Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused?
  • Millistest asjaoludest tulenevad erinevused ühiskonnaelu eri valdkondade juhtimisel?
  • Mis aspektist aitab empiiriline majandusanalüüs integreerida majanduse juhtimise?
  • Millise sisuga juhtimisimpulsid rakendatakse otsuse elluviimiseks?
  • Milline roll on juhtimissüsteemis täita tagasisidel?
  • Millistel põhjustel võib tegelik tulemus otsustamisel kavandatust hälbida?
  • Millist rolli täidab majandusanalüüs juhtimissüsteemi toimimise tagamisel?
  • Milles seisneb otsuse normatiivne funktsioon?
  • Milliseid normatiivseid otsuseid võetakse vastu indiviidi tasandil ettevõtte tasandil ühiskonna tasandil?
  • Mis aspektist käsitletakse otsuse kirjeldavat deskriptiivset funktsiooni?
  • Milles seisneb otsuse deskriptiivse funktsiooni tähtsus?
  • Millised asjaolud määravad otsuse ettevalmistusprotsessi keerukuse astme?
  • Millised etapid tuuakse välja otsuse analüütilises otsustusprotsessis?
  • Milles seisneb otsuse ettevalmistusprotsessi iteraktiivne olemus?
  • Milliseks kolmeks suureks osaks võib jaotada otsuse analüütilise ettevalmistusprotsessi?
  • Mis mõttes võib probleemsituatsiooni määratleda kui konkurentsiprobleemi?
  • Millele suunatakse probleemsituatsiooni empiiriline analüüs?
  • Kui detailselt esitada eesmärkide süsteem?
  • Millega lõppeb probleemsituatsiooni analüüsi etapp otsuse ettevalmistusprotsessis?
  • Kelle huvidest lähtub juhtimisel püstitatav eesmärk?
  • Millest oleneb eesmärgi mõõtmelisus?
  • Mis mõttes ja millistel asjaoludel räägitakse eesmärgi sisemisest vastuolulisusest?
  • Kuidas on eesmärk seotud probleemsituatsiooniga?
  • Millised probleemid tekivad eesmärgi segiajamisel seda kirjeldavate näitajatega?
  • Miks peab eesmärgi püstitamine eelnema tegevusvariantide alternatiivide kogumi väljaselgitamisele?
  • Miks nimetatakse otsuste ettevalmistamisel tegevusvariante alternatiivideks?
  • Millistest tingimustest piirangutest peab lähtuma alternatiivide väljaselgitamisel?
  • Kelle huvidest lähtudes koostatakse alternatiivide kogum?
  • Millise kahe tunnusega määratletakse väliskeskkonna tegur?
  • Mida tähendab asjaolu et väliskeskkonna seisundid välistavad üksteist?
  • Millistest asjaoludest sõltub teguri juhitavus?
  • Millised analüüsi etapid tuleb läbida väliskeskkonna tegurite väljaselgitamisel?
  • Miks on oluline otsuse ettevalmistamisel arvestada väliskeskkonna tegurite määramatusega?
  • Millised neli väliskeskkonna määramatuse astet võib välja tuua?
  • Miks on väliskeskkonna seisundite tekkimistõenäosuste summa alati 100?
  • Mis on alternatiivi elluviimise tulemus?
  • Kuidas sundida otsustajat oma huvisid järgides ka teiste subjektide huvidega arvestama?
  • Mis mõttes me saame rääkida positiivsetest või negatiivsetest alternatiivi elluviimise tulemustest?
  • Kui pikal perioodil tulemus avaldub ja koht 72 Mis aspektidest tuleb tulemuse analüüsimisel arvestada ajategurit?
  • Mis rolli mängivad alternatiivi elluviimise tulemuste eesmärgile vastavuse hindamisel kriteeriumid?
  • Miks ei investeerita keskkonnakaitsesse?
  • Milliseid probleeme tekitab parima alternatiivi valimisel mitmekomponendiline eesmärksüsteem?
  • Milliste võtetega korrastatakse mitmekomponendilist eesmärksüsteemi?
  • Millised elemendid kuuluvad otsuse ettevalmistusprotsessi baasmudelisse?
  • Millised kaks elementi peavad ilmtingimata olemas olema et moodustuks lihtsaim otsustusülesanne?
  • Kui alusinfoks on alternatiivide paremusjärjestused osakomponentide lõikes?
  • Millised tähtsad omadused on otsuse ettevalmistamisel alternatiivide kasulikkuse pallhinnangutel?
  • Milliste võtete abil saab korrastada ja kooskõlastada mitmekomponendilist eesmärksüsteemi?
  • Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse riskikartlikkus riskijulgus?
  • Mille alusel määrata otsuse vastuvõtmise optimaalne ajamoment?
  • Kui palju kasulikkuse välju tuleks otsuse ettevalmistusprotsessis koostada?
  • Millised põhinõuded esitatakse eesmärksüsteemile et tagada selle parim kvaliteet?
  • Kuidas formuleerida eesmärk et neid probleeme ei tekiks?
  • Mis funktsioone täidavad eesmärksüsteemis trajektoorsed komponendid ja punktkomponendid?
  • Millised nõudmised esitatakse alternatiivide kompleksile selle kvaliteedi tagamiseks?
  • Kuidas sõltub jaotus juhtimistasandist ja püstitatud juhtimisülesandest?
  • Kuidas sõltub tegurite juhitavus juhtimistasandist ja otsustaja käsutuses oleva ajaperioodi pikkusest?
  • Milles seisneb kvalitatiivse analüüsi sisemise ja välise komplekssuse tähtsus?
  • Milliste tingimuste täitmisel saab juht langetada ratsionaalse otsuse?
  • Mis põhjusel kalduvad tegelikult vastuvõetud otsused kõrvale ratsionaalsuse põhimõttest?
  • Milles seinseb otsustamise ratsionaalsuse objektiivse ja käitumusliku käsitluse olemus?
  • Millist mõju avaldab väliskeskkonna määramatus alternatiivide kasulikuse võrdlevale analüüsile?
  • Mida väljendab alternatiivide kasulikkuse hindamise subjektiivne kasulikkusefunktsioon?
  • Milles seisneb kasutatava mudeli adekvaatsus juhitava objektiga ja püstitatud juhtimisülesandega?
  • Millistesse tüüpklassidesse jagatakse otsuste ettevalmistamisel kasutatavaid mudeleid?
  • Millised etapid tuuakse välja alternatiivide elluviimise tulemuste kvalitatiivses analüüsis?
  • Kuidas aitab süntees analüüsi täiustada?
  • Mis aspektist mudelid toetavad juhti otsuse ettevalmistamisel?

Lõik failist

Otsustusprotsesside küsimuste vastused 
jaanuar, 2013 
Vastused võetud Janno Reiljani loengukonspektist „Majanduslike otsuste analüütiline põhistamine“ (2012), natuke on 
toetutud ka eelmise aasta tudengite poolt tehtud vastustefailile. Punase kaldkirjaga märgitud osad on päris puudu, 
puudulikud või minu subjektiivse arvamuse kohaselt kahtlased. Paremini ei osanud. Enjoy! 

1. peatükk 
1.  Millised on majandusprotsesside komplitseerumise sisemised ja välised põhjused? 

Sisemised  põhjused   peituvad   tööjaotuse  arengus,  mille  tulemusena  jaotub  ettevõttemajanduslik 
protsess  üha  spetsialiseeritumateks  allosadeks.  Riigi  majanduslik  arengutase  ehk  töö  ühiskondlik 
lõpptulemus  sõltub  juhtide  oskusest  kujundada  parimal  võimalikul  viisil  inimtegevuse 
spetsialiseerunud  osadest  soovitud  hüve  näol  tarbija  poolt  nõutud  ühtne  tervik.  Pakutavas  hüves 
tuleb  tasakaalustada   ühelt   poolt  kvaliteet  ja   teiselt   poolt  selle  saavutamiseks  tehtavad  kulutused
Majandusedu saavutamine nõuab eesmärksüsteemi kõigist aspektidest lähtudes majandustegevuse 
allosade  optimaalset valikut,  kombineerimist  ja kooskõlastamist. Majanduses peab taotlema oma 
tegevuse  tulemuse  pidevat  paranemist,  et  konkurentsis  ellu  jääda.  Juhtimise   aspektist   tähendab 
tulemuse   paranemise    taotlemine   süsteemset  tegevust  kõigi  protsessi  kaasatavate  subjektide 
suunamist
  püstitatud  eesmärgi  teenistusse  ning   tegutsemist   vastavuses  väliskeskkonna 
tingimustega, mis otsuste ettevalmistamise ajal ning otsustamise  momendil  on sageli ainult ligikaudu 
ennustatavad. 

Välised  põhjused  tulenevad  majandustegevuse  väliskeskkonnast  (kultuurilistest,  poliitilistest, 
õiguslikest,  sotsiaalsetest,  looduslikest  tingimustest
).  Väliskeskkond  muutub   olemuselt   üha 
komplitseeritumaks  ja  otsuse  teostamise  lõpptulemuse  suhtes  üha  mõjukamaks.  Väliskeskkonna 
mõju  arvestamise  nõue  muudab  majanduslike  juhtimisotsuste   analüütilise   põhistamise 
keerukamaks mitte ainult arvestatava info hulga ja mitmekesisuse suurenemise tõttu. Ühiskonna ja 
looduskeskkonna  vastastikused  mõjud  majandusega  on  sageli  isegi   kvalitatiivselt   raskesti 
määratletavad
, rääkimata  siis nende mõjude intensiivsuse ja  ulatuse  kvantitatiivsest hindamisest. 
2.  Selgitage juhtimisinfo kahe komponendi – alginfo ja otsustusinfo olemust. 

Majandusprotsesside  seoste  tihendes  ja  komplitseerudes  suureneb  majandustegevuse  juhtimisel 
järjest  info  osatähtsus.  Info  hankimiseks,  töötlemiseks,  säilitamiseks  ja  asjaosalistele  edastamiseks 
tuleb teha kulutusi, mille peab korvama info kasutamisest tulenev majandamise tulemuslikkuse tõus. 
Samas,  infol  on  majanduses  siiski  täita  ainult  tugifunktsioon,  st  info  täidab  majanduse 
põhifunktsioonide ehk tootmise, jaotamise ja tarbimise  teenindaja  rolli. Otsustuse ettevalmistamise 
seisukohalt tuleb infost rääkides eristada  sisendit ja väljundit ehk alginfot ja otsustusinfot. 


Alginfo  ülesandeks  on  vaatlusaluste  nähtuste  ja  protsesside  adekvaatne   peegeldamine .  Alginfo 
kujutab  endast  üldiselt  raamatupidamise  või  statistika  andmeid  ja  see  on  infotöötluse  sisendiks
Alginfo sihtotstarbelise töötlemise teel saadakse otsustusinfo. 

Otsustusinfo  on  otsuste  ettevalmistamise   formaalne   alus,  millele   otsustaja   lisab  teadmised 
infosüsteemis  kajastamata  jäänud  mitteformaliseeritavatest  või  ebastandardsetest  juhitava 
protsessi omadustest. 
3.  Millest tuleneb ja milles seisneb alginfo ja otsustusinfo mahtude kasvu vaheline vastuolu ning kuidas saab 
seda vastuolu lahendada? 

Isegi  suhteliselt  väikese  progressiooniteguri  korral  hakkab  majandusprotsesside  kajastamiseks 
vajaliku  alginfo  maht  paratamatult  järsult  suurenema.  Otsuse  ettevalmistamisel   kasutatava   info 
maht  peab  aga  suurenema  protsesse  peegeldava  alginfo  mahust  palju  aeglasemalt.  Otsustusinfo 
mahule  esitab  üsna  ranged  piirid  otsustaja  võime  info  vastuvõtmisel  ja   kasutamisel .  Tööviljakuse 
tõus  juhtimises  on  tunduvalt   aeglasem   kui  tootmises.  Otsustusinfo  kogus  ei  tohi  ületada  juhi 
võimalusi  seda  sihipäraselt  kasutada,  vastasel  korral  juhtimise  kvaliteet  ja   juhtimiseks   tehtud 
kulutuste  efektiivsus  langeb.  Alginfo  mahu  kiire  kasvu  ja  otsustusinfo  mahu  kasvu  piiratuse  vahel 
valitseb vastuolu, mida tuleb otsuse ettevalmistusprotsessi täiustamise teel pidevalt uuesti ületada. 

Alginfo ja otsustusinfo mahtude vahelise vastuolu ületamiseks on kaks lähenemisviisi – ekstensiivne 
ja intensiivne. 
  Ekstensiivse lähenemisviisi  valikul  suurendatakse otsust ettevalmistavate inimeste hulka
Need  võimalused  on  aga  praktiliselt  ammendatud.   Infotehnoloogia   võimsuse  ja  kiiruse 
kasutamine  tööviljakuse  tõstmiseks  on  samuti  jõudnud  oma  mõistliku  piirini.  Samas 
suurenev infohulk segab  juhi otsuse tegemiseks vajaliku info leidmisel ja kasutamisel. 
  Jääb  üle  vaid  parandada  otsustusinfo  kvaliteeti  selle  mahtu  oluliselt  suurendamata 
Vasakule Paremale
Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #1 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #2 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #3 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #4 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #5 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #6 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #7 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #8 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #9 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #10 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #11 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #12 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #13 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #14 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #15 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #16 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #17 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #18 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #19 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #20 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #21 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #22 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #23 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #24 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #25 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #26 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #27 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #28 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #29 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #30 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #31 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #32 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #33 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #34 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #35 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #36 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #37 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #38 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #39 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #40 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #41 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #42 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #43 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #44 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #45 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #46 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #47 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #48 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #49 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #50 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #51 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #52 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #53 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #54 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #55 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #56 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #57 Otsustusprotsesside alused kordamisküsimuste vastused alternatiiv #58
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 58 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ekke92 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Otsustusprotsessi kordamisküsimused

(juhitavate tegurite väärtuste kombinatsioonid), mida ei ole enam võimalik vaadelda eesmärkidena ­ tegemist on alternatiivsete variantidega vahetute eesmärkide saavutamiseks. Joonis 8.1. Eesmärgipuu 4. Selgitage eesmärgi ja alternatiivide ressurssidest vahendatud seoste erinevaid aspekte. Alternatiivid kujutavad endast eesmärgi saavutamise erinevaid variante, mis rajanevad juhi (otsustaja) käsutuses olevatele ressurssidele. Alternatiiv on ressursside kasutamise variant, mis viib juhitava protsessi eesmärgi suunas, Sellest tulenevalt võib mõista väidet, et eesmärgisüsteem ja selle saavutamiseks vajalikud ressursid on struktuurselt seotud ja tingivad teineteist: · Kui puudub kas või üks vajalikest ressurssidest või tingimustest, siis ei saa tekkida eesmärgi poole viivat tegevusvarianti (alternatiivi) ja eesmärk osutub illusoorseks (saavutamatuks) soov-unelmaks.

Otsustusprotsessi alused
thumbnail
24
pdf

Analüüsimeetodid äriuuringutes loengukonspekt

Ex 3 350 200 200 250 3 3 3 2. On olemas info tingimuste tõenäosustest. Olgu P1 0,4 ja P2 P3 0,3 . Nüüd Ex1 200 0,4 250 0,3 300 0,3 245 Ex2 100 0,4 200 0,3 450 0,3 235 Ex3 350 0,4 200 0,3 200 0,3 260 Eelistatavam on alternatiiv x3 . Kui tegemist kuludega, siis tuleb vaadata madalaimat varianti. Otsustuspuu Oodatav tulemus on Ex ¦ x Px 100000 0,75 20000 0,25 70000 Kaks 0 suurust. Kui ei minda turule, ei võideta ega kaotata midagi ja kui mingi otsuse tagajärjel tulud-kulud on samad. Saab leida tundlikkuse ­ kui palju peab tõenäosust muutma, et tuleks otsust muuta. Riskianalüüs otsustuspuule: V ¦ x i x Px i Mida suurem standardhälve, seda suurem risk!

Analüüsimeetodid äriuuringutes
thumbnail
17
doc

Operatsioonijuhtimise kordamisküsimused ja vastused

müüjate prognoositava müügimahu, ­ turuuuringute meetodid. Kogutakse andmeid turuseisu hüpoteesi kontrollimiseks, kasutades selleks erinevaid meetodeid (küsitlused, intervjuud jt), ­ grupiarvamuse meetod. Prognoos tugineb grupiarvamusel, ­ ajalooline analoogimeetod. Meetod toetub analoogse toote elutsüklile, ­ Delfi meetod. Ekspertide rühm vastab küsimustele. Rühma juht töötab vastused läbi ja koostab rühmale uued küsimused. Arutelus puudub domineeriv arvamus. 2) Aegridade analüüs ­ libiseva keskmine, ­ eksponentsilumine, ­ regressioonianalüüs jt. Etapid on: 9 1) Prognoosieelne orienteerimine ­ prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine ­ baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2) Retrospektiivne uuring ja diagnoos

Operatsioonijuhtimine
thumbnail
2
doc

Operatsioonijuhtimine

tegutsemisvaldkondi; eesmärke; juhtimistasandeid; mastaapsust; otsuse väljatöötamise 4.taandamise meetod R=a/b=(a/l)/(b/l)=x1/x2 osakaal saadud punktide arvuga ja tulemused summeerida; *valida alternatiiv, mis sai enim korraldust; otsuse toimimise kestust; mõjutusobjekte; formaliseerimismeetodeid; 2.3 Simulatsiooni Modelleerimise etapid (skeem) 1.probleemi määretlemine punkte. Tasuvusanalüüsi meetod: Alternatiivsete asukohtade võrdlemisel arvutatakse iga esitamisvorme; keerukust; üleandmisviise. (sõnastamine); 2

Operatsioonisüsteemid
thumbnail
25
pdf

Operatsioonijuhtimine konspekt

kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm

Operatsioonijuhtimine
thumbnail
4
docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse - Keskkonnaseisundi ja -mõjude hindamine

KMH protsessi läbiviimist ei peeta vajalikuks. Viimati kirjeldatud nõuet võib pidada ka mõnes suhtes KOV ametnike vastutuse eneselt projekteerijale veeretamise katseks. 2. Keskkonnamõjude hindamine, selle olemus ja vajadus KMH vajaduse juhud on kirjeldatud ja KMH toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel (22.01.2005 RTI, 24.03.2005, 15, 87) Viidatud seadus sätestab eeldatava keskkonnamõju hindamise õiguslikud alused ja korra, keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi korralduse ning ökomärgise andmise õiguslikud alused eesmärgiga vältida keskkonna kahjustamist ning kehtestab vastutuse käesoleva seaduse nõuete rikkumise korral. / refereering 3:§1/ Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi./3:4/ Otsustajaks on sõltuvalt tegevusest KOV

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
thumbnail
20
pdf

Operatsioonijuhtimine kordamisküsimused

kombinatsiooni tagajärjed. x Tõenäosused iga juhusliku sündmuse tagajärgede esinemise kohta. 1. samm. Joonista välja otsustuspuu, et probleemi olemus oleks üheselt arusaadav. Esimese sammuna tuleb kronoloogilises reas välja joonistada eesseisvad otsused ja juhuslikult esineda võivad sündmused. Otsustuspuu puhul on täiesti mõeldav ja tavaline, et sõlmpunktides peab olema võimalus valida ära tee midagi alternatiiv. On vaja meeles pidada, et otsustuspuu jaoks on oluline, et seal joonistuks välja ainuomane tee otsustuspunktist lõpp-punktideni. Otsustuspuu peab olema kujundatud nii, et juhuslikkuse sõlmpunktides oleks näha kõik esineda võivad sündmused ja et otsustuspunktis oleksid kajastatud kõik konkureerivad valikud. Need sündmused ja valikuvõimalused peavad olema defineeritud nii, et nad üksteisega ei kattuks (tehniliselt öelduna vastastikku välistavad ja koos ammendavad). 2. samm

Operatsioonijuhtimine
thumbnail
43
docx

Juhtimise aluste kordamine eksamiks

JUHTIMISE ALUSED TEEMA1 : Juhtimise mõiste, funktsioonid, tasandid Juhtimine on: · Üks huvitavamaid inimtegevusi · ligitõmbav, sest, see on seotud võimuga ja teistest üleoleku tundega. · seotud teiste inimeste tähelepanuga, lugupidamisega, autoriteediga. · huvitav, sest see on seotud riskiga. Juhtimine on mäng. · Juhtimine võimaldab midagi enamat korda saata kui üksinda. Juhtimise ülesanne:

Juhtimise alused




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun