Tallinna Nõmme Gümnaasium Karl Popper Referaat Koostaja: Tallinn 2011 Sisukord 1 Sissejuhatus Selle referaadi põhiline eesmärk on tutvuda ühe 20. sajandi mõjukaima teadusfilosoofi Karl 2 Raimund Popperi vaadetega. Selles referaadis kirjutan lühidalt Karl Popperi elust, haridusest ja loomingust. Selle referaadi abil püüan lugejale selgitada Karl Popperi falsifitseerimisprintsiipi ja tema arvamust teaduse ja mitteteaduse erinevusest. Veel kirjutan ma sellest, mida arvab Popper, kuidas on võimalik ühest teooriast teist kergemini falsifitseerida. Teiseks kirjutan ma lahti, mis on Karl Popperi arvates vandenõuteooria. Millega on vandenõuteooria tihedalt seotud ja miks jäi Karl Popperi vanenõuteooria lahti seletamine liiga pealiskaudseks. Kolmanda...
Teadus filosoofiata on halvatud ja filosoofia teaduseta on pime Aastakümneid on vaieldud teemal, kas teadus ja filosoofia saavad koos eksisteerida. Mõne teadlase arvates ei ole filosoofial teaduses kohta, see vaid segab. Teised usuvad, et filosoofia edendab teadust, lubab areneda, luua hüpoteese. 23. jaanuaril 1924 sündis Viinis teadusfilosoof Paul Feyerabend. Ta nägi teaduses koos kunsti ja religiooniga tunnetusvõimalust. Samas ei saanud erinevaid lähenemisi tõele võrrelda, kuna need on omavahel ühismõõduta. Feyerabend oli range metoodika, see tähendab ka Karl Popperi vastane, kuna selle järgimine takistab pikapeale teaduse arengut. Üleüldse oli Feyerabend ette kirjutatud teadusmeetodite vastane, kuna see piiravat tegevust. Ainus lähenemine, mis kedagi ei piira, on ,,kõik kõlbab"
Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2
a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27
a)tuttavolek b)teadmine c)oskus d)väärarvamus 19. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse c)Tespoolne surmajärgne maailm 20. Milline järgnevatest on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? c)tadmine on põhjendatud tõene uskumus 21. Milline filosoof väitis, et kõik teadmised tulenevad aistingutest ja on olemas Tajuv Mina. Berkley 22. Leia üks formaalteadus kolme faktiteaduse seast. Loogika 23. Kes on see pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu? Popper 24. Üks neljast ei kuulu loodusteadustes valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka: Poeetiline väljendumine 25. Milline teadusfilosoof on tuntud epistemoloogilise anarhistina, peateos ``Meetodi vastu``? Feyerabend 26. Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 27
Vastus: väärarvamus 2. Üks neljast punktist ei kuulu Karl Popperi kolme maailma teooriasse. Vastus: Teispoolne surmajärgne maailm 3. Milline on teadmise klassikaline määratlus filosoofias? Vastus: Teadmine on põhjendatud tõe uskumus. 4. Milline filosoof väitis, et kõik meie teadmised tulenevad teadmistest? Vastus: Berkeley 6. loeng (24.03.10) 3. TEEMA: Teadmise probleem 1. Leida üks formaalteadus kolme faktiseaduse seast. Vastus: loogika 2. Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelisefalsifitseerimis nõude kaudu Vastus: Popper 3.Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: poeetiline väljendumine 4. Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend 7. loeng (31.03.10) 4. TEEMA: Tõe probleem. 1. Mida arvavad tõest skeptikud, nt. Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõttekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. 2
tolliametniku poeg 1931 lõpetas Pärnu Poeglaste Gümnaasiumi, töötas seejärel joonestajana 19351940 ja 1943 õppis Pallases Töötas Pärnus ja Tartus maamõõtjana. 1944 asus elama Rootsi, kus elas Ystadis Töötas: kunstnikuna keraamikavabrikus, maalimiskursuste juhatajana, muuseumiametniku ja vabakunstnikuna Esinenud näitustel Euroopas, Austraalias ja Ameerikas. Suri Rootsis 21. juunil 1990. aastal Tal on kaks poega: teadusfilosoof Rein Vihalemm meediaprofessor Peeter Vihalemm Vihalemma panus eesti luulesse on originaalne, imeteldavalt erandlik. Tema vaimulaad on valdavalt regressiivne, tagasiliikuv. Kompositsioonivõttena rakendab ta läbivalt astendavat parallelismi ehk rahvalaululikku gradatsiooni või selle teisendeid. Kuid seda mitte kujundi tavapärases, vaid harva esinevas tagurpidivormis ehk antikliimaksina. Määravad on liialdav vähendus ehk meioos,
