Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


EESTI MAAÜLIKOOL
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Kerttu Kutsar
RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD
Referaat
Teadustööde aluste õppeaines
Juhendaja : lektor Marko Kass
Tartu 2016

Sisukord


Sissejuhatus 2
1. Ratsasport, selle olemus, alad ning areng Eestis 3
1.1. Ratsaspordi olemus 3
1.2. Populaarsemad ratsaspordialad 4
1.2.1. Takistussõit 4
1.2.2. Koolisõit 5
1.2.3. Kolmevõistlus 6
1.2.4. Kestvusratsutamine 7
1.3. Ratsaspordi arengulugu Eestis 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud allikad 10
LISA 1 11
LISA 2 12
LISA 3 13
LISA 4 14
LISA 5 15

Sissejuhatus


Olen hobustega juba 12 aastat tegelenud , sellest viimased 5 aastat tõsisema ratsaspordiga. Just seepärast ongi minu referaat seotud nimetatud spordialaga.
Töö on valdavalt teoreetiline ja referatiivne . Antud peatükis on kirjeldatud ratsasporti, selle olemust, liike ja ajalugu Eestis. Materjal selle kohta on pärit põhiliselt internetist. Tänapäevast materjali oli internetist lihtsam leida kui raamatutest, sest ratsutamisalast kirjandust ei ole väga palju ilmunud.

1.

Vasakule Paremale
RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #1 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #2 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #3 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #4 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #5 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #6 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #7 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #8 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #9 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #10 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #11 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #12 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #13 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #14 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #15 RATSASPORT JA SELLE POPULAARSEMAD SPORDIALAD #16
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-10-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kerttuca Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
odt

RATSASPORDI POPULAARSUS TÄNAPÄEVAL

läbi aegade, K.A Hindrey ,, Teema on valitud autori isiklikust huvist. Teooretilises osas räägitakse nimes, mida see tähendab nin kuidas seda jaotatakse.Eesmärgiks on kinnitada või ümber lükata järgmised hüpoteesid: vähemalt 15 % küsitlevatest on teadlikud kirjanikust, õpilastest vähemalt 25% tunnevad vähemalt tegelasi. Uurimisküsimusteks on: Kas õpilased teavad, kes mõtles välja kuulsad tegelased nagu näiteks Piripilli-Liisu? Kui paljud õpilased on selle autori teoseid lugenud? Millist tegelast tuntakse kõige rohkem? Autori poolt oli püstitatud hüpoteesid: 15% küsitletud inimestest tunnevad autorit 25% küsitletutud inimestest tunnevad tegelasi. Võtmesõnad: Nimi, K.A. Hindrey, kirjandus, eesti keel Autor: Liliana Saslova Allkiri Juhendaja: Merike Kuhhi Allkiri Säilitamise koht: Rakvere Gümnaasium ANNOTATION 2

Sport
thumbnail
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

SISUKORD RESÜMEE ........................................................................................................................ 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ..................................

Sport
thumbnail
13
docx

EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE

Küllaltki levinud on ka arvamus, et przevalski hobused osalesid kodustamisprotsessis. Kuid senini pole leitud jäänuseid, mis tõendaksid nende osalemist kodustamisprotsessis. Varajased koduhobused on ilmselt pärit Uuralist ja Ukrainast, see on leidnud tõestust. Kuid need hobused aga erinesid kõvasti przevalski hobustest. Praeguseks on przevalski hobune, viimane tõeliselt metsik hobusetõug maailmas. Kohata võib neid loomaaias, kus on käimas aretus selle hobuse tõu päästmiseks (Kollom, 2005). Teooria tarpani kui ulukhobuse eksisteerimisest põhineb mõnelt üksikult leiult Ida- ja Kesk- Euroopast. Tarpani tunnusteks olid saledam pöialuu kui seda on laia- kabjalistel hobustel ja tunduvalt väiksemad purihambad. See hobuse vorm asustas hilispleistotseenis Moldaaviat, Vene lauskmaad ja Ukrainat. Baltimaalt leitud ulukhobuse luude põhjal saab väita, et praegune hobune oli suurem kui tarpan ja mongoolia ulukhobune. Laiakabjalise tüüp (E.

Loodus
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

kadakavõrseid jms., hoides selteel ära nende koosluste võsastumist ja roostumist. Okstest (sh. kuusest ja kadakast) toituvad hobused eriti talvisel ajal. Eesti hobused söövad meelsasti ka vana, eelmisel aastal niitmata või karjatamata jäänud rohu kulu. Ka see asjaolu on oluline hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid, mahalangenud tüved, oksad, mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda. Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas

Bioloogia
thumbnail
226
doc

Portugali põhjalik referaat

kasvas 65% (270 töötut 500 kodanikku 2002, 448 töötut 600 kodanikku 2007) 14 Tootmisviis Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. Turism mängib ka majanduses olulist rolli.Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Portugali peamised tegevusalad on põllumajandus, kalandus, tööstus ja teenindus. Portugal impordib masinaid , veondusseadmeid, põllusaadusi , keemiatooteid , tekstiilitooteid ja naftat. Ekspordib korki ja paberitooteid, kangast , jalatseid, nahka ja karusnahka, autosid ning elektrikodumasinaid

Geograafia
thumbnail
343
pdf

Maailmataju uusversioon

UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F

Teadus
thumbnail
990
pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega

Üldpsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun