Promilli arvutamine 11.klass Promilli arvutatakse valemiga: Promilli tähis on 1 Üleanded , kuidas leida promilli ? Arvutage , kui palju puhast kulda on kuld ehtes, mis kaalub 12,5 grammi ja mille proov on : A. 375 B. 585 C. 750 Lahendus: A) B) C) 9,4 2) Kui palju tuleb võtta puhast kulda ja kui palju vaske , et nende kokku sulatamisel saada 4,500 g kaaluv sõrmus prooviga 585? Lahendus: 4,500 2,633 = 1,867 g Vastus: Kulda tuleb võtta 2,633 g ja vaske 1,867 g , et saada 4,500 g sõrmus
Kui A(x1;y1) ja B(x2;y2), siis Permutatsioonide arv Vektor =(x2-x1;y2-y1) Vektori pikkus: Kombinatsioonide arv . Skalaarkorrutis: . Kui kaks vektorid on risti, siis on Variatsioonide arv nende skalaarkorrutis 0. MATEMAATIKA PÕHIKOOLILE valemid PROTSENT JA PROMILL TEHTED ASTMETEGA Üks protsent (1%) on üks sajandik osa tervikust (arvust). Üks promill on üks tuhandik osa tervikust (arvust). Arvude a ja b suhe protsentides on Kui p% arvust a on m, siis TRIGONOMEETRIA (kraad) on täispöördest PÕHIKOOLILE
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: ...
.voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive -absoluutne iive -suhteline iive- protsent ja promill 1) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvu korrutan tuhandegavõrdub promill 2) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvuga korda sada võrdub protsent SÜNDIMUS miinus SUREMUS võrdbuki IIVE ! Võrdlemiseks: 1000 in. kohta ja promillides siis on hea võrrelda, ntx Eestit ja Hiinat, muidu oleks halb võrrelda. RAHVASTIKUREGISTER- nimi,isikukood,sünniaeg,rahvus,kodakondsus- siseministeeriumist saab neid andmeid RAHVALOENDUS(pole vaja kirjutada)-andmeid kogutakse, analüüsitakse, üldistatakse
..............................................................................4 2.Etanool..................................................................................................................................4 2.1.Mis on etanool?..............................................................................................................4 2.2. Füsioloogiline toime.....................................................................................................5 2.2.1. Promill ja joove......................................................................................................6 2.3. Kasutamine....................................................................................................................7 3. Metanool..............................................................................................................................7 3.1. Mis on metanool?.........................................................................................
Rahvastik Rahvaarvu juurdekasvu näitajad on: ·rahvaarvu kasv prontsentides ·iive 1000 inimese kohta (sündimus - suremus / rahvaarv * 1000, ühik promill) Rahvaarvu mõjutavad: ·sündimus ·suremus ·sisse- ja väljaränne Tihedasti asustatud piirkonnad: ·Lõuna-, Kagu- ja Ida-Aasia ·Lääne-Euroopa ·Ameerika rannikualad ·Austraalia rannikualad Hõredasti on asustatud: ·kõrbed ·vihmametsad ·suured soodealad ·polaaralad ·kõrgmäed Migratsioon e. ränne Rände põhjused: ·sunniviisilised põhjused (sõjad, looduskatastroofid, näljahädad) ·vabatahtlikud põhjused (majandusliku/perekondliku heaolu parandamine) Rände liigid: ·sisemigratsioon - ränne sama maa piirides ·välismigratsioon - ränne erinevate riikide vahel ·emigratsioon - sisseränne ·immigratsioon - väljaränne ·remigratsioon - tagasi pöördumine kodumaale ·pendelmigratsioon - elatakse ühes riigis ja töötatatakse teises riigis Demograafiline üleminek Etapid: ·traditsiooniline põlvkondade vaheldumine ...
