Tartu Raatuse Gümnaasium
Holger Asmann
Slängi kasutamine 17-18
aastaste noorte seas
Uurimistöö
Juhendajad: Sirje Astel ja
Ülle Kask
Tartu 2011
SISUKORD
SISUKORD .........................................................................................................
2
RESÜMEE ..........................................................................................................
3
SISSEJUHATUS .................................................................................................
4
I
SLÄNG, SELLE KUJUNEMINE JA KASUTAMINE ....................................
6
100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
25 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
helisolen
Õppematerjali autor
Tallinna Ülikool Maria Meniv Eesti keel kui võõr keel ja kultuur I kursus ,,Slängi kasutamine noorte seas" Uurimustöö Tallinn, 2013 Sisukord Sissejuhatus 1. Släng. Kujunemine ja kasutamine 1.1 Mis on släng? 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutakse? 1.3 Kust saadakse uusi slängi sõnu? 1.4 Slängi muutumine 1.5 Kus sobib ja kus ei sobi slängi kasutada Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga
Eesmärgi saavutamiseks on püstitatud järgmised ülesanded: 1. uurida, mis on släng ja kust sai see alguse; 2. koostada küsitlusleht; 3. viia läbi küsitlus 6.-9.klassis; analüüsida andmeid; 4. disainida ja koostada voldik. 1.SLÄNG 1.1.Mõiste släng tähendus Sõna släng ise on pärit allmaailma keelest, seda kasutasid röövlid, kurjategijad ja vargad . Ise ütlesid nad oma keele kohta slang või flash, kuid populaarsem oli siiski slang. Sellel ajal polnud släng omane tavainimestele, kuid ühiskonna arenedes sai släng endale uue tähenduse ja on nüüd argikeele üks osa. (Loog, 1991) Paljud uurijad on välja toonud selle, et terminile släng vastab palju vastuolulisi ja erinevaid tähendusi. Näiteks on slängi peetud teatavate hobide ja vanustega gruppide keelekasutuseks või lihtsalt eriliseks stiiliks. On leitud definitsioon, kus on loobutud stiili mõistest ja räägitakse slängi kui iseeneslikult tekkinud keelest
Tartu Kivilinna Gümnaasium Slängi populaarsus ja kasutatavus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassi õpilaste seas Uurimustöö Autor: Helina Romantosov 10B Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks on valitud slängi kasutatavus ja populaarsus Tartu Kivilinna Gümnaasiumi 10.b klassis. Teema näis huvitav ning kuna släng on väga kiiresti muutuv, sooviti läbi uurimuse rohkem aimu saada hetkel kasutuses olevatest slängisõnadest, mida
segakeel. Tiit Hennoste (2000) on leidnud definitsiooni, et ,,släng on väikeste rühmade erikeel, mis on oluline selle rühma eneseidentiteedi jaoks". Eesti keeles on käibel, nii argoo, zargoon kui ka släng. Tõnu Tender (2003: 5) järeldab raamatus ,,Trellide ja luku taga", et kolm erinevat sõna on tulnud erineval ajal. I etapp 1926.-1937. aastatel hakkati kasutama sõna ,,argoo", mis kasutati slängi tähistamiseks. Oldi teadlikud, et selline sõna nagu slang eksisteerib inglise keeles, aga eesti keelde see ei olnud veel kasutusele viidud. II etapp - 1950.aastal, sel aastal vene keele vahendusel tuli käibele veel üks termiin- zargoon. III etapp -- 1968. aastal esimest korda sõna släng ilmus ajakirjas ,,Mana". Sellest ajast paljud Tartu keeleteadlased hakkasid kasutama seda terminit oma töödes (Tender, Ilm 2003: 12) Nagu Tiit Hennoste on juba maininud, släng on eelkõige kõnekeele ja suulise kõne
territoriaalselt kitsalt levinud allkeelte kogum, mille vastandiks on mingi laialt levinud all- keelte kogum, mida nimetatakse kirjakeeleks või ühiskeeleks. Sellel poolel on mitmeid eri liigendusi (vt ülevaadet Hennoste 2000), millest tavalisemad on kaks. Erelt jt ning ENE nimetavad kogu seda keelt kirjakeeleks, mis on norminguline keel, mis jaguneb erinevateks stiilideks, mida on eristatud eeskätt kasutussituatsiooni ja normingute järgimise järjekindluse alusel. Stiilide seas on ka argikeel. Karl Pajusalu nimetab kogu selle osa ühiskeeleks ning jagab selle norminguliseks kirjakeeleks ja muuks. Rein Kull nimetab kogu murdevälise keeleosa kirjakeeleks ja jagab selle kaheks: normikeeleks ehk norminguliseks kirjakeeleks ja argikeeleks ehk mittenorminguliseks kirjakeeleks. Sotsiolekt kui mõiste on olnud kaua kasutusel, kuid lihtsalt mõistena, mida pruugitakse, ilma et sellel oleks kuigivõrd konkreetset kohalikku sisu. Enam on kasutatud mõistet släng,
(astmevaheldust). 2) Sõnamoodustus. Nimisõna-, verbi-, adverbiliited tuletusalus (verb või nimisõna, tugevas või nõrgas astmes, vokaal- või konsonanttüvi). 3) Vormiõpetus. Käänamine, pööramine, komparatsioon, sõnaliigid.10 käänet. Esimene grammatika, kus õnnestunult kasutatud põhivorme. 4) Lauseõpetus. Sõnajärg, lausetüübid, lauseliikmed (subjekt, predikaat, atribuut, apositsioon, objekt, adverbiaal. Käändevormide kasutamine, rektsioon, rinnastus, ellips, liitlause. Subjekti, objekti, predikatiivi käändevariantide kasutuse reeglid üsna täpsed. 6. Mihkel Veske. Võrdlev-ajalooline keeleteadus. Esimene eestlasest keeleteaduse doktor. Õppis Lepizigi ülikoolis soome-ugri keeli ja võrdlevat keeleteadust. Väitekiri: 1872 ,,Untersuchungen zur vergleichenden Grammatik des finnischen Sprachstammes" 1) Käänamine läänemeresoome keeltes 2) N-lõpulised käänded kõigis soome-ugri keeltes
näiteks Liina Lindström ja Pärtel Lippus oma teadustöödes. Neid partikleid kasutatakse ettepanekut tehes, teise algatatud paranduste puhul, vestlusteemat jätkades, jah/ei vastust oodates. vä võib esineda ka suhtluspartikli rollis jaatavates lausetes, kuid siis väljendab see, et kõneleja on ebakindel ning oletab midagi. (Lindström 102–106) Pärtel Lippuse bakalaureusetöös (2003: 50) selgus, et need konstruktsioonid on omased noorte keelekasutusele. Kuna küsipartiklit või kasutatakse üldküsilausete lõpus suulise kõnekeeles palju, on tihe kasutus selle lühemaks mugandanud ning on tekkinud grammatiseerunud partikkel vä. (Lindström 2001: 102) Sama põhimõtte järgi on ilmselt tekkinud ka partikkel võ, mille näol on tegu lihtsalt hääldusliku eripäraga, mis iseloomustab uuritavat idiolekti. 12 13 3. ANALÜÜS
· Ühtlustas keelekasutust, oli oma aja autoriteet · Väike käsiraamat algajatele iseseisvaks õppimiseks. 34 lk grammatikat (ortograafia ja vormiõpetus), 100 lk saksa- eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid