SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE (2)

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

  • Mida toota? Kuidas toota ?
  • Mis põhimõtte järgi ?
  • Miks on kogunõudluse ja hinnataseme seos pöördvõrdeline ?
  • Kumb variant on tulusam ?
 
Säutsu twitteris

SISSEJUHATUS 
MAJANDUSTEOORIASS
E

5. september 2011
KT’d:
17.10
5.12

Eamets “Sissejuhatus majandusteooriasse”
Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited , millel 
pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. 
Absoluutsed tõed – Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei 
ole. 
Suhtelised tõed – peaaegu kõik tõed majanduses
Hüpotees  – öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel
Järgneb tõestamine
Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis 
tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste 
seaduspärasuste uurimisega. 
Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja –protsesside olemuse 
ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine .
Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. 
Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. 
Sisendid - > [     must kast     ] -> Väljundid
ceteris paribus
Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi 
kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks.

3 analüüsi keelt:

1) verbaalne – sellel on tahtmatud ja vahel tahtlikud vead sees. Mitte eriti 
teaduslik.
N: kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem.
2) matemaatiline – valemitega  arvutamine. Läheb ruttu keeruliseks. 
Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse 
võrrandina.

3) graafiline - 

Majanduses pole midagi konstantset. Oleneb, mis antud olukorras pakub 
huvi. Marginaal .
Majandus on piiratud ressursidest võimalikult suure kasulikkuse loomise 
protsess. Ressursid on piiratud. Küsimus on:  mida toota ? Kuidas toota? 
Kellele toota?
Pareto - efektiivne tasakaal (ühe osaleja seisundi paranemine toimub ainult 
teise osaleja arvel)
Ühiskonnas muutub ainult see, mida, kuidas ja kellele toodetakse. 
Infoühiskonnas on peremeheks infoomanik. Inimene läheb  tootmisest  
välja. Inimese hooleks jääb vaimne töö. 
Tavaliselt tehakse analüüsi ühe toote baasil. Mikromajanduslik mudel. 
Siin on kasutusel lihtsustatud inimmudel  homo oeconomicus
ratsionaalselt käituv, majanduslikult mõtlev, tundetu, sõltumatu, egoistlik, 
omakasust lähtuv olend. „Turuhinnaga on kõik saadaval.“ 
Nõudluse ja pakkumise  rist . Kõige parem, efektiivsem. Turu tasakaalu 
punkt. 
Nõudlust mõjutavad:
Inimeste arv
Inimeste keskmine sissetulek
Inimeste vanuseline struktuur

92% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #1 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #2 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #3 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #4 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #5 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #6 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #7 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #8 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #9 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #10 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #11 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #12 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #13 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #14 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #15 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #16 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #17 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #18 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #19 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #20 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #21 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #22 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #23 SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE #24
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
340 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
whalesindeed Õppematerjali autor

Lisainfo

Põhjalik konspekt.

Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega.

Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja –protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine.

Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist.


Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid
ceteris paribus
Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri mõju resultaadi kujunemisele, eeldades, et teiste tegurite mõju jääb samaks.





3 analüüsi keelt:

1) verbaalne – sellel on tahtmatud ja vahel tahtlikud vead sees. Mitte eriti teaduslik.
N: kui kauba hind ceteris paribus langeb, siis seda ostetakse rohkem.

2) matemaatiline – valemitega arvutamine. Läheb ruttu keeruliseks. Pannakse seos kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina.

majandus , matemaatika , graafikud , mikromajandus , makromajandus , ceteris paribus , hüpotees , suhtelised tõed

Mõisted

Sisukord

  • SISSEJUHATUS
  • MAJANDUSTEOORIASS
  • Majandusteooria eesmärk
  • Opportunity cost
  • MAJAPIDAMISTEOORIA E TARBIJAVALIKU
  • TEOORIA
  • LOENG
  • Samakulujoone võrrand
  • LOENG
  • TURUMAJANDUS
  • TURUTASAKAAL
  • MAKROÖKOOOMIKA
  • Säästud (S)
  • SKP turuhindades
  • SKP tegurikuluna
  • Import on lekke allikas, ekspordi kaudu lisandub raha
  • Sisemajanduse koguprodukt (SKP)
  • Rahvamajanduse koguprodukt (RKP)
  • SKP arvestust võib vaadelda kolmest aspektist lähtuvalt: tulud, kulud ja
  • Lisandunud väärtus
  • Rahvatulu (RT)
  • Kokkuvõtteks võib öelda, et SKP saame, kui liidame kõik palgad, rendid
  • Tarbimiskuludeks (C)
  • Valitsus
  • Välisturg
  • PUMAH
  • Lõpptoodangu struktuur
  • Negatiivsed välismõjud
  • Klimaatilised tingimused
  • LOENG 2. KOGUNÕUDLUS JA
  • KOGUPAKKUMINE
  • Kogunõudluse elementideks
  • ERATARBIMINE (C- consumption)
  • INVESTEERINGUD (I)
  • VALITSUSSEKTORI KULUTUSED (G)
  • Kogunõudlus ja hinnatase
  • Miks on kogunõudluse ja hinnataseme seos pöördvõrdeline? (Langev nõudluskõver -> nihe
  • Kui hind langeb, siis nõudlus tõuseb ning kui hind tõuseb, siis nõudlus langeb (liiga
  • tarbija eelistusete muutumine (C)
  • investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine)
  • valitsuse kulutused (G)
  • kulutused puhasekspordile (X-IM)
  • KOGUPAKKUMISE defineerimine
  • Kogupakkumine
  • Klassikaline koolkond (pikk periood)
  • Keynesi koolkond (lühiperiood)
  • KOGUPAKKUMISE KUJUNEMINE
  • Põhjused (mõjurid)
  • Kogunõudluse ja kogupakkumise tasakaal (1)
  • SKP lõhe
  • Positiivne nõudlusšokk
  • Negatiivne pakkumisšokk
  • Rahaagregaadid
  • Rahanõudlus
  • Definitsioon: 
  • Dilemma: 
  • Rahanõudluse motiivid (1)
  • Tehingumotiiv 
  • Sissetulek (SKP)
  • Ettevaatusmotiiv 
  • Sissetulek
  • Likviidsus
  • Intress
  • Spekulatsioonimotiiv
  • Intress (raha hoidmise alternatiivkulu)
  • Nõudlus raha kui rikkuse kogumise vahendi vastu
  • Varimajanduse ulatus
  • Majanduse dollariseerumise aste (valuuta asendamine)
  • Tööpuudus
  • I Rahvusvaheline definitsioon
  • ILO (International Labour Organisation)
  • Eestis ILO metoodikaga tööjõu-uuringud (ETU)
  • II Rahvuslikud definitsioonid
  • Riigi tööturuametis registreeritud töötud
  • Töötu abiraha saajad (erinevad tingimused)
  • Töötaja
  • On töötanud ja saanud selle eest tasu kas palgatöötaja, vabakutselise või ettevõtjana
  • Ei töötanud ajutiselt, kuid säilitas formaalse sideme tööandjaga
  • Töötas tasuta vähemalt ühe tunni pereettevõttes või talus
  • Töötu
  • Väljaspool tööjõudu
  • Ei soovi töötada
  • Tööpuuduse liigid
  • Otsimisteooria
  • Lepingute teooria
  • Sees- ja väljasolijate teooria
  • Efektiivpalga teooria
  • Hüsteereesise teooria – selgitab, miks mõnes riigis ongi kõrgem töötuse tase kui teises

Teemad

  • ceteris paribus
  • homo oeconomicus
  • Samakulujoone võrrand
  • ehk 200 oleks nagu kogukulu 200=qp
  • hüperbool
  • kui on sirge, siis on lihtne leida, et x=q+b
  • ehk q=x-b
  • Kasutage kindlasti tuletise tähistamiseks diferentsiaalide suhet
  • loengul sai see juba ära
  • toodud)
  • tarbimiskulutusi (C)
  • Teguritulu (Y)
  • toetused ehk tulusiirded (TR)
  • Valitsuse kulutused (G)
  • otseste maksudena (Td)
  • kaudseid makse (Ti)
  • Investeeringute (I)
  • Finantsturg
  • Eksport (X)
  • import (Z)
  • puhasekspordiks (NX)
  • välisinvesteeringuid (If)
  • koguprodukti (SKP)
  • Seega on koguprodukt, kogukulutused
  • ja kogutulu tegurikuludes mõõdetuna võrdsed suurused
  • GDP — Gross Domestic Product)
  • GNP — Gross National Product)
  • kogutoodang
  • Lõpptoodanguks
  • Vahetoodang
  • amortisatsioonikulude katmiseks
  • intressid ja kasumid ning lisame veel amortisatsiooni ja kaudsed maksud
  • Nominaalne SKP
  • reaalne SKP
  • inflatsiooni määr = deflaator – 100
  • puhas majanduslik heaolu ―
  • nn negatiivsed välismõjud
  • riikide rahvaarv on erinev
  • Hinnataseme muutused
  • Valuutade ostujõu erinevused
  • vaba aja väärtust
  • varimajanduse osa
  • Kogunõudlus
  • tarbija eelistusete muutumine (C)
  • investeeringud (I) (Investeeringute mahu muutumine)
  • valitsuse kulutused (G)
  • kulutused puhasekspordile (X-IM)
  • Põhjused (mõjurid)
  • positiivne 
  • negatiivne SKP lõhe
  • täishõive
  • Tööpuudus

Kommentaarid (2)


janmark1: Failis valemites tegurite asemel küsimärgid, ilmselt valemeid kopeerides tekkinud.
18:16 21-11-2017

joutsau: Hea materjal!
23:05 15-09-2013


Sarnased materjalid

116
pdf
30
docx
15
doc
64
pdf
4
doc
58
docx
37
doc
38
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto