine Pariis 1924 Pronks
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik kor...
Õppekäik Eesti Kunstimuuseumi 20.detsember 2012 1. Balti- saksa kunstnike tööd: Portree - Michael Ludwig Claus "Pr. Moelleri portree" Carl Timoleon von Neff "Lauljatar Gertrud Elisabeth Mara portree" Eesti olustikku kujutav maal - Gottlieb Welte ja Friedrich Hartmann Barisien "Põltsamaa lossi talvine vaade" Mõni Tallinna vaade - Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale edelast" Karl Ferdinand von Kügelgen "Vaade Tallinnale Kopli rannast" 2. J.Köleri maalidest meeldib meile enim "Truu valvur" (õli), sest pilt on väga rõõmsameelne ja meenutas meile lapsepõlve kaunist aega. Kunstniku maalidest suurim on "Lorelei needmine munkade poolt" (õli). 3. A.Adamsoni eri materjalidest skulptuure: "Lapse portree" (kips) "Laeva viimne ohe" (marmor) "Äreval ootel" (pronks) "Georg Lurich" (pronks) "Hülgekütt Pakri saarelt" (pronks) "Koit ja Hämarik" (pirnipuu) "Koit ja Hämarik...
5 Tänapäev Suur Vasemägi (Stora Kopparberg) oli kaevandus, mis eksisteeris alates kümnendast sajandist kuni 1992 aastani Rootsis. See tootis kogu Euroopa vajadusest. Vase kasutamine ei piirdunud ainult maksevahendina. Seda kasutati ka esimeste kaamerate ehitamisel ,mis omakorda pani aluse fotograafiale. Vask on tänapäeval nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Ca 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes +160%. 1.6 VASE TEHNILISED NÄITAJAD Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54.
METALLIDE KASUTAMINE Marko Tamm 6.e klass • 5000 a e.Kr õpiti töötlema metalle. Esimene metall oli vask. • 3000 a e.Kr sai Vahemere idaosas alguse pronksiaeg. Pronks saadi tina ja vase segunemisel. • 1100 a e.Kr võeti kasutusele rauast tööriistad. • Rauamaaki leidus maailmas rohkem kui tina ja vaske • Kahepoolseid tööriistu valmistati kivisse valades VASK • Pildil on valatud vask • Vase sulatamisetemperatuur on 1083 C. • Kuna vask on hea soojus –ja
Aravete Keskkool Eric Kvalfoss Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 1. Sisukord 2 1 Karjäär Eric Kvalfoss (sündinud 25. detsembril 1959 aastal ) on endine laskesuusataja. Kvalfoss erines teistest juba noorena. Näiteks junioride maailmakarika etapil 1979 , tuli ta neljandaks 10 km sprindis. Samal aastal sai ta Põhjamaade juuniorite meistriks 10 kilomeetri distantsil ja 1980 aastal tuli ta meistriks 15 km sõidul. Järgmisel aastal võitis ta oma esimese maailmakarika võidu 20 km sõidus Antholzis . 1982. aastal Minskis toimunud maailmakarikavõistlusel võitis Kvalfoss oma esimese maailmameistrivõistluste kuldmedali ja lisaks kaks hõbedat, kuigi 10 kilomeetri sprindivõit tuli üllatusena, sest otsustavaks sai Kvalifosse tugev lõpp: Neljakordne maailmameister Frank Ullrich juhtis pärast eelviimast laskmisvooru . Kvalfoss sai...
valitsev Euroopa meister 19381966 (see on maailmarekord), MM-hõbe 1953, maailma karikavõitja 1956, 13-kordne Nõukogude Liidu meister ja 6-kordne hõbemedaliomanik (see on maadluses Eesti rekord), 22-kordne Eesti meister (see on maadluses Eesti rekord), NSV Liidu teeneline meistersportlane (1943), Eesti meister tõstmises (1946), vasaraheites(1950), N. Liidu kergejõustiku meistrivõistlustel vasaraheites 1943 kuld (N.Liidu rekordiga 53.88), 1946 hõbe, 1945 pronks , N. Liidu 1951 sambomaadluse meistrivõistlustel võitis hõbeda, kusjuures alistas kõik vastased, kuid kaotuspunktide arvuga jäi teiseks , N. Liidu meistrivõistlustel võitnud 12 kulda: 1946, 1948, 1950, 1951, 1952, 1953, 1955, 1956; absoluutstel võistlustel: 1940, 1943, 1944, 1945 ja 3 hõbedat: 1945, 1949, 1954 , N. Liidu meistrivõistlustel vabamaadluses: kuld (1947), 2 hõbedat (1946, 1948), N.Liidu meeskondlikel karikavõistlustel klassikalises maadluses (kreeka-rooma) 2 kulda (1947,
- 0.84m 3. Mitu kergejõustiku ala on meestel ja naistel olümpiamängudel ja maailmameistrivõistlustel? - Meestel 24, naistel 22 4. Kelle käes on Eesti rekord 200m liblikujumises, millal see püstitati ja mis on rekordaeg? - Osvald Nitski, Havail, Mauis juunioride Vaikse ookeani meistrivõistlustel 28.augustil 2014, aeg 2.02,14 5. Mitu medalit on saanud Gerd Kanter olümpiamängudelt ja millal? - 2 (1 kuld 2008 a Pekingis, 1 pronks 2012a Londonis) 6. Millal ja Kus toimuvad 2016 aasta olümpiamängud? - 5.–21. augustini 2016. aastal Brasiilias Rio de Janieros 7. Mis aastal on Eestlased saanud kõige rohkem olümpiamängudel kuldmedaleid? - Aastal 1980 Moskvas (4tk) Jaak Uudmäe - Kolmikhüpe, Ivar Stukolkin – 4x200 m vabalt teateujumine, Mait Riisman - veepall, Viljar Loor -võrkpall 8. Mitme päeva käigus toimuvad meeste kümnevõistlused?
Kadrioru loss 1. Arhitekt Niccolo´ Michetti 2. Barokkarhitektuur 3. Kadrioru lossi rajas Vene tsaar Peeter esimene 1718. aastal. 4. Skulptuur: · Talveaed- Venus Kallipygos. 3.saj. e. Kr. 19.saj. koopia. Marmor · Talveaed- Christophe Gabriel Allegrain (1710-1795) / Prantsuse Supleja. 1767 19.saj. koopia. Pronks 5. Maalikunst: · Peasaali laemaal (Keskne plafoon lähtub Ovidiuse ''Metamorfooside'' jahijumalanna Diana ning jahimees Actaeoni loost. Seda süzeed kasutati Vene õukonnaga seotud kunstis allegoorilise pilkena Rootsi kuninga Karl XII lüüasaamisest Põhjasõjas.) Freskotehnika · Hollandi kunst XVII sajandil- Jacob Gerritsz. Cuyp. Tüdruk kukega. Tehnika- õli puul. 6. Tarbekunst: · Saksa kunst XVI-XVIII sajandil- Saksa meister. Sekretär. 1750.-1760. aastad. Materjal
tegelase või eseme. 6. Et saada samu vaateid erinevatel päeva- ja aastaaegadel, saades nii hoopis erineva meeleolu ja värvikasutusega teoseid. 7. Tähelepanu on kujutavatel motiividel. Ta maalid on kaunitest, õrna lapseliku näoga täidlastest naistest või siis linnarahva lõbustustest ja rohelissesõitudest, mis on loodud erilise maheduse ja pehmusega. 8. Edgar Degas 9. 8 erinäitust 10. 11. Tundusid lohakatena, oli harjumatu 12. Auguste Rodin 13. Pronks, marmor 14. ,,Mõtleja'' , ,,Calais' kodanikud'' 15. Marmor - maalilisus, pehmus. Pronks ilmekad, dünaamiline pinnakäsitlus 16. Murule 17. ,,Suudlus'' (marmor), ,,Mõtleja'' (marmor ja pronks) 18. Vabadussammas, New York, 46m , 1886.a 19. Algselt nim. raidkujusid, mis olid üle elusuurused, nüüd suured kujud. 20. Kunstivool, mis tekkis Prantsusmaal, impressionism andis tõuke, värvid kanti teosele punktidena puhtalt (segamata). 21. Georges Seurat 22. Puäntilistid, divisionistid 23
1937 EM kreeka- rooma maadluses kuld “Hurra,hurra, Palusalu murra!” Maailmameistrivõistlused Kreeka-rooma maadlus- 1 hõbe Tõstmine- 3 kulda, 3hõbedat, 6 pronksi Laskmine- 21 kulda, 13 hõbedat, 15 pronksi Alfred Neuland-1922 MM kuld Saul Hallap- 1922 MM kuld Harald Tammer- 1922 MM kuld Euroopameistrivõistlused Jääpurjetamine(monotüüp XV klassis ja vabaklassis)- 10 kulda, 4 hõbedat, 3 pronksi Purjetamine- 1 pronks Poks- 1 kuld, 2 hõbedat Kreeka-rooma maadlus- 4 kulda, 10 hõbedat, 10 pronksi Vabamaadlus- 1 pronks Kergejõustik- 2 kulda, 1 pronks Erik Holst Monotüüp-XV paadiklassi rajaja 1932 Jääpurjetamise suurkuju EMi võitja 1931,1936,1937 EM hõbe 1935
3) Temperatuuril üle 160 °C on ta stabiilne habras tina, mis on habras, kuid metalne. Tina igapäevaelus Tina plastilisuse tõttu saab temast valmistada stannioli, millesse pakitakse toitaineid, ja valmistatakse elektrikondensaatoreid. Tina ei ole mürgine, seepärast võib tinatatud nõudes valmistada toitu ja säilitada toiduaineid. Hinnatakse, et umbes 50% tina maailmatoodangust kulub raudpleki tinutamiseks, viimastest valmistatakse konservipurke. Tinaesemed Pronks Pronks on tina ja vase sulam . Redutseerimisprotsessi kerge teostatavus võimaldas juba enam kui 6000 aastat tagasi toota tina ja selle sulameid. Tinapronks oli nähtavasti esimesi sulameid üldse, mida inimkond tundma õppis. Inimkonna ajaloos järgnes kiviajale pronksiaeg, millal pronks oli töö ja majapidamisriistade, relvade ja ehete pealmine materjal. Pronksesemed Eestis üks kuulsamatest pronksist valmistatud skulptuuridest Eesti alalt leitud pronksehted
Uurimistöö vasest Vask on arvatavasti vanim inimkonnale tuntud metall. Vask on saanud oma ladinakeelse nimetuse (cuprum) Küprose saare ladinakeelse nime Cyprus järgi, sest seal oli antiikaja esimesi vaseleiukohti. 4 Sulamid Vasest umbes 40% kuulub vasesulamite tootmiseks. Vase sulamitest tuntumad on messing (valgevask) ja pronks. Messing ehk valgevask on tsingi ja vase sulam. Messingis on vaske ainult pool osa, igal juhul mitte üle kahe kolmandiku. Mida enam on messingis tsinki, seda heledam ta on, Kui tsinki on enam kui pool, muutub messing peaaegu valgeks. Nii on lihtne värvuse järgi ära määrata, kui palju tsinki on messingis. Pronks on aga tina ja vase sulam. Pronks on olnud ajalooliselt tähtis materjal (pronksiaeg). 5 Kuidas kasutatakse vaske
lossid, paleed, linnused) Maastikuarhitektuur ( aiad, pargid) Mõjutab (3) ? 1) ehitustehnikad mingil ajajärgul 2) ehitusmaterjal 3) Kunstilised kujundus elemendid (kontrastid, proportsionaalsus. Skulptuur ? kujutava kuntsi üks kolmest põhiliigist, kõrvuti maalikunsti ja graafikaga. Jaguneb töötlemise järgi (2)? 1) raidkunst 2) plastika. Monumentaalskulptuur? (monumendid, hauasambad) (tehakse: graniit, pronks, teras) Vabaplastika? (skulptuurid-vabalt valitudteemadel) (tehakse:marmor, pronks, graniit, puit, vask) Dekoratiivskulptuur? (purskkaevud, skulptuurid pargis) (tehakse: graniit, marmor, puit, plastmass) Pisiplastika?(kaunistusesemed)(tina, puit, pronks, vask, portselan, hõbe, plastmass) Skulptuuris eristatakse ? 1) ümarskulptuur(igast küljest vaadeldav) 2) Reljeef(esiküljelt vaadeldav) Reljeef ? 1) kõrgreljeef 2) madalreljeef 3) süvendreljeef Maalikunst
Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%. 2 1. Vase tehnilised näitajad
docstxt/.txt
Referaadi eesmärgiks on tõsta esile pronksiajal Eestis toimunud muutused põllumajanduses, karjakasvatuses, ehitustegevuses, tööriistade valmistamises ning inimeste elus, keeles ja kultuuris.. SISU Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Arheoloogilises kronoloogias eristatakse vanema pronksiajana ajavahemikku 18001000 aastat eKr ja nooremat pronksiaega ajavahemikus 1000-500 aastat ekr.. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks, jätkus maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Aina enam maeti surnuid kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnuid põletati. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga.
Küsimus 1 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Teraste margitähistussüsteem põhineb: Vali üks või enam: a. keemilisel koostisel b. nende töödeldavusel c. mehaanilistel omadustel d. kasutusotstarbel Küsimus 2 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline on terase koostiga 0,9%C, 1%Cr, 1%W margitähis? Vali üks: a. 90CrW1 b. 90CrW4-4 c. 9CrW d. 9CrW Küsimus 3 Õige Hinne 3,0 / 3,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millised väited on õiged? Vali üks või enam: a. Legeerivad elemendid terases üldjoontes vähendavad terases läbikarastuvust b. Legeerivad elemendid terases üldjoontes suurendavad terases läbikarastuvust c. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn takistavad austeniidi tera kasvu termotöötlusel austeniitsesse alasse kuumutamisel d. Kõik legeerivad elemendid terases peale Mn soodustavad austeniidi tera kasvu termotöötlu...
Auto ehituses kasutatavad materjalid Enim kasutatud üldised materjalid auto ehituses on metallid. Metallid, aga jagunevad mitmeks alaliigiks: mustad metallid ja värvilised metallid. Mustad metallid: sinna hulka kuuluvad teras ja malm. Need koosnevad raua ja süsiniku segust. Värvilised metallid: Masina ehituses on põhiliselt kasutusel vase sulamid. Tähtsamad vase sulamid on pronks ja messing. Pronks on vase sulam tina, plii, alumiiniumi ja teite elementidega. Samuti kasutatakse auto ehituses ka plast materjale. Plastid jagunevad, lähtuvalt oma molekulaarstruktuurist ja molekulide vaheliste ristsidemete hulgast kolme põhirühma: elastomeerid, termokõvenevad plastid ja termoplastid. Elastomeerid: Elastomeer on väga kulumiskindel, elastne ning tugev polüuretaanmaterjal, mille omadusi on võimalik rakendada peaaegu igas elu valdkonnas. Termokõvenevad plastid: Tuntud kui termoreaktiivid.
View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 4 Metalsete materjalide tähistussüsteem Started: Wednesday 11 April 2007 11:38 Submitted: Wednesday 11 April 2007 11:47 Time spent: 00:09:04 Total score: 95/100 = 95% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Terased liigitatakse keemilise koostise järgi: Student Response Correct Answer A. mittelegeerterased B. legeerterased C. madallegeerterased (legeerivaid elemente alla 10%) D. kõrglegeerterased (legeerivaid e...
30. novembril 2010 teatas ta liitumisest Reformierakonnaga ja kavatsusest kandideerida 2011 aasta Rigikogu valimisel. Ta kandideeris valimisringkonnas nr. 4 (Harju- ja Raplamaa) ning valiti 1178 häälega Riigikokku. Isikuandmed Isikuandmed Riik Eesti. Sünniaeg 14. oktoober 1965 (46-aastane) Sünnikoht Tartu, Eesti. Medalid Medalid Olümpiamängud Hõbe 2004 Sõudmine Hõbe 2008 Sõudmine Maailmameistrivõistlused Kuld 1990 Sõudmine Hõbe 1995 Sõudmine Pronks 1989 Sõudmine Pronks 2005 Sõudmine Pronks 2007 Saavutused Maailmameistrivõistlustel 1989. aastal Bledis toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil pronksmedali. 1990. aastal Tasmaanias toimunud sõudmise maailmameistrivõistlustel võitis ta ühepaadil kuldmedali. 1995. aasta maailmameistrivõistlustel Tamperes saavutas ta meeste ühepaadi klassis hõbemedali. 2005
võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. · Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. "Arhailine naeratus" Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. · Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr · Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) · Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr 3 · Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Mustad reljeefidega vaasid bucchero vaasid. 4
võrreldes emotsionaalsemad ja isikupärasemad, kohati karikatuursedki. Veji Apolloni kuju. põletatud savist e. terrakotast. “Arhailine naeratus” Riietatud justkui kore. Figuur ei seisa paigal, sammub. Terrakota tooteid tehti vormides, seejärel põletati. Nii tehti ka templite katteplaate. Maalitud kujud pühendati jumalale. Samuti pandi neid hauda kaasa. Metalli töötlemine oli kõrgel tasemel. Sõjajumal Mars, pronks, 5. saj eKr Kapitooliumi emahunt, pronks, ~500 eKr (Algselt oli ainult hunt, mis valmis 5. saj. eKr. lapsed lisati alles 15. saj.) 3 Kimäär Arezzost, pronks, 5. saj eKr Rooma ajast on tuntud Arringatore e Kõneleja figuur. Valmistati ka meisterlikke ja ilusaid väärismetallist ehteid. Mustad reljeefidega vaasid – bucchero vaasid. 4
2. Tooge 4 näidet, mil viisil mõjutas jääaeg Eesti maastiku kujunemist. 3. Miks puuduvad Eestis paleoliitilised leiud? 4. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 5. Iseloomustage Kunda kultuuri (elukoht, tööriistad, elatusalad). 6. Tooge 3 näidet, et kammkeraamika kultuur oli Kunda kultuurist kõrgemal arengutasemel. 7. Tooge 3 näidet, mis viitavad sellele, et nöörkeraamika kultuur oli mõlemast (Kunda ja kammkeraamika kultuurist) kõrgemal. 8. Miks on pronks tööriistade valmistamiseks parem materjal kui kivi? 9. Miks on Eestis leitud vähe pronksesemeid? 10.Milliseid muutused ühiskonnas võisid põhjustada vajaduse kindlustatud asulate järele? 11.Võrrelge pronksi- ja vanema rauaaja matmiskombeid. Mida võib kalmete põhjal väita ühiskondlike suhete kohta? 12.Miks on raud tööriistade valmistamiseks parem materjal kui pronks? 13.Millised linnusetüübid kujunesid välja keskmisel rauaajal ja viikingiajal? 14
Osad venekirved mis on leitud ei näi mitte olevat mõeldud töö tegemiseks vaid sõjalisel eesmärgil. Venekirves kultuuri tubane eluviis hõlmas laudu ja küllap ka toole ning ka magamisasemed. Tööriistad olid ikka kivist ja juurde tuli nn venekirves. Võimaliku päritolu üle alles vaieldakse aga kaua arvati, et venekirveskultuuri kandjateks olid indoeurooplased. 4. Milliseid muudatusi tõi endaga kaasa pronksiaeg? Jõuti esimese tõeliselt revolutsioonilise materjalini milleks oli pronks. Praegu dateeritakse vanimad Eestist leitud pronksesemed umbes aastast 1800 e.kr. Pronks oli harv ja kallis, sellepärast kasutati ka kivist tööriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirsthelmed), tulid uued ehte -ja savinõud, mehed hakkasid habet ajama. Pronksiaeg mõõdus skandinaavia mõju all, mis oli tugevam kui kunagi varem või hiljem. Kindlustatud asulate vajadus annab tunnistust rahututest oludest. Inimestel oli
Tegeleti kalastus, küttimise ja korilusega. Nõud olid kaunistatud. Tööriistade materjalid kivi, puu, luu. E: Kammkeraamika asulad olid põhiliselt veekogude ääres, kuid nöörkeraamika asulad olid roumaadel(nad tegelesid ka karjakasvatusega). Kammkeraamika elanikud matsid surnud koju, aga nöörkeraamika viis nad oma asulast eemale. Nöörkeraamika kirved olid üleni ihvitud ja neis oli auk (sai pulga otsa panna). Metalliaeg Eestis 1) Pronksiaeg (2. aastatuhande keskpaik eKr) - Pronks oli 1.metall, mida Eestis tunda õpiti. Iseloomulik: I. kindlustatud asulad (tekkisid tõenäoliselt, sest olid tekkinud vara), tuntuim Saaremaal Asva asula. Tegevusalad: I. maaviljelus (alepõllundus, põhiline kõblas; kasvatati nisu, otra, hirrsi, uba, lina), II. karjakasvatus (veised, lambad, kitsed), lisaks kütiti ja kalastati, III. kaubavahetus (skandinaaviaga pronks vilja vastu) Tööriistad: I
Vastupidavamad Korrosioonikindlamad Saame järeldada, et sulamite kasutamine puhaste metallide asemel on igati kasulik Igapäevaelus kasutame palju erinevatest metallidest tarbeesemeid, ehteid, tööriistu jne, metallid ümbritsevad meid kõikjal. u k t Rauasulam- on sulam, mille põhikomponent on raud ja tavalisem lisand süsinik. Nt. potte ja panne. ä J Alumiiniumsulam- tal on suur eelis teiste ees, kuna ta on kerge . Nt. lennukitel. Vasesulam- pronks,, valgevask, messing. Pronks nt. relvade, skulptuuride, müntide ja medalite tegemisel. Kasutatud kirjandus www.wikipedia.org/wiki/Sulam www.miksike.ee/.../9-1-5-1.htm www.google.com
Vaske peetakse vanimaks teada olevaks metalliks, vanimad arheoloogilised leiud arvatakse pärinevat ajast 9000- 10 000 aastat e. Kr. Ladina keeles on tema nimetus Cuprum Küprose nimetusest (juba muinasajal kaevandati seal vasemaaki) üks tähtsamaid metalle inimkonna ajaloos vask - ajalooliselt esimene tuntud metall (tööriistadeks) Kõik 2,3 milj kivirahnu, millest u 5000 a tagasi ehitati Cheopsi püramiid, olid töödeldud vasest tööriistadega. Tööriistamaterjal inimkonnal : kivi vask pronks raud "vasesulatamise oskus" - vähemalt 90 saj. Vana 3 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED Vask on punaka värvusega hästi töödeldav metall. Teda võib kergesti sepistada ja traadiks tõmmata. Ta on hea soojuse-ja elektrijuht. Kuivas õhus on vask püsiv, niiskes õhus tekib tema pinnale aeglaselt oksiidikiht. Esialgu on see kiht pruunika värvusega, aja jooksul muutub rohekaks
Kui ,,Pronksiajastu" on kujutatud staatiliselt, siis selle skulptuuri zestid ja liikumine tundub olevat suunatud vaataja poole. Vaatamata ,,Ristija Johannese" ja ,,Pronksiajastu" kohesele vastuvõtule oli Rodin saavutanud kõrgema astme kuulsuse. Õpilased otsisid teda tema stuudiost ning ülistasid ta taieseid, samal ajal seades põlguse alla süüdistused vormivalamiste kohta. Kunstikogukond teadis ta nime. 3. ,,Kõndiv mees" loodud 1877-1878. Materjal pronks. Skulptuur on üsnagi realistlik, idealiseerimata, ilma käte ja peata. Rodin on keskendunud tema jaoks põhilisele: dünaamilisele poosile. See skulptuur iseloomustab Rodini karjääri viimast osa. 4. ,,Mõtleja"(vasakul) loodud 1902. Materjal pronks ja marmor. Skulptuur kujutab käsipõsakil istuvat meest kainelt mediteerimas ja võitlemas enda sees
Skulptuuride valmistamis viisid Eri materjale vormitakse erisugusel viisil: savi voolitakse puitu nikerdatakse kivi raiutakse pronksi valatakse Monumentaalskulptuur Monumentaalskulptuur on suurte mõõtmetega (mõnest meetrist mõnekümne meetrini), püsivalt oma kohale paigutatud skulptuur. Materjaliks on kas kivi või pronks. Monumentaalskulptuurid on mälestussambad, monumendid ja purskkaevud. Monumentaalskulptuur. Juhan Smuuli monument Muhus. Abstraktne skulptuur Helsingis Abstraktne skulptuur Leedus Šiauliais Pisiplastika. Skulptuuri kõrgus ~30 cm Puuskulptuurid vigursaagimise võistlusel Vana-Kreeka skulptuur Kreeka skulptorite peamiseks materjaliks oli marmor ja pronks Peamiseks kujutamisobjektiks oli
112592 MATB32 Igor Penkov Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: M=280Nm b2=34mm d2=340mm dv=260mm dr=55mm emin= 0,01dv + 2 mm = 260*0,01 + 2 = 4,6 mm => e = 5 mm Keskmine kontaktsurve: k-sidestustegur k=1,3 l- liite pikkus l = b2 - 3e = 34 3 *5 = 19 mm f- hõõrdetegur f = 0,08 Detailide deformatsioon: E-materjali elastsusmoodul Teras E1 = 2,1* 105 MPa; Pronks E2 = 1,2 * 105 MPa poissoni tegur: teras 0,25 ; pronks 0,32 Ebatasasuste tasandamist iseloomustav suurus: Deformatsioon temperatuuri muutumisest: Pöördemomendi ülekandmiseks vajalik minimaalne ping: Maksimaalne ping maksimaalsest kontaktsurvest: Kus maksimaalne deformatsioon Seega maksimaalne deformatsioon: Istu süntees Antud nimimõõde 260 ning Nmax= 656 m; Nmin= 110 m 273 Tõenäosusteooria järgi: Standardtolerantsid: IT10 = 210, IT11 = 320; IT12 = 520
kultuuriinimestest (K. K: Peterson, 156-57, puu; K. Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis
oma lemmiku- skulptuuri. Rodin oli vaadetelt impressionistlik, ta loobus klassikalistest siledatest vormidest, kujude pinnatöötlusoli varjundirohke ja krobeline, mis lõid liikumise mulje. Liikuvus ongi uudne ja eriline ning tollel ajal eriti jahmatav. Sisult sümbolistlik, teostel tähendusrikkad pealkirjad ja Rodin sveneb eriti inimeste hingeellu ning näitab selle dramaatilist külge. Ta keskendus inimeste kujutamisele kasutades selleks pronksi ja marmorit. Pronks võimaldas ilmekat, krobelist, dünaamilist pinnakasutust, marmor aga pehmust ja maalilisust. Pronks sai edasi anda just ängi, haavu ja piinasid, marmor kujutas rohkem noorust ja igavest armastust-kaks vastandlikku materjali aga mõlemad leidsid oma koha Rodini loomingus. Üks parimaid teoseid minu arust oli ,,Põrgu väravad" mis on uks. See pronksist bareljeef kujutab huku ja kannatuse, kire ja armastuse teemat, sealt on ilmselt tulnud ka ideed tema
jumal Poseidon - mere jumal Artemis - looduse-ja jahi jumalanna Athena - tarkuse, kunstide ja tööoskuse, aruka sõjapidamise jumalanna Demeter - vilja- ja põllutööjumalanna Hestia - kodukolde jumalanna Aphrodite - armastuse- ja ilu jumalanna Ares - sõjajumal Hephaistos - tule, sepakunsti ja käsitöö jumal Hermes - Jumalate käskjalg; karjaõnne, sportlaste, kaupmeeste, rändurite jumal 5. Milliseid materjale kasutasid kreeka skulptorid ? marmor, pronks, krüselefantiintehnika 6. Keda kujutasid skulptuuris enamasti vanakreeka skulptorid? Alasti meesskulptuurid, riietes naisskulptuurid 7. Vanakreeka skulptuuris 3 perioodi iseloomustavad jooned, skulptuurid? Arhailisel ajastul - näited; klassikal. ajastul - kontrapost, näited; 4. sajandil, näited; hellenistlikul ajastul, näited. Arhailine- Egiptuse kunsti mõju, marmor ja pronks peamised loomis materjalid nt:Myroni ''Kettaheitja''
kunst on seotud usundiga- maagilised toimingud , animism kunst aitas samastuda loomaga Funktsioonid: Naudinguline e. elamuslik Tunnetuslik Ei saa peale suruda Kasvatuslik funktsioon kasvatab indiviide KUNSTILIIGID Arhitektuur e. ehituskunst Opereerib ruumiga Varju mäng Arhitektuur jaguneb kaheks. kiriklik e. sakraalarhitektuur & ilmalik e. profaane arhitektuur kiriklik: kirikud , kloostrid ,kabelid.. ilmalik: kindlustusarh. , elamusarh. Tööstusarh. .. SKULPTUUR Vabaplastika, monumentaalskulptuur,ehitusplastika,assamblaazikunst,installatsioonikunst skulptuur on muidu - kolmemõõtmeline , kombitav , vaadatav ja konkreeten kuju saamisvõimalused on modelleerimine e. voolimine ja väljaraiumine . reljeefe: kõrgreljeef vormid peaaegu üleni välja töötatud pool-ja madalrel. (rahad, mündid) süvendrelj...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