Ideed ongi asjad, materiaalset substantsi ei ole olemas. Eitab kogemusvälist maailma, olla tähendab olla tajutud. Leida üks formaalteadus (saab saavutada ideaalilähedasemaid tulemusi) kolme faktiseaduse (põhineb faktidel, erapooletud järeldused vaatlusandmetest) seast. Vastus: Loogika (matemaatika) Faktiteadused loodusteadused (füüsika, keemia, bioloogia, isiksuse psühholoogia), kultuuriteadused (sotsiaalpsühholoogia, sotsioloogia, majandus, politoloogia) Kes on pöördeline teadusfilosoof, kes määratles teadusliku teadmise põhimõttelise falsifitseerimisnõude kaudu Vastus: Popper Üks ei kuulu loodusteaduses valitsevate tunnetuslike ideaalide hulka. Vastus: Poeetiline väljendumine Milline teadusfilosoof on tuntud epistomoloogilise anarhiana? Vastus: Feyerabend Teaduse reegleid on aeg-ajalt rikutud. Iga reegli jaoks leidub tingimus, kus tead pole mõttekas järgida. Teaduses kõik lubatud.
Karl Popperi väitlusformaat Karl Popperi väitlusformaat kujutab endast kesk- ja põhikooliõpilastele mõeldud väitlust kolmeliikmelistes võistkondades reeglina varem ettevalmistatud teemal. väitlusformaat on oma nime saanud ühiskonnateadlase ja teadusfilosoof Karl Popperi järgi. Karl Popperi väitlus, mis rõhutab eeskätt argumentide sisu ja kõnede selget ülesehitust, annab väitlusega alustajatele tugeva vundamendi edaspidiseks keerulisemate formaatide omandamiseks. Kohtuniku otsus väitluse suhtes on lõplik. Karl Popperi väitluses võib vaielda paljude erinevate teemade üle. teemad peaksid puudutama vastuolulist probleemi ning olema hoolikalt sõnastatud, et tagada mõlemale poolele väitluses võrdne lähtepunkt. Kaasuse koostamise ja
2.2. Üldiseloomustus Modernismi võiks vaadelda kui omaette paradigma. Järgnevalt lühidalt paradigma mõistest... http://www.experimentaljetset.nl/archive/images/Modernism.gif 4 2.2.1. Paradigma mõistest Paradigma on raamistik/mudel, mille abil tõlgendame ja mõistame kogemust, oma elu. Paradigma selgitab, miks teeme teatud asju ja kuidas asjad peavad tehtud saama; nad on prillid, mille kaudu maailma näeme. Teadusfilosoof Kuhn on defineerinud paradigmat (Kreitzberg 1993:24) kui teadusharu või distsipliini maatriksit, mis koosneb järgnevatest elementidest: 5 1. sümboolsed üldistused need on väljendid, mida kasutatakse rühma liikmete poolt edukalt ilma kahtluse või eriarvamuseta; 2. metafüüsiline paradigma jagatud uskumused teatud mudelitesse (nt mida peetakse teaduslikuks tööks ja mida mitte);
juhul, kui seda saab faktidega põhjendada. Niisiis on teooria teaduslik, kui ollakse ette valmistunud määratlema eksperimenti, mis võib teooria ümber lükata. Kui aga selliseks vaatluseks või eksperimendiks valmis ei olda, siis on tegemist pseudoteadusega. Kuid Poppeti kriteerium ei eralda siiski teadust pseudoteadusest, sest ainult selle pärast, et faktid ei pea paika teooriaga, ei loobu teadlased oma teooriast. Sellisele järeldusele jõudis Ameerika teadusfilosoof Thomas Kuhn. Kui Kuhnil on õigus, siis polegi olemas aususe objektiivset standartit. Kui leidub miski, mis nende teooria ümber lükkab, leiavad teadlased tihti uue fakti, mis niiöelda ümber lükatud fakti uuesti ümber lükkavad. Autori arvates polegi nii väga oluline hüpoteeside püstitamine, vaid hoopiski uurimisprogrammid. Seejuures ei ole teadus ainult katsete ja vigade rida. Kui teoorias leitakse mõni viga, siis hakatakse kõike kontrollima kust see viga võib tulla.
Konflikt ja vägivald ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus "Teaduslike revolutsioonide struktuur" (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon. Revolutsioonide vahelisel ajal tegelevad teadlased
Popper (1902-1994 )koolist välja langeja, puusepa õpipoiss), see sisendab lootust, et õpilane võib olla küll koolist välja langeja, kuid sellegi poolest võib saada temast KEEGI, kui ta leiab enda jaoks õige tee. "Iga sammuga edasi, kui me lahendame probleemi, me ei avasta uusi ja lahendamata probleeme, vaid me ka mõistame, et pind millal me arvasime annast kindlalt seismas, on tegelikkuses kõikuv ja ebakindel" Karl R. Popper (1902-1994), koolist välja langeja, puusepa õpipoiss ja teadusfilosoof. Ariklis vaadati kutsehariduse ajalugu kolme suure arenguetapina. 1) Nn tinglikult kutseõpe olid keskajal enamikes Euroopa riikides ühesugune (v.a Venemaa) - GILDID; 2) Euroopas tekkisid erinevates riikides täiesti uued ja erinevad kutsehariduse ja - koolituse vormid 18. ja 19. sajandil (kuigi kõik nad põhimõttelised asusid gildide asemele); 3) Uued tuuled Euroopas viimase 50 aasta jooksul? 12
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti. Modernistliku kunsti ajalugu võib hakata „arvutama“ impressionistidest, kes tõid maalikunsti kaasaegse moodsa tehnoloogia – fotograafia – mõjutusi. Modernism - kõrgkunsti modernne traditsioon, mis vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- või massikultuurile. Rõhutatakse kõr...
Konflikt ja vägivald – ühiskond sisaldab omavahel konfliktis olevaid gruppe; stabiilsuse tagab see, et võimul olev grupp hoiab teisi oma kontrolli all. 10. Kuidas ühiskond areneb? Evolutsiooniline vs revolutsiooniline areng. Evolutsiooniline arenguteooria – ühiskond areneb ühtlaselt ilma järskude üleminekuteta. Revolutsiooniline arenguteooria – ühiskonna arengus esineb radikaalsete muutuste perioode kõrvuti suhteliselt muutumatute aegadega. Sotsioloogilised paradigmad Teadusfilosoof Thomas Kuhn on raamatus “Teaduslike revolutsioonide struktuur” (1962) kirjutanud, et teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. Paradigma on grupi teadlaste arusaam sellest, milline on nende poolt uuritav maailm ja kuidas tuleks seda maailma uurida. Tavaliselt on üks paradigma teaduses mingi perioodi jooksul domineeriv. Kui üks domineeriv paradigma vahetub teisega, siis toimub teaduslik revolutsioon
halvatud isikutel on uskumused ja soovid.Ei saa öelda, et neil oleksid need seisundid, mida saaks omistada, kui nad käituksid normaalselt. Dennett: halvatutel on vaimuelu, et see võib ajapikku kuhtuda, jättes järele vaid ajaloolise jälje selle kunagisest intentsionaalsusest. 9. Eliminatiivmaterialism(Churchland, Eliminatiivmaterialism ja propositsioonilised hoiakud) Varajane eliminativism. Teadusfilosoof Paul Feyerabend, varane Rorty: identsusteooria ründamine praegu kõneldava keele seisukohast (vaimsete mõistete omadustest lähtudes) ei ole mõttekas, sest keel areneb koos meie teooriatega. See rünnak sarnaneks vaidlusega, kus väitele, et üleloomulikud nähtused on tegelikult teatud loodusnähtused, vaieldakse vastu, kasutades argumendina seda, kuidas kõnelevad ebausklikud inimesed. Eliminatiivmaterialistide järgi seostab samasusväide sama asja aegunud ja areneva seletuse. Need
arvates meie ettekujutust maailmast sugugi tõesemaks. Kuhn püüab üldse vältida mõistet tõde. Teaduse areng pole üldse millegi poole suunatud. See näib inimestele muidugi harjumatuna. Sama asi häiris inimesi ka Darwini evolutsiooniteoorias. Kuhni arvates võib progress leida aset ka ilma sihita. Teaduses seisneb progress üha suuremas detailiseerumises ning looduse täiuslikumas mõistmises. , Feyerabend Paul Feyerabend (19241994) oli austriaameerika teadusfilosoof, kes nimetas oma arusaama teadusest epistemoloogiliseks (kr episteme teadmine) anarhismiks ning see avaldub ka tema peateose pealkirjas: "Meetodi vastu. Ülevaade anarhistlikust tunnetusteooriast, mis ilmus 1974. aastal. Feyerabendi arvates teadus ongi üks anarhistlik ettevõtmine ning ta leiab sellele veendumusele ka kinnitusi teaduse ajaloos. Seejuures rõhutab ta, et ta ei soovita kellelegi
tähendab selline olukord teooriapelglikumatele selguse puudumist nii praktikutele. On tähenduslik, et mingeid üldkehtivaid sarnast nähtust on märgitud nõudeid ja kogu Lääne kultuuriruumi kvaliteedikriteeriume. sotsiaalteadustes. Nagu Maailma teadusfilosoofias ütleb Ameerika päritolu on mõjukaid koolkondi, Briti sotsioloog ja kelle jaoks erinevate dist- teadusfilosoof Steve Fuller, sipliinide ja on teaduslik meetod olnud uurimissuundade edukas kooliõpilaste ja terminoloogiline mitteteadusiiku ühitamatus ei ole mingiks ühiskondliku praktika, probleemiks, vaid pigem mitte aga teadlaste eneste loomulikuks seisundiks. tööpraktika Sotsiaalne reaalsus on distsiplineerimisel (Fuller mitmekesine ning selle 2005,79)
käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline ,,läbivalgusta- mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist
käsitletataksegi teadusena füüsikat kui teoreetilist objekti. ,,Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi ,,kriminaalset", et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline ,,läbivalgusta- mine"." Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist
„Universaalsete kriteeriumide ja meetodite puudumine ei ole muidugi midagi „kriminaalset“, et peaksime tingimata niisuguse valdkonna teadmise kuidagi kahtluse alla seadma. Kahtluse korral aga 52 tuleb lihtsalt igal konkreetsel juhul ette võtta spetsiaalne ja kompleksne ekspertiis. Esimeseks sam- muks võiks sellisel juhul muidugi olla teadusfilosoofiline ja teadusmetodoloogiline „läbivalgusta- mine“.“ Nii leidis Eesti teadusfilosoof Rein Vihalemm. Selline oleks hinnang füüsikateaduse aspektist ja kartusest sellest, et kas ehk ei ole tegemist meil siin ebateadusega. Kui ei ole seatud füüsikateaduse eesmärki ja ei kuulu füüsikateaduse kompetentsi, siis ei ole see ka füüsikateaduse mõttes teadus. Ainult selline asjaolu ei saa olla eespool kirjeldatud tunnetusvaldkonnale mingiks etteheiteks. See tähendab ühtlasi ka seda, et paljusid uurimisalasid ei saa hinnata ainult teadmiste aspektist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
