kõrge temperatuuri mõjul kudedele. Põletushaavale sarnaseid koekahjustusi põhjustavad kudede kokkupuude kemikaalidega (söövitus) ja elektrivooluga. Põletuste põhjused: 1 Termilised põletused 2.Elektripõletused 3.Keemilised põletused (söövitused) 4.Kiirguspõletused 1. Termilised põletused 1.1.Tulised vedelikud 1.2.Leek 1.3.Kontaktpõletus 1.1.Põletused tuliste vedelikega · Tuline vesi, tee, kohv, supp · Inhalatsioonivedelikud · Boilerite, torude lõhkemine · Sauna põletus tulise auruga 1.2.Leegipõletused · Tulekahju · Küünlaleek · Lõke · Grill · Süttivate ainete plahvatus 1.3.Kontaktpõletused · Triikraud · Tuline ahjuuks · Tuline pliit · Tuline radiaator · Mootorratta sumbuti · Saunakeris 2.Elektripõletuste põhjused · Katkised elektrijuhtmed · Katkised elektripistikud · Katkine elektrikilp
Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 ....................................................................................................................................... 4 1.PÕLETUSTE ASTMED.................................................................................................... 5 1.1.I astme põletus...................................................................................................... 5 1.2.II astme põletus..................................................................................................... 5 1.3.III astme põletus.................................................................................................... 5 2.ESMAABI PÕLETUSTE KORRAL..................................................................................... 6 2.1. Elektripõletused
Jaanika Priimägi Referaat SISSEJUHATUS Antud referaadis räägin põletuste liikidest, põletuste vältimisest ning esmaabist põletuste puhul. 3 Jaanika Priimägi Referaat PÕLETUSTE LIIGID Põletused jaotatakse termilisteks-, keemilisteks-, kirgus ja elektrilisteks põletusteks. Põletusi saab liigitada ka põletuse tõsiduse järgi: I astme põletus-naha tugev punetus ja turse, näiteks päikese põletus. II astme põletus-põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad ka villid. III astme põletus-ulatub sügavamatesse naha kihtidesse ning nahk võib olla mustjas ja tihke. 4 Jaanika Priimägi Referaat TERMILINE PÕLETUS Termilist põletust võivad põhjustada tulised vedelikud, igasugused leegid ja kontaktpõletused. Põletusi tuliste vedelikega on põhjustatud näiteks supist, kohvist, inhalatsioonivedelikest,
Sarnaselt leegile võivad põletused tekkida ka kemikaalidega kokkupuutel või elektritrauma tagajärjel. Olenevalt põletuse sügavusest ning haaratud kehapinna suurusest on paranemine ning prognoos erinev. TEKKEPÕHJUSED JA MEHHANISMID Põletus põhjustab kudedes valkude lagunemise ning veresoonte läbilaskvuse suurenemise, mistõttu inimene kaotab ka palju vedelikku. Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. Kolmanda astme põletus ulatub juba sügavamatesse kihtidesse ning nahk võib olla mustjas (nekroos)ning tihke. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Eriti leegipõletusega võib kaasneda ka mürgise suitsu sissehingamise tagajärjel tekkiv
Koekahjustuse sügavus sõltub toimeajast, kontakttemperatuurist, esmaabi kiirusest ning selle adekvaatsusest. NB! Põletuskahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on enam kui 44°C. Ohtlikuks võib kujuneda ka põletuse puhune organismi vedelikukadu (turse ja villide tekke foonil). Põletushaavad jaotatakse: • Pindmised põletused (punetus, väikese villiline põletus) - haavapinnad on niisked, säilinud on puutetundlikkus • Sügavad põletused (suure villiline põletus, naha värvi muutused) - haavapinnad on kuivad, puudub naha tundlikkus Põletuse käsitlus: • Kiire jahutamine 30 minuti vältel 18-20-kraadise veega o Eemalda riided enne jahutamist o NB! Ära eemalda riideid kui need on põlenud nahapinnale • Kaasuvate vigastuste väljaselgitamine o Vingumürgistuse oht? o Hingamisteede kahjutus? (Põlenud juuksed, vuntsid, kulmud; köha, vilisev hingamine)
Koekahjustuse sügavus sõltub toimeajast, kontakttemperatuurist, esmaabi kiirusest ning selle adekvaatsusest. NB! Põletuskahjustus süveneb senikaua kuni kudede temperatuur on enam kui 44°C. Ohtlikuks võib kujuneda ka põletuse puhune organismi vedelikukadu (turse ja villide tekke foonil). Põletushaavad jaotatakse: • Pindmised põletused (punetus, väikese villiline põletus) - haavapinnad on niisked, säilinud on puutetundlikkus • Sügavad põletused (suure villiline põletus, naha värvi muutused) - haavapinnad on kuivad, puudub naha tundlikkus Põletuse käsitlus: • Kiire jahutamine 30 minuti vältel 18-20-kraadise veega o Eemalda riided enne jahutamist o NB! Ära eemalda riideid kui need on põlenud nahapinnale • Kaasuvate vigastuste väljaselgitamine o Vingumürgistuse oht? o Hingamisteede kahjutus? (Põlenud juuksed, vuntsid, kulmud; köha, vilisev hingamine)
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid. III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine, kahjustatud on sügavamad nahakihid ja lihased. Esmaabi:
kannatanu otsmikule külma veega niisutatud rätik, - jahuta ja niisuta kannatanu nahka märja rätikuga, - kui kannatanu on teadvuseta, aga hingab, keera ta lamama stabiilsesse küliliasendisse, PÕLETUSED Põletused moodustavad 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Ohtlikuks muudab põletuse suur vedelikukadu põletuspinnalt (nt villid). Põhjused: - kuumad vedelikud, - lahtine tuli, - kõrge temperatuur, - elekter, - kemikaalid – keemiline põletus, - päike. Põletuse astmed ja tunnused: I astme põletus: punetav kuiv nahk, tugev valu põletatud piirkonnas, kahjustatud on pealmine marrasnaha kiht. II astme põletus: tekib turse ja suured vedelikuga täidetud villid, mis on tihti lõhkenud ja valulikud, tugev valu, kahjustatud on sügavamad nahakihid. III astme põletus: valget või musta värvi kärbunud kude ning valu puudumine, kahjustatud on sügavamad nahakihid ja lihased. Esmaabi:
Kõik kommentaarid