Süsteemi korrapära väheneb ka aine jaotumisel suuremasse ruumalasse või segunemisel. ·Korrapärase kristallistruktuuriga puhta aine entroopia absoluutsel nulltemperatuuril on võrdne nulliga. ·See seadus annab aluse ainete absoluutsete entroopiate leidmiseks. Standardsed molaarsed entroopiad Entroopia mõõtmiseks kasutatakse entroopia termodünaamilist definitsiooni ja TD III seadust: S(T )= S(0) + S(soojend.0 K T ) Arvestama peab ka, et suurema temperatuurivahemiku korral sõltub aine soojusmahtuvus temperatuurist Standardsed reaktsioonientroopiad *Entroopia tähtsus keemias on selles, et ta võimaldab ennustada reaktsioonide iseeneslikku kulgemist või mittekulgemist. *Arvestama peab, et reaktsiooniga kaasnev entroopiamuut koosneb kahest osast: saaduste entroopia erinevus lähteainetest; reaktsioonil eralduv soojus tõstab keskkonna entroopiat. *Kui reaktsiooni käigus kulub või tekib gaas, on vastav entroopiamuut domineeriv ja reaktsioonientroopia
Molekulaarkineetilise teooria põhialused. Selle aluseks on 3 põhiväidet: 1. Aine koosneb osakestest-aatomitest ja molekulidest. 2. Need osakesed liiguvad kaootiliselt. 3. Osakesed mõjutavad üksteist, nende vahel on tõmbe-ja tõukejõud. Füüsikalised omadesed määrab aatom, keemilised aga molekul. Ainehulk. See on suurus, mis on võrdne osakeste arvuga selles kehas. Ühik on mool. Mool on sellise süst ainehulk, kus osakeste arv võrdub 0,012 kg süsiniku aatomite arvuga. Aine molekulide hulga N ja ainehulga V suhet nim Avogaadro arvuks. See näitab, mitu aatomit või molekuli on ühes moolis aines. Molaarmassiks M nim suurust, mis võrdub aine massi m ja ainehulga V suhtega. Molekuli massi m0 tuleb keha mass m jagadasselle keha molekulide arvuga. St; molekuli massi leidmiseks tuleb teada selle molaarmassi M ja Avogaadro arvu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Ideaalne gaas gaas, kus molekulide vahlised tõmbejõud puuduvad, tõukejõud mõjuv...
· Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5
Füüsikaline keemia harjutus. Esimene kodutöö. 4HCl + O2 2H2O(g) + 2Cl2 T = 1000K H298° x 10-6 Soojusmahtuvus J/kmol kraad Kehtiv temperatuuri Aine -3 intervalis J/kmol a x 10 b c x 10-8 HCl -92,31 26,53 4,60 1,09 298 - 2000 O2 0 31,46 3,39 -3,77 298 - 3000
on üsna suured tühimikud. Enamik teisi vedelikke tõmbub aga tahkumisel kokku. Vee molekulidel on väga tugev vastastiktoime ja sellest tingituna erakordselt suur erisoojus (iseloomustab soojushulka, mis on vajalik 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1°C võrra; on veel 1 cal/g) ja aurustumissoojus (kindla ainekoguse aurustamiseks vajalik soojushulk; vee aurustumisel neeldub palju soojust, kondenseerumisel see eraldub). Soojusmahtuvus väljendab soojushulka, mis on vajalik kogu vaadeldava ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1° võrra. Vesi pehmendab järske temperatuurimuutusi seoses aastaaegade ning ka öö ja päeva vaheldumisega (eriti suurte merede või ookeanide läheduses, merelise kliima aladel. Materjal, mille pinnal vesi laiali valgub, märgub, sest selle materjali pindkihis seostuvad aineosakesed tugevasti vee molekulidega. Materjali molekulidega, mille pinnale vesi jääb
p rõhk (Pa) V = V2-V1 ruumala muut (m³) 3. Mida näitab kasutegur? Milline on bensiinimootori kasutegur? Kasutegur näitab, milline osa masinale antavast soojushulgast kasutatakse ära kasuliku töö tegemiseks. Bensiinimootori kasutegur on umber 26% 4. Kui sõiduauto kulutab 100 km läbimiseks 6,5 l bensiini, siis kui suur kui palju kulutatud bensiinist läheb kasulikuks otstarbeks. Kasulikuks otstarbeks kulub umbes 1,69 l bensiini. 5. Mis on soojusmahtuvus? Millest ta sõltub? Too 2 näidet erineva sojusmahtuvusega keha kohta. Sojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõsgtmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus sõltub nii aine olekust kui ka termodünaamilisest protsessist, milles aine osaleb. a) Vesi 4200 J/kg*K (st et 1 kg vee temperatuuri tõstmiseks 1K võrra kulub 4200 J energiat). Vesi on kõige suurema soojusmahtuvusega.