on ju ikka tuhat korda tähtsam! Ka kõige tähtsamal kohtumisel ei ole sinust kasu, kui sa sinna hoolimata kiirustamisest ei jõuagi. Sellises olukorras võiks lähtuda ütlusest "Kaotad minuti, võidad elu!" ning endalt küsida: "Kuhu sa kiirustad, haiglasse või hauda?" Joobes juhtimine on minu arvates väga jube asi, mida ükski vähegi mõistusega ja endast ning teistest hooliv inimene kunagi ei tee. Olgu promill kuitahes väike. Joobes juhtimise vähendamine peaks kindlasti olema nii politsei kui ühiskonna suur prioriteet ja aitaks liikluses säästa palju elusid. Paraku leidub meil praegu veel hulgaliselt inimesi, kes ei pea alkoholijoobes rooli istumist millekski väga valeks või ohtlikuks. Näite toon ühest autofoorumist. Üks inimene kirjutab seal: Umbes kolm kuud tagasi jäin vahele joobes juhtimisega (1.6 promilli). Trahv sai koheselt makstud. Umbes nädal tagasi jäin
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm Absoluutne loomulik iive sündide ja surmade vahe teatud ajaperioodi jooksul Suhteline loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta (promill), või 100 elaniku kohta(protsent) Suhteline loomulik iive : Iga 100 inimese kohta: Sündimus suremus x 100 = suhteline loomulik iive ( % ) Rahva arv Iga 1000 inimese kohta Sündimus suremus x 1000 = suhteline loomulik iive ( ) Rahva arv L...
Kõne Hiina vanasõna ütleb: Et joomisest loobuda, jälgige kaine peaga mõnd joodikut. Kes meist poleks näinud neid poepingil stabiilselt aega surnuks löövaid eluheidikuid, kelle normaalse oleku juurde kuulub pidev promill. Neid vaadates sisendame endale: ,,Mina küll kunagi selliseks ei muutu," kuid alkohol on salakaval ja tugeva toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine, mis on enamikes riikides legaalne. Seega ei saa me kunagi kindlad olla, et 20 aasta pärast ei ole keegi meist sattunud sõltuvuse küüsi. Akoholi suurim miinus on tema negatiivne mõju tervisele, põhjustades aastatepikkuse krooniline tarvitamise järel erinevaid südame- ja maksakahjustusi, mille tõttu sureb miljoneid inimesi aastas
................................: vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna sademetena tagasi. V: (Väike veeringe) .............................. korral kantakse aurunud vesi maismaa kohale ja selle vee uuesti merre jõudmine võtab pikemat aega . V: (Suur veeringe) 9. Millega mõõdetakse vee soolsust ? ............................................................................................. ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? .................................................................................................. (Keskmine soolsus on 35 promilli ) 12. Nimeta kõige soolasemaid meresid ......................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13
a + ( b + c) = ( a + b) + c a ( bc ) = ( ab ) c Jaotuvus ehk distributiivsus: a ( b + c ) = ab + ac a ( b - c ) = ab - ac Sulgude avamine: a + ( b + c) = a + b + c a - ( b + c) = a - b - c a + ( b - c) = a + b - c a - ( b - c) = a - b + c 1.6 Protsent ja promill Üks protsent ( 1 %) on üks sajandik osa tervikust (arvust). Üks promill ( 1 )on üks tuhandik osa tervikust (arvust). a 100 % Arvude a ja b suhe protsentides on b . Kui p % arvust a on m, siis p m m= a , a = 100 100 p . 1
------ Millised on lahuse komponendid? Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. ------Kas lahus on alati vedelik? EI ------Mida näitab lahuse küllastuspunkt? Küllastuspunkt on olukord, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada. ------Mida näitab lahustuvus? Aine omadus lahustuda mingis lahustis. See on aine mass, mis lahustub antud temperatuuril 100g lahustis ------Millal hakkab aine lahusest välja sadenema? Kui pärast lahuse valmistamist temperatuuri alandada, ei jõua lahustunud aine nii kiirest välja sadeneda ning tekib üleküllastunud lahus. ------Millised on lahuste peamised tüübid? Tõeline lahus, kolloidlahus, Küllastumata lahus, Küllastunud lahus, üleküllastunud lahus, ------Mida tähendab lahustamine? tahke aine, vedel või gaasiline aine (soluut) seguneb lahustiga (so...
NIMI ________________________ Tööleht 3 Tööleht 1) Tööta iseseisvalt õpikust läbi materjal lk. 78-84 2) Kontrolli, kas tead järgmiste mõistete sisulist tähendust: a) Loomulik iive- mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. b) Positiivne iive- mingis piirkonnas on sündimuse arv on suurem kui suremuse arv c) Negatiivne iive- mingis piirkonnas sureb inimesi rohkem kui sünnib d) Promill- ühik, mis väljendab arvulist suhet üks tuhande kohta. 3) Kontrolli, kas oskad vastata ja selgitada järgmiseid küsimusi: a) Kuidas arvutatakse riigis rahavastiku loomulik iive? sünnid surmad : rahvaarv x 1000. b) Milliseid olulisi muutusi ajaloos oskad rahvastikuprotsesside juures selgitada? *II maailmasõda- hukkus u.50 mln. inimest. *genotsiidid- hävitati osaliselt või täielikult e...
Iseseisev töö nr.1 Orgaanilises keemias ,,Alkoholid" 1. Mis on puupiiritus, millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? 4. Millest on võimalik toota etanooli? Nimetage vähemalt 5 erinevat toorainet. 5. Miks õlle ja naturaalveini alkoholisisaldus on suhteliselt madal? 6. Kuidas saadakse kangeid alkohoolseid jooke?Mille poolest erineb konjaki ja viina tootmine? 7. Millest tekivad puskariõlid?Millised alkohoolsed joogid sisaldavad puskariõlisid ja milliseid vaevusi need põhjustavad? 8. Milles seisneb etanooli kahjulikkus inimorganismile? 9. Alkohoolse joogi kangus kraadides näitab, mitu cm3 etanooli sisaldub 100 cm3 joogis. Alkoholi sisaldust jooja veres mõõdetakse promillides (promill = tuhandik osa). Ühe väga jämeda reegli järgi hinnatakse alkoholi võimalikku sis...
Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...
on kõrgest alkoholitarbimisest vabanenud. EKI 2011 andmetel Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest, keda ei õnnestu meedikutel päästa. Sama uuringu põhjal on peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest alkoholijoobes. Suurt rolli mängib siinkohal ka tulesurm ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimine. Kui näiteks Sveitsis ning paljudes teistes riikides on väike promill lubatud, leian, et Eestis ei läheks ka selline väike vere alkoholisisaldus autoroolis läbi ning tekitaks liialt stressi nii meedikutele, autojuhtidele, politseinikele kui ka tavakodanikele. Alkoholi tarbimise vähendamisega saab hakkama vaid riik koostöös rahva, eelkõige lapsevanematega. Kasutusele tuleks võtta mitmeid turvameetmeid ning piirata tuleks alkoholipoodide arvu ning üleüldist alkoholi kättesaadavust. Kaaluda
Maa rahvaarvu kasv Õp.ptk.2.1 Gümnaasium Kui palju inimesi elab maailmas? Rahvastikuarvestuse andmetel elab praegu 8.09.2013 maailmas 7 110 030 350 inimest, jooksvat rahvaarvu võib vaadata rahvastikukellalt: http://www.census.gov/main/www/popclock.html http://www.census.gov/popclock/ 2011.a 26.10. täitus 7 miljardit 18.09.2012 7 040 182 905 Mitmes inimene sina oled? http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 Kui mitu veel? http://www.bbc.co.uk/news/magazine- 15449959 Kuidas on maailma rahvaarv kasvanud? 9 arenenud riigid arengumaad 8 9 7 6 8 5 ...
3. Tihedamini asustatud piirkonnad- Ida-, Kagu-, Lõuna-Aasia- niiskust piisavalt palju Euroopa- vana asustuspiirkond, Niiluse org- viljakas muld. 4. Hõredamini asustatud- Amazonase madalik-väga niiske kliima. Antarktika, Gröönimaa- väga külm kliima. Ameerika lääneosa, Kesk-Aasia-mägedes karm kliima 5. Sündimus- aastas sündinute arv. Suremus- aastas surnute arv. Iive- sündimus- suremus. Sündide ja surmade vahe. Ühik- promill. Imikusuremus- kui palju 1000 vastsündinust sureb enne aastaseks saamist. 6. Vanusegrupid: lapsed kuni 15. Täisealised 15-64. Eakad alates 65-st. 7. 1. etapp- traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Kaasajal: mahajäetud hõimud Amazonases, Aafrikas, Okeaanias. Sündimus kõrge (40-45). Suremus kõrge (30-35). Iive on madal, epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Rahvaarv jääb samaks, kasvab vähe. Vanusegrupid, eluiga-
Merli Ränk MJ108 Iseseisev töö nr.1 orgaanilises keemias. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine, halogeenühendid tehnikas ja keskkonnas. A. Tuulmets ,,Orgaaniline keemia XI klassile", Koolibri, 1998. 1. Kas orgaanilised ained on oksüdeerijad või redutseerijad? 2. Kuidas on omavahel seotud süsiniku oksüdatsiooniaste ja oksüdeerumisel vabanev energia? Määra süsiniku oksüdatsiooniaste metaanis(CH4) ja etanoolis(C2H5OH). Ja võrdle, kumma kütteväärtus on suurem. 3. Millised on võimalused oksüdeerumisreaktsioonide kiirendamiseks? 4. Mis on ensüümid ja mida nad reguleerivad? Kuidas nimetatakse bioloogilist oksüdeerumist? 5. Kuidas toimub orgaaniliste ainete põlemine ja millised on täieliku põlemise produktid? 6. Kirjutage propaani täieliku põlemise võrrand ja tasakaalustage see. 7. Mis on pürolüüs? 8. Mida nimetatakse freoonideks? 9. Millel põhineb freoonide kasutamine külmutusseadmetes ja aerosooliballoonides? 10. Milles seisenb freoonide k...
ALKOHOLID 1. Mis on puupiiritus,millest seda saadakse ning milleks kasutatakse? Metanool ehk puupiiritus (CH3OH) . On vedelik, värvitu, põletava maitsega, mürgine, seguneb hästi veega, keemistemp. 65 kraadi, kasutatakse tööstustes lahustina, mootorikütusena ja mitmesuguste ainete valmistamiseks. Metanool tekib looduses mõningate anaeroobsete bakterite ainevahetuse tulemusena, päikesevalguse toimel oksüdeerub see aja jooksul taas süsihappegaasiks ja veeks. 2. Milles seisneb metanooli ohtlikkus? Ensüüm alkoholi dehüdrogenaas lagundab metanooli mürgiseks sipelghappeks ja formaldehüüdiks, mis kahjustavad nägemisnärvi; tagajärjeks võib olla pimedaks jäämine.Teine oluline kahjustus tekib neerudes.Kolmas toime, peamine surmapõhjus, on kesknärvisüsteemi depressioon mürgiste metaboliitide tõttu. 3. Milline kogus metanooli teeb pimedaks? Milline kogus tapab? Surmavaks annuseks ...
Maailm 39,6 67,5 65,5 69,7 2,47 B) Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas lapsi naise kohta, siis paraku Austraalias on see madalam, kui kogu maailma arvestuses, kuid imikusuremuse promill on palju madalam. Keskmine eluiga on Austraalias kõrgem, kui maailmas. 5. Austraalias ei ole suur probleeme AIDS'iga. HIV-levimus täiskasvanud elanikkonna seas Austraalias on madalam kui üheski teises arenenud riigis - 0,2%. Austraalias elas 2008. aastal 59 000 HIVi nakatunut, uusi juhte oli hinnanguliselt 3 900. 6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. A) B) Rahvastiku vanuseline jaotus : 0-14 aastased: 18
() suremus () eluiga naise kohta Austraalia 4,6 5 81,9 1,77 Rahvaarv Austraalias pigem kasvab. Kuna sündimus on palju suurem, kui suremus. Riiki tuleb sisse ka palju uus inimesi, mis samuti kasvatab rahvaarvu. Kui võrrelda riigis ja maailmas lapsi naise kohta, siis paraku Austraalias on see madalam, kui kogu maailma arvestuses, kuid imikusuremuse promill on palju madalam. Keskmine eluiga on Austraalias kõrgem, kui maailmas. 5. Kas riigis on tõsiseid probleeme AIDS'iga? Austraalias ei ole suur probleeme AIDS'iga. HIV-levimus täiskasvanud elanikkonna seas Austraalias on madalam kui üheski teises arenenud riigis - 0,2%. Austraalias elas 2008. aastal 59 000 HIVi nakatunut, uusi juhte oli hinnanguliselt 3 900. 6. Iseloomusta riigi rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja selle muutusi aastaks 2030. Rahvastiku vanuseline jaotus :
Rahva arv : km2 = keskmine tihedus Tihedamini asustatud piirkonnad: *Ida ja Lõuna Aasia: Jõgede orud ja delta alad, looduslikult soodsad *Lääne Euroopa: Arenenud majandus *Ameerika: Rannikualad *Aafrika: Ooasides Hõredamini asustatud piirkonnad: *Põhja Kanada *Gröönimaa *Kesk Aafrika *Austraalia *Kesk ja Põhja Venemaa 4.IIVE Loomulik iive sündide ja surmade vahe aastas: *Absoluutne tegelikku arvulist muutust aastas *Suhteline (SÜ SUR): rahvaarv * 1000 = X promill Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid: Sündimus Suremus *viljakas eas naiste arv ----Arengumaades--- *naiste vanus laste sünnitamisel *vaesus *religioon *halb tervishoiukorraldus *pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine *ebaterve eluviis
Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja õhutemp. kuude lõikes Kliimakaart- kaart, mis on koostatud kliimanäitajate alusel Veeringe- vee ringkäik maakeral; väike veeringe: maailmameri, atmosfäär; suur veeringe: maailmameri, atmosfäär, maismaa, organismide vesi Maailmameri- katkematu kihina maa pinda kattev hüdrosfääri osa: atlandi, india, vaike ookean, põhja-jäämeri Vee soolsus- näitab kui soolane vesi on, ühik promill Riimvesi- soolane vesi Soe hoovus- ümbritsevast veest soojem veevool meres või ookeanis Külm hoovus- ümbritsevast veest külmem veevool Rannajoon- merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannik- loetakse rannavööndit ja viimase naabruses olevat maismaa ja mere osa Laugja järskrannik- Laht- maismaasse lõikunud ookeani, mere või järve osa, mida kolmest küljest ümbritseb maismaa Väin- kitsas veeala, mis ühendab suuremaid veekogusid või nende osi ja eraldab
1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused. Rahvastiku probleemid: suur intervall meeste ja naiste suremuse vahel, sündimus, lahkumine maalt. Rahvastiku mõõtühikuks on promill. Promill on 1/1000, rahvastikumõõtühik, peegeldab sündide ja surmade arvu . Teine teadus mis eraldus oli statistika. Selline teadus mis tegeleb massinähtuse kohta andmete kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine.
1897. a puutus Eesti kokku sellega. Üle Vene loendus oli. 1922. a esimene iseseisvunud rahvaloendus 19. sajandil eralduvad kaks teadust, kasvavad välja sotsioloogiast- esimene nendest on demograafia ja (rahvastikuteadus), mis uurib rahvastikuprotsesse. Rahvastikuprotsessid: sünd, surm, ränne, need on otsesed protsessid. Kaudsed protsessid: abielud ja lahutused. Rahvastiku probleemid: suur intervall meeste ja naiste suremuse vahel, sündimus, lahkumine maalt. Rahvastiku mõõtühikuks on promill. Promill on 1/1000, rahvastikumõõtühik, peegeldab sündide ja surmade arvu . Teine teadus mis eraldus oli statistika. Selline teadus mis tegeleb massinähtuse kohta andmete kogumisega, aga ka analüüsib neid ja nende analüüside baasil ja järelduste tegemine. Statistika rajaja Adolf Quatelet.(1796-1874= Rõhutas seda et kõige pealt on vaja statistikat kuritegevuse kohta,et analüüsida. Ja enesetappude kohta. Pealse seda kui sotsioloogia oli iseseisev teadus, hakkas voolude tekkimine.
Klassikaline skeem kolme paleosoilise evolutsioonilise fauna dünaamikast viimase 600 miljoni aasta jooksul kohta. - milline on taust? Saab siiski mingeid asju mõõta aparatuurselt arvuliselt. Üks parimaid on stabiilsete hapnikuisotoopiude koosseisu muutused. Organismid eelistavad hapniku kergemat isotoopi. Keskkonna temp muutumisel muutub ka toese hapnikuisotoopkoosseis. See sõltub muidugi kättesaadava hapniku isotoopkoostisest. Üks promill võik olla enam kui ühekraadine muutus. Jan veizer 1999 üks põhjalikemaid ja autoriteetsemaid graafikuid. Tundub, et o2 isotoopkoostis on läbi aja pisut raskemaks muutunud. Karbon ja perm on suurte veavõimalustega, kambrium ja kriit kitsama võimalusega. Kui kõver viskub üles, on kaasnenud jahenemised. Vahel ka jäätumisega mesosoikumi keskne jahenemine jäätumist siiski ei toonud. Hea tahtise juures võib leida sarnanusi süsiniku graafiku puhul
a + ( b + c) = ( a + b) + c a ( bc ) = ( ab ) c Jaotuvus ehk distributiivsus: a ( b + c ) = ab + ac a ( b - c ) = ab - ac Sulgude avamine: a + ( b + c) = a + b + c a - ( b + c) = a - b - c a + ( b - c) = a + b - c a - ( b - c) = a - b + c 1.6 Protsent ja promill Üks protsent ( 1 % ) on üks sajandik osa tervikust (arvust). Üks promill ( 1 ) on üks tuhandik osa tervikust (arvust). a Arvude a ja b suhe protsentides on 100 % . b Kui p % arvust a on m, siis p m m= a , a = 100 . 100 p 1.7 Arvu absoluutväärtus
Jaotuvus ehk distributiivsus: a b c ab ac a b c ab ac Sulgude avamine: a b c a b c a b c a b c a b c a b c a b c a b c 1.6 Protsent ja promill Üks protsent 1 % on üks sajandik osa tervikust (arvust). Üks promill 1 ‰ on üks tuhandik osa tervikust (arvust). a Arvude a ja b suhe protsentides on 100 % . b Kui p % arvust a on m, siis p m m a , a 100 . 100 p 1
…….. 3 2.3 Tehetevahelised seosed ……………………………………….…….. 3 2.4 Tehted harilike murdudega ………………………………….……… 4 2.5 Tehete põhiomadused ……………………………………….……… 5 2.6 Näited tehete kohta positiivsete ja negatiivsete arvudega …….…….. 5 2.7 Näited tehete kohta ratsionaalarvudega ……………………….……. 6 2.8 Protsent ja promill …………………………………………….……. 8 2.9 Näited protsentarvutusest …………………………………………... 9 2.10 Arvu absoluutväärtus ………………………………………………. 10 2.11 Ülesanded ……………………………………………………….….. 11 3. ALGEBRA …………………………………………………….……. 12 3
Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum . RAHVAARVU MUUTUMINE : Demograafiline plahvatus on rahvastikuprotsess , mil suremus langeb , kõrge sündmus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti ; rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori . Rahvastiku kiire kasv on tingitud eelkõige industrialiseerimisest ja linnastumisest . Rahvastiku iive on rahvaarvu muutumine ,Iive saab olla positiivne , negatiivne ja tasakaalus Iive näitaja on promill . GEOGRAAFIA 18.november.2008 RAHVASTIKU PAIKNEMINE : Rahvastiku paiknemiset mõjutavad tegurid : Asutustihedust mõjutavad looduslikud tegurid : mõõdukas , piisavalat soe ja parasniiske kliima ( KLIIMA ), tasandikuline või lainjas reljeef , viljakad mullad , pikem vetatsiooniperiood , rikkalikult loodusvarad , piirkond asub veekogu ääres .
veerohkete jõgede ja liustike sulavee mõjul. Soolsus on suurim 20. 30. laiustel, mis on tingitud vähestest sademetest ja suurest aurumisest piirkonnas. Temperatuuri ja soolsuse muutumine on näha kõige selgemalt esimese 1000 meetri juures. Sügavuse suurenedes maailmamere soolsus ühtlustub ning temperatuur langeb 4 kraadini. Esimesel km temperatuur langeb 22 kraadi juurest kuskile 4 kraadi kanti. Soolsuse promill 35,5 %o on 500m järel 34,4 %o ja sügavamal ühtlustub u 34,6 35,0 %o. Hoovus on veekogu pindmiste veekihtide horisontaalne ning enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine. Vee paneb liikuma peamiselt tuul, kuid hoovusi tekitavad ka tõusud ja mõõnad, merepinna kallakus ning vee tiheduse erinevused. Peale pinnahoovuste on meres ka süva- ja põhjahoovusi. Jaotuvad soojadeks ja külmadeks olenevalt sellest, kas edasikanduv vesi on ümbritsevast veest soojem või jahedam
hoovuse näol. Pindmine hoovus kannab Taani väinade kaudu Läänemerest Põhjamerre väikse soolsusega vett. Vastuhoovusega tungivad soolased ookeaniveed Läänemerre. Pindmine hoovus saavutab maksimumi kevadel, vastuhoovuse maksimum langeb novembrile. Läänemerele on väga iseloomulik erineva soolsusega veekihtide olemasolu. 1. Ülemine magestunud veekiht on enam-vähem ühtlase soolsusega, sest selle kihi ulatuses muutub soolsus vertikaalsuunasainult ligikaudu 1 promill. Siit ka nimetus homohaliinne kiht. Põhja- ja idapoolsetes piirkondades suurem ja väheneb lääneosades. 2. Läänemere sügavamate alade Põhjalähedane veekiht sisaldab soolasemat vett. Soolsus muutub selle kihi piirides sügavamal üha suuremaks ja sellest on tuletatud nimetus heterohaliinne hiht. 3. Mõlema kihi piiril kujuneb segunemise tulemusena nn. Üleminekukiht. Läänemere madal soolsus määrab selle veekogu loomastiku ja taimestiku liigilise
Märkmiseks seatakse punkti A nivelliir nii, et üks aluse tõstekruvi on joone AB suunas. Mõõdetakse nivelliiri kõrgus i ja märgitakse see punktile B paigutatud latil. Kasutades tõste- ja elevatsioonikruvi, seatakse niitristiku horisontaalniit nivelliiri kõrgusele i vastavale lugemile punktis B. Sel juhul on pikksilma viseerimistelg paralleelne projekteeritud kaldjoonega. Selle joone kalle i = (HB - HA) : d = (108,75- 106,75) : 200 = 10 (ei tea, mida see promill tähendama peaks). Vahepunktide märkimiseks lüüakse vaiad 1, 2 ja 3 maasse nii sügavale, et igale vaiale seotud latil oleks nivelliiri kõrgusele vastav lugem. Kui vaiade projektkõrgus on maapinnast madalamal, kaevatakse augud ja lüüakse vaiad vajalikule kõrgusele. Üle 0,5 m sügavusi auke ei kaevata, vaid arvutatakse kaeve sügavus ja kirjutatakse see maavaia kõrvale paigutatud numbrivaiale (joonisel 4.6 punkt 3)
· You know that I love you, why do you don't love me back? · Once apon a time, something happend to me, it was the sweetest thing that ever could be, a fantacy, a dream come true, it was the day, when I met you! · You know your in love when you can't sleep because your reality is better than your dreams. · Joome üksteise terviseks ja rikume enda oma. · Ma ei joo, ei suitseta ega ropenda enam! - P**si, koni kukkus viina pitsi. · Elu on lill, kui veres on promill. · Keegi tark ütles kunagi, et juua tuleb mõistuse piires. Aga Einstein ütles, et mõistus on piiritu · Kui joomine hakkab õppimist segama, tuleb kool pooleli jätta · Some day you will be back on my doorcase, but then you will be the one, who is sorry and I will just laugh into your face, cause I don't need you anymore · Sa murdsid mu südame, sa muutsid selle jääkuubikuks ja lasid selle pilvelõhkujast alla lennata
Muu ... mittevõrdus, ei võrdu ± pluss-miinus . ligikaudne võrdus K miinus-pluss < väiksem % protsent (sajandik) # väiksem-võrdne promill (tuhandik) > suurem E kraad $ suurem-võrdne N minut, prim O sekund Hulgateooria 4 lõpmatus {} hulk Ly muut 0 kuulumine, kuulub
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...