Psühholoogia areng Eestis (2)

Psühholoogia Eestis J. Allik 2002
Psühholoogia Eestis
Kokkuvõte
Algus (1632-1918). Psühholoogia algus Eestis seondub Academia Gustaviana (1632-1656) ja Gustavo-Carolina’ga (1690-1710), kus filosoofiliste disputatsioonide temaatikas esineb ajastule iseloomulikke psühholoogia probleeme nagu hinge olemus ja tüübid, tajuvõimed, ideede päritolu ning rahvuslik iseloom.

• Püsivalt juurdus psühholoogia akadeemilises õppekavas peale TÜ taasavamist 1802. a., kui I. Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche hakkas lugema empiirilise psühholoogia kursust . Alates sellest on psühholoogia. õpetamine Eestis jätkunud ilma suuremate vaheaegadeta.
  
• 19. saj. väärib psühholoogia kursust lugenute seas nimetamist Ludwig Strümpell, kelle unenägude teooria mõjutas oluliselt Sigmund Freudi, ja samuti Gustav Teichmüller, kes sai tuntuks inimese Mina substantsiaalsust ja surematust käsitleva suuna rajamisega personoloogias.
  
• TÜ rektoril ja füsioloogia prof -l Alfred Wilhelm Volkmannil oli märkimisväärne osa eksperimentaalpsühholoogia kujunemises. Ta kirjutas Rudolf Wagneri füsioloogia käsiraamatusse (Handwörterbuch der Physiologie, 1846) nägemist puudutava peatüki ja näitas katseliselt Weberi seaduse (selle sõnastas 1834 Ernst Heinrich Weber ) kehtimist nägemises, tema tulemusi kasutas Gustav Theodor Fechner oma raamatu "Elemente der Psychophysik" (1860) kirjutamisel .
  

Lisaks Volkmannile on eksperimentaalpsühholoogia kujunemislooga seotud ka Friedrich Georg Wilhelm Struve , kelle tööd aitasid kaasa nn. personaalsete võrrandite probleemi lahendamisele.

• Oluline sündmus oli ühe kaasaegse psühhiaatria ja psühholoogia rajaja Emil Kraepelini valimine TÜ psühhiaatriaprofessoriks (ta oli selles ametis 1886 - 1891 ). Wilhelm Wundti õpilasena algatas Kraepelin Tartus eksperimentaalsete uuringute programmi, uurides taju, väsimust, und, sõnaassotsiatsioone ja farmakonide mõju psüühikale. Peale Kraepelini lahkumist jätkas eksperimentaalset suunda teine Wundti õpilane Vladimir Tšiž.
  

Kuulmisprobleemide uurimisega pälvis rahvusvahelise tunnustuse füüsikaprof. Arthur Joachim Oettingen.
Eestiga oli seotud ka kahe väljapaistva psühholoogi elukäik: gestaltpsühholoogia peaideoloog Wolfgang Köhler sündis Tallinnas ja Würzburgi koolkonna alusepanija Oswald Külpe lõpetas 1886 TÜ ajaloolasena.

• Esimese eestlasena, kes professionaalsel tasemel tegeles p-ga oli Teichmülleri õpilane Rudolf Kallas, kelle "Mäluõpetuse süsteem" (“System der Gedächtnislehre”, 1897 ) vaatleb eesti regilaulu mnemotehnilisest vaatekohast.
  

Rahvusvahelise tuntuse omandas Karl Girgensohni rajatud Dorpati religioonipsühholoogia koolkond, mis tegeles usulise