VESI JA TEMA OMADUSED Vesi mood. meie org. keskmiselt 2/3. Vananedes vee hulk meie kehast väheneb -->kortsud. Vesi vesinikust ja hapnikust koos. Kõige levinum aine maal; universaalne lahusti, mille keem. valem on H 2O. Vee omad. on nt. suur soojusmahtuvus ja kõrge keemistemp. Agregaatolek vee agregaatolekud on tahke, vedel ja gaas. Hüdrofoobsed ained ained, mis ei lahustu vees. Nt. rasvad ja õlid. Hüdrofiilsed ained vees lahustuvad ained. Nt. keedusool, fruktoos. Lahus kahest või enamast ainest koos. ühtlane süst., mille keem. koostis ja füüsikaline olek on igas ruumiühikus ühesugune. Enamike ainete reakt. toim. organismis vesilahustena, nt. suhkru lagunemine s.happegaasiks ja veeks. Turgor e
Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik 1. Kuna antud sool lahustumisel neelab soojust, siis tõstsin kalorimeetrisse valatava vee temperatuuri 0,5 1 kraadi võrra toatemperatuurist kõrgemaks. 2. Seadsin töökorda Beckmanni termomeetri, mille elavhõbeda nivoo pidi olema katse algul skaala ülaosas. Seega pidi termomeetri kaliibrimiseks kasutatava vee temperatuur olema 3 kraadi kõrgem kui toatemperatuur. 3
Isoleeritud süsteemi siseenergia läheks tööks ja süsteem jääks Spontaansete protsesside suund. korral Helmholtz´i energia väheneb pöörlema Spontaanne protsess - energia jaotumine enam korrastamatule 0 - dFT,V dF 0 3. Soojusmahtuvus. Cp ja Cv vaheline seos. kujule tasakaal. Isoleeritud süsteemi entroopia kasvab dU = U T V dT + U V T dV = q - pdV spontaanses protsessis tot S 0
Kordamisküsimuste vastused 1. Soojusmahtuvus soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik ... J/K erisoojus massiühiku aine soojusmahtuvus ühik ... J/(kg*K) erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/ (kg*K) moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K) 2.Vabadusastmete arv sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 3
Selleks samuti tehnilistel kaaludel ± 0,02 g sukeldatakse termomeeter veega täpsusega enne tühjalt ja siis koos ainega. mõõtesilindrisse sama sügavale kui katse Ainet võetakse ca 6 g. Keeduklaasi ajal kalorimeetris. valatakse destilleeritud vett, mille hulk on mõõdetud mensuuriga (ca 400 ml). Vett Lahustuvussoojuse arvutamiseks leitakse kalorimeetri soojusmahtuvus, s.o. soojushulk, mida on vaja kalorimeetri temperatuuri tõstmiseks 1 0C võrra: C = clgl + c2g2 + c3v + c4g4, kus C - kalorimeetri soojusmahtuvus, c1 - klaasi erisoojusmahtuvus 0,80 J · g -1 · K-l, g1 - klaasesemete (ampulli, seguri ja pulga) mass g, c2 - vee erisoojusmahtuvus 4,18 J ·g -1 · K-l , g2 - vee mass g, c3 -elavhõbeda ja klaasi soojusmahtuvus 1,88 J · ml · K-l ,
), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra. Erisoojusvahetus e erisoojus 1 massiühiku antud aine soojusmahtuvus (c, J/K·g). c = q/mT Molaarne soojusmahtuvus 1 mooli antud aine soojusmahtuvus (J/K·mol). Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (n vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel
määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel. Töökäik: Katse algul tehakse kvalitatiivselt kindlaks, kas uuritav sool lahustumisel neelab või eraldab soojust. Vastavalt sellele toimub Beckmanni termomeetri kaliibrimine ja kalorimeetrisse valatud vee temperatuuri valik. Antud katses uuritav sool neelab soojust. Seejärel seatakse töökorda Beckmanni termomeeter,
(temperatuur, rõhk). Mida tihedam on keskkond, seda suurem on heli levimiskiirus: õhus on 344 m/s, vees 1500 m/s, terases 5100 m/s. Temperatuuri tõustes 1 °C võrra kasvab heli kiirus õhus u 0,5 m/s võrra. 10. Hääle kiirus õhus oleneb õhutemperatuurist, õhurõhust. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on hääl. Mida kõrgem on rõhk seda kiirem on hääl. 11. Erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) Erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/(kg*K) Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus. Gaasi moolsoojus isobaarilisel protsessil Cp on suurem moolsoojusest isokoorilisel protsessil CV , sest isobaarilise protsessi käigus tuleb gaasi paisumisel teha tööd.
kulgliikumissuunda ja 2 pöörlemistelge). 3. Termodünaamika esimene seadus? (Tähtede tähendused) – gaasile antav või võetav soojushulk on võrdne gaasi siseenergia muudu ja gaasi poolt tehtud tööga dQ = dU + dA (Q – soojus, dU – siseenergia muut, dA – tehtud töö muut). 4. Kuidas välistab termodünaamika esimene seadus perpetuum mobile? Iga masin saab teha tööd kas väliskeskkonnast saadava soojusenergia ja/või selle puudumisel oma siseenergia kahanemise arvelt 5. Mis on soojusmahtuvus ja mis on erisoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha erisoojusega? – Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp. muutuks 1 kraadi võrra. Erisoojus näitab, kui palju peab 1kg-le ainele energiat, et selle aine koguse temp. muutuks 1 kraadi võrra. 6. Mis on soojusmahtuvus ja mis on moolsoojus. Millal on keha soojusmahtuvus arvuliselt võrdne keha moolsoojusega? Soojusmahtuvus näitab, kui palju tuleb anda kehale energiat, et tema temp
Töö nr 1 Töö pealkiri Soola integraalse lauhustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja Õpperühm eesnimi Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 09.03.2011 Joonis Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter TÖÖ ÜLESANNE Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus kas arvutatakse või täpsema töö korral määratakse kindla koguse puhta KCl lahustumissoojuse alusel APARATUUR Lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass- või vildiga isoleeritud metallanumast 1, kolme auguga kaanest 2 anuma sulgemiseks, keeduklaasist või polüetüleennõust 3, segurist 4, ampullist 5, klaaspulgast 6, Beckmanni termomeetrist 7 ja luubist. Aja mõõtmiseks kasutatakse stopperit KATSE KÄIK
23 2,800 24 2,810 25 2,830 26 2,840 27 2,850 28 2,860 29 2,870 30 2,880 Katse lõpul tegin kindlaks lahusesse ulatuva termomeetri ruumala. Selleks sukeldasin termomeeteri veega mõõtesilindrisse sama sügavale kui katse ajal kalorimeetris. Lahusesse ulatuva termomeetri ruumalaks sain 7 ml. Süsteemi osa Mass, g Soojusmahtuvus Erisoojus J*g-1*K-1 Üldine J*K-1 Keeduklaas 49,38 0,80 1856,36 Klaaspulgad+segur 85,22 0,80 Ampull (tühjalt) 30,53 0,80 Ampull (ainega) 36,47 Aine B 5,94 Kalorimeetri soojusmahtvus: C = c1 g1+ c2 g2 + c3 v + c4 g4
Absoluutsele nullile (T = 0 K) vastab soojusliikumise täielik peatumine. Gaas, vedelik ja tahkis erinevad molekulide liikumisvabaduse poolest. Gaasis on molekulide keskmised vahekaugused tunduvalt suuremad molekulide mõõtmetest. Vedelikus ja tahkises on molekulide vahekaugused mõõtmetega samas suurusjärgus. Soojus on energia liik. Kui see energia läheb ühelt kehalt teisele, siis räägitakse ülekantavast soojushulgast Q. Soojushulga ühikud: 1 cal (kalor) = 4,186 J. Keha soojusmahtuvus C näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. C = Q / T . Soojusmahtuvuse SI-ühikuks on J / K. Aine erisoojus c näitab, kui suur soojushulk tuleb anda selle aine ühikulise massiga kogusele, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. c = Q / (m T) . Erisoojuse SI-ühikuks on J / (kg . K) . Seega ülekantav soojushulk Q = c m T ja keha soojusmahtuvus C = c m. Aine moolsoojus on ühe mooli selle aine soojusmahtuvus
MATERJALITEADUSE INSTITUUT FÜÜSIKALISE KEEMIA ÕPPETOOL Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kontrollitud: Töö nr 1 Kaitstud: SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUVUSE MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri soojusmahtuvus arvutatakse. Töö käik: Kalorimeetrisse sukeldatakse ampulliga sool, vesi kalorimeetris on toatemperatuuril. Beckmanni termomeetri abil määratakse iga minuti järel vee temperatuur. Üheteistkümnendal minutil purustatakse ampull ning jälgitakse soola lahustumise mõju vee temperatuurile. Näidud võetakse kuni iga minuti järel muutub temperatuur ühepalju. Teoreetiline põhjendus, valemid: Soojusmahtuvus: C=c1g1+c2g2+c3v+c4g4 Eraldunud/neeldunud soojushulk: Erilahustuvussoojus
65 15 0,544 0,036 15 0,849 0,057 73 37 34 11 30/ 25/ 23/22 25 24 6 7 Arvutused 1. Soojusbilanss Qs = Qk + Qkadu ; (1) Gs c( t s+ - t s- ) = Gk c( t k- - t k+ ) + Qkadu , (2) kus Gs, Gk kuuma ja külma vee kulud, kg/s, c vee soojusmahtuvus vee keskmisel temperatuuril, J/(kg·K), t s+ ,t k+ sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetisse sisenemisel, 0C, t s- ,t k- sooja ja külma vee temperatuurid soojusvahetist väljumisel, 0C. Statsionaarne olek I: Gs= 0,068 kg/s Gk= 0,057 kg/s Sooja vee keskimne temp T= 61,5 oC soojusmahtuvus sellel temperatuuril c= 4186 J/ (kg·K), Külma vee keskmine temp T= 270C; soojusmahtuvus sellel temperatuuril c=4183 J/ (kg·K),
), ei sõltu reaktsiooni tegeliku toimumise viisist ega vaheetappidest. See annab võimaluse leida reaktsioonide soojusefekte, mida on raske mõõta, seega ka võimaluse leida ühendite tekkeentalpiate väärtusi, juhul kui soojusefekti nende tekkimisel lihtainetest pole võmalik mõõta. Termokeemia võrrandeid saab liita ja lahutada, reaktsioonid võivad olla ka ainult teoreetiliselt eraldatavad. Samamoodi liidetakse/lahutatakse nende soojusefekte. 24. Süsteemi soojusmahtuvus näitab, kui suurt soojushulka on tarvis antud keha soojendamiseks 1 kraadi võrra. Erisoojusvahetus e erisoojus 1 massiühiku antud aine soojusmahtuvus (c, J/K·g). c = q/mT Molaarne soojusmahtuvus 1 mooli antud aine soojusmahtuvus (J/K·mol). Kalorimeeter on isoleeritud süsteem, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (n vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel
Soojusagensis: VESI Antud temperatuur TSA1= talg=10 Soovituslik lõpptemperatuur TSA2 =tlõpp=50 (Mikkel, 2013) Keskmine temperatuur t=30 Rõhk P=2 atm Tihedus =0,9957 g/ cm3= 995,7 kg/m3 (Wolfram Alpha, 2017) J Soojusmahtuvus C vesi=74,17 (Wolfram Alpha, 2017) molK Soojushulk: Q=G AC A(T A 1-T A 2 ) G A - aine masskulu (kg/s) C A - aine soojusmahtuvus (J/kg*K) t - keskmine temperatuur (K) Q A =3,273 ( kgs )2415 ( kgK J )96 K =758812 ( Js )=Q vesi Soojusagensise masskulu: Q vesi Qvesi =GvesiCvesi(T SA 2-T SA 1) G vesi = (kg / s) C vesi(T SA 2-T SA 1) Gvesi = 758812 ( Js ) =255,77 (kg /s)
IV. Aine agregaat oleku muutus ehk siis faasi siire. Kõigiks agregaat oleku muutusteks (sulamiseks, tahkumiseks, aurustumiseks, peab aine kas soojust juurde saama või ära andma. Jää soojendamisel tõuseb selle temperatuur kuni 0o edasisel soojenemisel tekib esialgu jää ja vee segu, hiljem muutub kogu jää veeks kuid temperatuur on ikka 0 kraadi. Aine temperatuur püsib muutumatuna kogu agregaat oleku muutuse ajal. Soojusmahtuvus Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik temperatuuri tõstmiseks 1o võrra. Mida suurem on aine soojusmahtuvus, seda rohkem suudab ta soojust siduda. Nt: vesi seob tunduvalt rohkem soojust, kui alumiinium. Et alumiiniumil on hea soojusjuhtivus, aga väike soojusmahtuvus, siis valmistataksegi kliimaseadmete aurustid ja kondensaatorid tavaliselt alumiiniumist. Rõhumõju
vesikeskk.-s. Molekulaarsetest ainetest universumis levimuselt 3. kohal (H 2 ja CO järel). Elusorganismid koosnevad max kuni 99% veest. Inimeses 60-70%. Elusorganismides toimuvad protsessid kulgevad vesikeskkonnas ainevahetus Vesi - parimaid lahusteid looduses Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. Vee olulised om.-d elu jaoks: * vesinikside * vee tahke vorm jää on veest kergem * vesi on hea lahusti Kõrge soojusmahtuvus veel on kõrge soojusmahtuvus. Seetõttu vee t ei lange nii kiiresti. Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm3. Max tihedus +4 0C. Toatp suur pindpinevus. Vee olekud ja nende muutused (sulam., tahkum., kondenseerum., aurustum., sublimatsioon). Mis on vee kolmikpunkt? Vesi võib olla kolmes olekus: tahke vesi (jää), vedel vesi (vesi), gaasiline vesi (aur). Exotermiline muutus on muutus kus vesi läheb vedelast tahkesse. S.o.külmumine. vesi läheb tahkesse olekusse, andes endast ära soojust.
Soostunud ja langeb aga vee sisaldus 10-20%ni. Taimede ja varustatus omastavate toitainetega. soomuldade puhul, mis on liigniisked ja ühtlasi taimejäänuste orgaanilise aine võib jaotada 4 Taimed omastavad mullast toitaineid: liikuvad halvasti õhutatud, on vajalik kuivendamist. põhirühma 1.süsivesikud(suhkrud, tärklis, toitained-vees või nõrkades hapetes lahustunud Mulla soojusmahtuvus näitab kui plaju tselluloos), 2.lingiin, toitained, mis on taimedele kõige kergemini soojust(kalorites) kulub ühe grammi mulla 3.lämmastikuühendid(valgud), 4.rasvad, vaigud, kättesaadavad. soojendamiseks 1 kraadi võrra. Mulla vahad ja parkained. suurem osa toitaineid on mullas lahustamatute soojusmahtuvus sõltub suurel määral tema
tõsta ioonide hulka ja seega voolujuhtivust. 2.3.Soojusmahtuvus Tänu rohkete vesiniksidemete olemasolule on veel võrreldes teiste ainetega väga kõrge erisoojusmahtuvus (veel kõrgem on ainult ammoniaagil). See omadus võimaldab veel stabiliseerida Maa kliimat leevendades suuri temperatuuride kõikumisi. Jää sulamissoojus 0 °C juures on 333,35 kJ/kg (suurem ainult ammoniaagil). Tänu sellele sulab triivjää (eriti kui see on massiivne) väga aeglaselt. On väga huvitav, et jää soojusmahtuvus -10 °C juures ja veeauru soojusmahtuvus 100 °C juures on peaaegu samad - 2,05 J/(g·K) ja 2,08 J/(g·K). 3.Veekasutamine Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures: Mesopotaamia, mis on nii öelda tsivilisatsioonide häll paiknes kahe suure jõe Tigrise ja Eufrati vahel; Egiptuse iidne ühiskond oli täielikult sõltuvuses Niilusest. Tänapäeva suurlinnade, nagu Rotterdam, Montreal, Pariis, New York, Buenos Aires edukus põhineb osaliselt sellel
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Armosfääri koostis ja ehitus Armosfääri koostis ja ehitus Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Õhk,gaaside segu, mis koosneb N (78%), O2 (21%), 1 % Argooni, CO2, muud. Argooni, CO2, muud. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. N on tekkinud surnud organismide kõdunemisel. 02 tuleb fotosünteesist. 02 tuleb fotosünteesist. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. Argoon tekib radioaktiivse aine lag.-st. CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur CO2 põlemisel(fosiilsete kütuste) ja hingamisel.(suur soojusmahtuvus) soojusmahtuvus) Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Muud gaasid- veeaur, tolm suits tahm, soola osakesed. Troposfäär, 80% õhkkonna massist, iga km kohta langeb ...
töö võrdne ümbruselt saadud soojusega. Eksotermiline soojus eraldub (enamik) ; endotermiline soojus neeldub (füüsikalised protsessid) Soojuse hulga mõõtmine (kalorimeetria) reaktsiooninõu, segaja ja termomeeter , soojusefekti mõõdetakse konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus (C) soojushulk, mis kulub keha temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra, kui temperatuuri muutus ei muuda aine keemilist koostist. Ühikuks J/K . Sõltub temperatuurist. Keerukate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia salvestamiseks. Vedelikel reeglina suurem kui tahkistel . Entalpia Kui süsteemi ruumala ei muutu ja paisumistööd ei tehta, siis on süsteemi koguenergiamuut võrdne süsteemile antud soojusega . Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. On olekufunktsioon . Endotermilise puhul suurem 0 , eksotermilisel väiksem kui 0 . Standartne aurustumisentalpia on soojushulk, mis on vajalik ühe mooli puhta vedeliku
põhimõttel, et pooljuhis p-n siirdealas (p- juhtivusega, n- juhtivusega alade kokkupuutepiirkond) neeldunud valgus tekitab seal auk-elektroni paari, mis sisemise elektrivälja toimel liiguvad eri suundades ja tekitavad välisahelas pinge. Väga lai optiliste omaduste kasutusala on laserid ja valgusdioodid, mida kasutatakse indikaatorites. Optilised kaablid: valmistatakse klaaskiududest. 19. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtuvus. Keskmine soojusmahtuvus on soojushulk Q, mida materjalile tuleb anda, et tõsta tema temperatuuri 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui Q dQ temperatuuri vahemik ∆ T läheneb nullile: C=∆lim T→0 ∆ T =
AINED 1) ANORGAANILISED: - Vesi; - Soolad. 2) ORGAANILISED: - Süsivesinikud; - Lipiidid; - Valgud; - Nukleiinhapped (DNA, RNA). VESI *VEE OMADUSED: 1) Suur soojusmahtuvus; 2) Hea soojusjuhtivus; 3) Kõrge aurustumissoojus; 4) Soojeneb ja jahtub suhteliselt aeglaselt; 5) Hoiab organismis stabiilsust; 6) Vedelas olekus tihedam, kui tahkes; 7) Kapillaarsus; 8) Suur pindpinevus. *VEE ÜLESANDED: 1) Lahusti; 2) Osaleb keemilistes reaktsioonides; 3) Osaleb kliima kujunemisel; 4) Elukeskkonnaks paljudele organismidele; 5) Tagab raku ja organismi stabiilsust. ORGAANILISED AINED RAKKUDES Orgaanilisi aineid iseloomustab: - Sisaldavad alati süsinikku (C), - Tekivad organismides, - Sisaldavad rakkudele kättesaadavat energiat. BIOAKTIIVSED AINED - Väga väikestes kogustes mõjutavad organismi elutegevust. Nt ensüümid, vitamiinid, hormoonid, a...
energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Võtame näiteks elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab. Teiste sõnadega, energiahulk ei muutu, kui lamp põleb energia lihtsalt muutub ühest liigist teise. 7. Mis on aine soojusmahtuvus? Kuidas see sõltub aine ehitusest? - Soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra (J/K). Kuna suurema ainehulga soojusmahtuvus on suurem, tuleb aine soojusmahtuvus anda kas massiühiku või mooli aine kohta. Aine molaarne soojusmahtuvus sõltub tema ehituse keerukusest keerukamate ainete soojusmahtuvus on suurem, kuna neis on rohkem võimalusi energia alvestamiseks
Biosünteetiline-lähteaineks teiste ainete sünteesil.Polüsah-kintiin(loom); tselluloos(taim).Varuaine-tärklis(taim);glükogeen(loom). Rakkude koostis:orgaanilised ained;anorgaanilised ained. Bioelemendid jag.3ks: 1)Põhibio-elemendid e.makroelemendid(C,H,N,O,P,S)Esinevad aatomitena.2)Ioonsel kujul esinevad elemendid.Na,K,Ca,Mg,Cl.3)Mikroelemendid,Fe,Cu,Zn,Mn,Co. Anorgaanilised ained-Vett on inimeses 70-95%, Vee tähts-Hea lahusti;osaleb reaktsioonides.Suur soojusmahtuvus. Katioonid:K-ja Na-ioonid:närviimpulss sünapsis rakurõhu reguleerimine. Ca-ioonid:luude tugevus;NH4-valkude laguproduktina välja.Mg-klorofülli koostises.Fe:hemoglobiini koostises. Sünapsis:ühendus & närvirakkude vahe. Anioonid.Karbonaadid: Kandub kehast välja CO2. Fosfaadid:DNA,RNA. Joodid:kilpnäärmehormooni koostises. Orgaanilised ained(4):1)Süsivesinikud ehk sahhariidid-on orgaaniline ühend,koosneb süsinikust,vesinikust,hapnikust.Energiarikkad ained.I Monosahhariidid
hajub (peegeldub ja murdub) ning materjali läbipaistvus väheneb. Selline materjal on valges valguses matt (joon 12-6). 23.Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra. Tegelik
Seoses seadusega – ei ole võimalik luua igavest jõumasinat, mis töötaks energia tarbimiseta. Ka ei ole võimalik teha tööd, energiat kulutamata. Suletud süsteemi siseenergia muutus ∆ U üleminekul algolekust lõppolekusse on võrdne süsteemile antava soojushulga q ja tema heaks tehtava töö w summaga. Süsteem võib ka energiat kaotada, st teha tööd või anda ära mingi osa soojusest. 4. Entalpia. Soojusülekanne konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus. Kumb on suurema molaarse soojusmahtuvusega, kas NO või NO2? Miks? Siseenergia muut on võrdne soojusefektiga konstantsel ruumalal. Entalpiamuut on soojusefekt konstantsel rõhul. Enamus reaktsioone toimub keemias konstantsel rõhul ning selle kirjeldamiseks on entalpia. Soojusmahtuvus – soojushulk, mida on vaja teatud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. Mida suurem on keha, seda suurem on tema suurem on tema soojusmahtuvus.
- Veesurve mõjul - Raskusjõu mõjul - Kapilaarsel teel - Konvektsiooni teel - Difusiooni teel Niiskuse mõju - vähendab välispiirete soojapidavust - vähendab materjalide tugevust ja jäikust - hallituse kasv pindadel - puit materjalide kõdunemine - materjalide paisumine - külmakahjustused - esteetiline välimus - metallide korrosioon - väheneb materjalide soojusmahtuvus - mikroorganismide kasv - määrdumine - veeauru kondenseerumine Kas niiskus satub piiretesse kiiremini KONVEKTSIOONI või DIFUSIOONI teel? Konvektsioon toimub läbi pragude ning avade, difusioon läbi pooride. Piiretesse satub niiskus kiiremini konvektsiooni teel.
12.10.2009 Bioloogia Kontrolltöö konspekt + õ.lk. 24-35 + www.kolesterool.net. Loodus koosneb anorgaanilisest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses- anorgaanilised ained. Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. Orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad: -nafta põlevkivi kivisüsi pruunsüsi. Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui ka orgaanilisi aineid, mis koosnevad keemilistest elementidest. Kõige rohkem on rakkudes hapnikku, süsinikku ja vesinikku. Mikroelemendid- keemilised elemendid, mida esineb organismis väga väikeses koguses, kuid on siiski hädavajalikud. DNA- pärilikkuse kandja, üks elu tunnustest. Vee tähtsus: Vesi täidab rakus mitmesuguseid funktsioone: see on hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides. Vee omadused tulenevad H2O molekuli ehituslikest iseärasustest. Polaarse lahustina lahustab vesi hästi anorgaanilisi aineid ja paljusid anorgaanilisi ühendeid. Mittepolaarsed a...
esinevaid sünnitustraumasid vaagnaluu murde. · Termodünaamika I seadus. o Energia jäävuse seadus. Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurdekasvuks ja töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. o Siseenergia koosneb kolmest erinevast energiast: Molekulide kaootilise liikumise kineetilisest energiast. Molekulide vastasmõju potensiaalsest energiast. Molekulisesisest energiast. · Soojusmahtuvus ja erisoojus, isokoorne soojusmahtuvus, isobaarne soojusmahtuvus. o Keha soojusmahtuvus on soojushulk, mis tuleb kehale anda selle temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra. [ ]. o Aine erisoojus on aine massiühiku soojusmahtuvus. o Isokoorseteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad konstantse ruumala tingimustes, so kinnises, jäikade seintega ruumis. o Isobaarsteteks nimetatakse protsesse, mis kulgevad jääval rõhul.
Vabadusaste on keha sõltumatu liikumine. Sõltumatu siis teistest liikumistest. Näitab, mitme telje suunas keha saab liikuda. Molekuli vabadusaste ideaalses gaasis on 3. 98. Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem. 1 Wi = kT 2 99. Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused. 100. Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem. dA = F dh 101. Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis on vaja anda kehale, et selle temperatuur tõuseks 1K võrra. Erisoojus on soojushulk, mis on vaja anda massiühikule ainele, et tõsta selle temperatuuri 1K võtta. Moolsoojus on ühe mooli soojendamiseks 1K võrra kulunud soojushulk. 102. Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid. dQ = CV dT dQ = dU + dA 103
Raku (organismi) keekiline koostis 1. Rakus olevad ained elemendid (60-10 elementi) ained anorgaanilised orgaanilised H2O; sahhariidid mineraalsoolda valgud ioonidena; nukleiinhapped makrogeenilised ühendid 70-95% katioonid, anioonid; 2. Elemendid · põhilised 96-97% C,H,N,O,P,S · ioonilisel kujul N,K,Mg,Ca,Cl · mikroelemendid väga vähe hädavajalikud Fe,Cu,Zn,Mn,Co,J,Mo,V,Ni,Cr,F,Se,Si,Sn,B,As C - süsinik · kõigis biomolekulides · evolutsiooni alus · organismile tähtsad anorgaanilised ühendid CO2 hingamine, fotosünteesi lähteaine; HCO3 karbonaatpuhver, neutraliseerib happeid H - vesinik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomo...
Celsiuse poolt leiutatud skaalaga termomeetril oli vee keemispunkt võetud 0 kraadiks ja jää sulamispunkt oli -100 kraadi. Molekulaarfüüsika põhivõrrand Gaasi rõhu sõltuvusest mikroparameetritest. Absoluuutne temperatuur ja tema seos keskmise kineetilise energiaga. Molekulide kiirused molekulide jaotus kiiruste järgi Ideaalse gaasi olekuvõrrand Isoprotsesside graafikud. Soojushulk erisoojus sulamissoojus aurustumissoojus kütteväärtus soojusmahtuvus. Soojusliikumine on aineosakeste pidev korrapäratu liikumine. Liikumiste iseloom eri agregaatolekutes: - tahkes kehas võnguvad ümber tasakaaluasendi - vedelikus võnguvad ja siirduvad aeg-ajalt ühest tasakaaluasendist teise - gaasis liiguvad korrapäratult põrkudes üksteise ja anuma seintega. 1 2 p = nmo v 2 = nE k , 3 3 Ideaalse gaasi m m gaasi mass, M gaasi molaarmass, J
27.Soojusjuhtivus 1. Soojusjuhtivuse seadust on matemaatilisel kujul mugav formuleerida, vaadeldes soojuse levikut homogeenses vardas pikkusega ja ristlõike pindalaga S. Katse näitab, et kui varda otstes on fikseeritud erinevad temperatuurid T1 ja T2, siis varda ristlõiget läbib soojusvoog intensiivsusega , kus võrdetegur k on varda materjali iseloomustav konstant, mida nimetatakse soojusjuhtivusteguriks. See on ainus parameeter, mida on tarvis aine või materjali soojusjuhtivuslike (või ka soojust isoleerivate) omaduste spetsifitseerimiseks. 2. Soojusjuhtivustegur- Soojusjuhtivustegur (U) näitab mitu vatti soojusenergiat läheb läbi ühe ruutmeetri suuruse seina või avatäite pinna ühe tunni jooksul, kui temperatuurierinevus seina ühe ja teise poole vahel on 1 kelvin. Mida väiksem on soojusjuhtivusteguri U väärtus, seda soojapidavam on sein. Ühikuks on W/m2K. Valem ...
95. Järeldus: Õhu erisoojuste suhe on 1.40 . Katsetulemused langevad sellega kokku, kuigi on pisut väiksemad. Põhjuseks võib olla suuremate molekulide olemasolu, aga ka katseseadme ebatäpsus või kontrollimatud süstemaatilised vead. Õhu erisoojuste suhte täpsemaks määramiseks käesolev metoodika ei sobi, oleks vaja täpsemaid seadmeid. Spikker o o 1. Soojusmahtuvus on kehale antav soojushulk, mille tagajärjel keha t tõuseb 1 võrra. cp gaasi erisoojus jääval rõhul, cv gaasi erisoojus jääval ruumalal. Cp soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval rõhul, Cv soojusmahtuvuse ja ainehulga suhe jääval ruumalal. Erisoojuse ühik on J/(kg*K) , Moolsoojuse ühik J/(mol*K). 2. Vabadusastmete arvu all mõistetakse sõltumatute suuruste arvu, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut. 3. i kT i n n 2n
Rakus on anorgaanilistest ainetest 80% vett ja 1,5% muid anorgaanilisi aineid. Orgaanilisi aineid on 14% valkude koosseisus, 2% lipiidide koostises ja sahhariidide koostises on 1% organismi orgaanilistest elementidest. Nukleiinhapped ja teised madalmolekulaarsed ühendid moodustavad ülejäänud orgaanilise aine. 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi osaleb enamikes keemilistes reaktsioonides ja on hea lahusti. Samuti on veel hea soojusmahtuvus, mis aitab hoida püsivat keha temperatuuri. 5. Tooge näiteid katioonide tähtsusest eri organismides. Kaalium- ja naatriumioonid osalevad närviimpulsi moodustumises. Kaltsiumsoolad annavad luudele tugevusese. 6. Kuidas muutub inimese elu jooksul tema luude keemiline koostis? Vananedes kaltsiumsoolade kontsentratsioon tõuseb ja luud saavad suurema tugevuse, kuid muutuvad hapramaks. 7. Kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?
tuli teha mitu korda. Kuulkõvadus: 130 (N/mm2) Esmakordselt avastati see Töötemperatuur: 0...60 prantsuse keemiateadlase ning Läbilöögipinge: 39 (KV/mm) füüsiku Henri Soojusjuhtivus: 0.14-0.28 Victor Regnault poolt aastal 1835 ning (W/mK) teistkordselt 1872. Soojusmahtuvus: 0.9 (kJ) aastal sakslasest füüsiku Eugen Eritakistus: 1016 (Ω m) Baumanni poolt. 19. Sajandil arvasid paar saksa ettevõtjat, et oleks hea idee teenida raha valgustades inimeste kodusid karbiidlampidega. Aga hetkeks mil nad olid saanud valmis tonnide viisi atsetüleeni, et seda müüa igaühele kes nende lampe ostab, oldi leiutatud uued võimekad elektrigeneraatorid, mistõttu elektrilise valguse hind langes nii palju, et
humiinhapete raviomadustele on pööratud palju tähelepanu erinevates kurortoloogilistes uuringutes läbi aegade, kirjutavad Eestis kümblusravi uuringutest ülevaate teinud Kairi Põldsaar ja Dr. Marge Uppin artiklis "Eesti maapõue tervistavad rikkused". Aga sellest olenemata ei saa ravimuda olla ükskõik milline nende ainetega muda. Ravimuda veesisaldus peab olema üle 37%) sellel peab olema sobiv tihedus ja nihketugevus, piisav soojusmahtuvus, raskmetallide normikohane sisaldus ning ei tohi esineda patogeenseid baktereid. Ka Eestis kasutatakse ravimuda haiguste raviks. Kõige rohkem on viimastel aastakümnetel Eestis tarvitatud meretekkelist mineraalset Haapsalu ja Kassari ravimuda ning Värska järvemuda, kasutatakse ka Hiiumaa, Ikla ja Mullutu-Suurlahe ravimuda ning Tõhela ja Ermistu järve ravimuda. Ravimuda mõjub organismile kui termiline, mehhaaniline ja keemiline ärritaja. Tekivad muutused närvi- ja
värvus langeva valguse poolses küljes on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest samadel lainepikkustel. Seega Peegeldunud valguses on sama värvus, küljelt määrab värvuse hajunud valgus. Polümeeride ja kompsiitide optilised omadused--neil on tavaliselt kristalsed osad suurema murdumisnäitajaga ja amorfne keskkond väiksema murdumisnäitajaga. Suur osa valguses hajub nin materjali läbipaistvus väheneb-valges valguses matt. 28. Materjalide soojuslikud omadused: soojusmahtuvus, soojuspaisumine ja soojusjuhtivus. Soojusmahtuvus- keskimine soojusmaht on soojushulk Q, mida tuleb anda, et tõsta materjali temp 1 kraadi võrra. Tegelik soojusmahtuvus C on piirväärtus, millele läheneb keskmine soojusmahtuvus, kui temp vahemik T läheheb nullile. Soojusmahtuvus on seotud kristall võre sõlmades olevate osakeste võnkumisega, toimuvad tasakaaluasendis ümber suure sagedusega ja väikese amplituudiga. Naaberosakeste võnkumine on omavahel seotud, kritallis tekib lainetus
võresõlmede võnkumise kui ka vabade elektronide vahendusel. Materjali füüsikalised omadused Mida suurem on materjali niiskussisaldus, seda suurem on selle soojusjuhtivus. Vee soojusjuhtivus on kuni 25 korda suurem kui õhul. Soojusjuhtivuse järgi liigituvad materjalid: Soojusisolatsioonimaterjalid (0.082-0.116 ) Konstruktsiooni-soojusisolatsiooni materjalid Konstruktsioonimaterjalid (0.210 ) Materjali füüsikalised omadused Soojusmahtuvus Näitab materjali võimet neelalata soojust. Soojusmahtuvus on soojushulk, mis tõstab aine temperatuuri 1 kraadi võrra. Materjalide soojusmahtuvus: Teras 460 J , Betoon 800 900 J , Puit 2400 2700 J . Suure soojusmahtuvusega materjalid võimaldavad säilitada stabiilset (ruumi) temperatuuri. Väikse soojusmahtuvusega ning hea soojusjuhtivusega materjale kasutatakse jahutitena. Materjali füüsikalised omadused Kuumuskindlus materjali võime vastupanna kõrgete temperatuuride
reaktsiooni vahestaadiumitest! Entroopia Iseeneslike protsessidega kaasneb energia ja aine jaotuse korrapära kahanemine ehk siis korrapäratuse kasv. 24. Termodünaamika I seaduse matemaatiline avaldis. U kui olekufunktsiooni olemasolu. Kui ainehulk on jääv, siis siseenergia muutus U=Q-W, kus Q on süsteemi sisestatud soojushulk ja W süsteemi tehtud töö. 25. Protsessid püsival ruumalal ja rõhul, entalpia, soojusmahtuvus. Konstantsel rõhul on süsteemi entalpiamuut võrdne süsteemi poolt neelatud (või eraldunud) soojusega. Endotermilise protsessi korral H > 0 ja eksotermilise protsessi korral H < 0. 26. Järeldused Hessi seadusest, tekke- ja põlemissoojused. Hessi seaduse järeldus: Entalpiamuut (soojusefekt) sõltub süsteemi alg- ja lõppolekust, mitte aga protsessi läbiviimise teest või reaktsiooni vahestaadiumitest! 27
lämmastikualustest(A,T,G,C) ja monomeeridest RNA-ribonukleiidhape ül on realiseerida gineetiline info koosnevad-lämmastikualustest(A,U,G,C), foforhappejäägist, riboosist sordid- informatsiooni rna(mrna)-gin. Info transport - transport rna(trna)- mõtestab gin. Info lahti - ribosoomi rna(rrna)- ribosoomide ehituses VESI ül osaleb rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides väljahingatav õhk sisaldab vett hea lahusti suur soojusmahtuvus hüdrofiilne-lahustub vees hästi hüdrofoolne-tõrjub veemolekule fotosünteesis tarvis temp säilitamisel osaleb kuju ja vormi säilitaja ainevahetuse kiirus sõltub veest kaitseb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
