ORGAANILINE RÄNI
Räni (Si) on metalloid – metallist kristall tagurpidi kvantoptiliste omadustega, mis
tähendab, et kui see on kiiritatud UV kiirgusega, toodab see elektrivoolu ja, eriliste
elektriliste eritingimuste korral võib see välja kiirata mõõdetavat kiirgust. Räni
moodustab peaaegu 28% maakoorest (27,7) ja see on koguseliselt neljandal kohal
vesiniku, lämmastiku ja hapniku järel, ja maakoore sisalduses hapniku järel teisel
kohal. Rootslane Jöns Jacob Berzelius avastas selle 1824.
Amorfsel kujul on see pruun pulber; kristallilisel kujul on see metalne hall. Kuna
see on tihke , ei reageeri see hapnikuga, vee või enamuse hapetega. Ränidioksiidi tolm
(SiO2) on kergelt mürgine ja väga ärritav. See on perioodilisuse tabelis 14. element ja
selle aatominumber on 14 ja selle valents võib olla 2 ja/või 4. Selle aatommass on
28,0855 amü. Sulamistemperatuur on 1410°C, selle keemistemperatuur on 2680°C ja
selle kriitiline temperatuur on 4920°C. Selle tihedus on 2,32 g/cm3.
Räni loomulik vedel olek on ortoränihape, omapärane hape Si(OH)4. See on vorm,
mis esineb taimedes, kus nende keemilised protsessid toodavad orgaanilisi silikaate,
mida kasutatakse taime poolt. Kuid enamik räni on oksüdeerituna ja nii on ainult väga
väike osa bioloogiliselt kättesaadav.
Orgaanilisel kujul CHx Si(OH)3 on sel suurim biosaadavus keha jaoks ja selleks
on vajalikud nii süsivesinike rühm kui ka hüdroksüülradikaalid (OH). Kui räni on
seotud ühte või mitmesse süsivesinike rühma, nimetatakse neid ka silaanideks.
Kindlasti on meie toidus mitmeid räniallikaid ja eriti heintaimedes, kuid räni on
palju vähem esindatud kaltsiumit andvates taimedes ja kaunviljades. Kuid sellises
vormis nagu räni esineb taimedes, ei ole see bioloogiliselt kergesti keha jaoks
kättesaadav ja sama kehtib ka räni mineraalvete nagu Badoit või Salvetat kohta. Oma
135 mg/l kohta ja 3 grammi mineraalide kogusummaga on mõned mineraalveed isegi
ohtlikud neerudele. Tegelikult võivad need halvastiimenduvad mineraalid (harva
rohkem kui 10%) ladestuda organismi loomulikesse filtritesse ehk neerudesse ja
võivad põhjustada kive või teisi patoloogilisi seisundeid. Lisaks on uuringud
näidanud, et mineraalvett, kui see sisaldab rohkem kui 1500 mg kuivainet st
mineralisatsiooni, tohib kasutada ainult meditsiinilise järelevalve all.
Räni on meie kehas rohkem kui 7 g ja see on looduslike elementide järjestuses 10.
kohal. Erinevad uuringud on viimase 20 aasta jooksul näidanud kui oluline on räni
inimese biokeemias. Elementaarse räni igapäevane vajadus on hinnanguliselt 40 mg.
20…35 ml orgaanilise räni (ränisisaldus oleneb tootjast) sissevõtmine annab 40 mg
elementaarset räni ja katab päevase ränivajaduse. Optimaalsete tingimuste korral
parandab räni teie tervist. Kuid see pole imeravi, mida mõned tootjad uskuda tahavad.
Orgaaniline räni on toidulisand, mis on väga kasulik.
Räni taastab limaskestade hingamise ja seedesüsteemi ( kõri -, mao-, kopsu-, jne).
Juuksed – räni teeb juuksed elastseks ja läikivaks, kalduvus juuste väljalange-
misele väheneb ja hallid juuksed saavad tagasi oma värvi.
Kõik see soodustab kehakaalu langust. Kõikidele kehakaalu ja rasvumisega võitlejatele on siinkohal sobilik meelde tuletada, et jood pole imerohi – selle probleemi korral aitab ainult kompleksne lähenemine! RÄNI (Si) Tegemist on ühe enamlevinuma maakoores leiduva keemilise elemendiga, kuid, mis tavaolukorras on organismile väga raskesti omastatav ja see toimub väga väikeste koguste kaupa. Tal on täita tähtis roll sidekoe struktuuris. Madal räni tase organismis viitab sidekoe nõrkusele ja kõrgenenud juuste-, küünte-, naha-, bronhide- ja kopsu-, veresoonte- ja liigeste haiguste tekkeriskile. Ka haavad ning luumurrud kasvavad halvasti kinni. Räni defitsiidi korral langeb organismi mittespetsiifiline vastupanuvõime haigustele, sealhulgas ka uusmoodustiste tekkele (kasvajad) . Räni on vajalik lastele kuna soodustab nende kiiremat kasvu, aitab „ehitada” luustikku ja initsieerib mineralisatsiooniprotsesse
Inimorganism vajab seleeni ühe keskse rakusisese antioksüdantse ensüümi (glutatiooni peroksüdaas) komponendina · on koos vitamiin E-ga oluline antioksüdant, · aitab säilitada kudede elastsust, · vajalik südame normaalse tegevuse tagamiseks; · spermatogeneesiks; · kehavõõraste ühendite kahjutustamiseks ja raskemetallisoolade imendumise blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ26-1 Inna Netsai SIDEKUDE Referaat õpetus inimese ehitusest ja elutalitlustest I õppeaines Juhendaja: K.Mitt Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Sidekude on peamine toetav ja kaitsev organismi kude, alus tema kõigi ühendusi- ja tugistruktuurid. Laiemas mõistes see on mitu erinevaid kudesid, mis moodustavad sidekoelisi struktuure- luud, kõõlused, sidemed, liigesed, dermis ja veresooned, aga tegelikult sidekoe juurde kuulub ainult rakuväline aine, mis täidab ruumi organite sees ja nende vahel. Nimelt ta määrab kõiki organite ja struktuuri füüsilisi omadusi. Sidekoele on iseloomulik suhteliselt suur amorfsest põhiainest ja kiududest koosneva rakuvaheaine sisaldus. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi,
Anatoomia ja Füsioloogia (YTM0021) 2022 Kordamisteemad I vahetesti jaok Anatoomilised tasandid, orientiirid, homeöstaas Anatoomia on õpetus organismi ehitusest. Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Anatoomia jaguneb: 1. A) Süstemaatiline anatoomia – käsitleb elundite kuju, struktuuri ja paiknemist elundsüsteemide kaupa. B) Tomograafiline ehk kirurgiline anatoomia – käsitleb elundeid mitte elundsüsteemide, vaid kehapiirkondade kaupa. Uurides elundite asetust ja omavahelisi suhteid. 2. A) Mikroanatoomia – käsitleb mikroskoopilisi struktuure – eraldi distsipliinid on histoloogia ja rakubioloogia. B) Plastiline anatoomia – anatoomia kunstnikele, käsitleb keha välisvormi ja selle muutumist seoses keha asendi ja liigutustega ning keha proportsioone. 3. A) Dünaamiline anatoomia – tegeleb peamiselt liikumisaparaadiga, selgitab inimeste liigutuste seaduspärasusi. B) Normaalne ja patoloogilin
Füüsikalised, taimsed ja keemilised taastumisvahendid Füüsikalised taastumisvahendid Saun Miks peaks sauna minema? Inimese puhastumine vaimselt ja füüsiliselt Hea neerudele Vererõhu alandamine Üleväsimuse haigusnähtude leevendumine Soodustatud haavade paranemine Naha, välimiste lihaste ja hingamisteede tegevuste tugevdamine Kehakaalu vähendamine higistamise tõttu Närvilisuse, stressi, pinge ja kurbuse leevendumine Kroonilise bronhiidi leevendumine Peale sauna keha värske ja enesetunne energiline Sauna ei tohiks minna: Ohtlike akuutsete haiguse faasides Pahaloomuliste kasvajate korral Menstruatsiooni korral Raseduse ajal Ei tasu liialdada, kui on üle 100 kraadi Aurusaunas südame raske koormus, raske hingata Saunade tüübid: Türgi ehk araabia saun ehk kuumaõhusaun Soome saun Rooma saun Vene saun ehk leilisaun Iiri
Kordamisküsimused eksamiks. 1) Uurimistasandid morfoloogias organism, organsüsteemid, organid, koed, rakud, rakuorganellid 2) Struktuuri ja funktsiooni seos struktuur tagab funktsiooni ; funktsioon kujundab ja arendab funktsiooni, kutsudes selles esile ümberkorraldusi vastavalt funktsiooni eripärale 3) Kuidas struktuuri muutus kujundab funktsiooni (ja vastupidi)? eelmises 4) Erinevused prokarüootse ja eukarüootse raku vahel. - prokarüootsetel puudub rakutuum ja rakuorganellid nt bakterid, eukarüootsed teised elusorganismid 5) Rakuorganellid, nende ülesanded Tuumake ribosoomide süntees; mitokondrid ATP süntees; Endoplasmaatiline retiikulum membraanide süsteem rakus, osaleb näiteks valgusünteesis ja transpordis, rasvade ainevahetuses, steroidide sünteesis; Golgi kompleksraku "pakkimistsehh" erinevate inklusioonide kogumine, pakkimine; Lüsosoomidlagundavad rakus
elementaarkoostisest. · Essentsiaalsed (asendamatud) makrobioelemendid (Ca2+, Na+, K+, Mg2+, Cl-): biofunktsioone enamasti ioonidena täitvad bioelemendid, sisaldus elusorganismis üle 0,1% · essentsiaalsed mikrobioelemendid (Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As): eluks vajalik mikrobioelementide miinimum, sisaldus elusorganismis alla 0,1% Põhibioelemendid - H, C, O, N, P, S Nende baasil formeeruvad biomolekulid, raku orgaaniline aine, kudesid moodustavad ühendid. Põhibioelementide koguhulgast moodustab 62% H, 25% C, 10% O ja 2% N. P ja S osakaal on tagasihoidlikum. Nende 6 keemilise elemendi sobivus põhibioelementideks tuleneb: · annavad kergesti kovalentseid sidemeid välimise elektronkihi iseärasuste tõttu ja need sidemed on stabiilsed, mis tagab biomolekulide püsivuse · kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) teke on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele
BI2-2 INIMENE INIMESE ÜLDISELOOMUSTUS 1. Inimene kuulub tänapäeva loomariigi süsteemis inimlaste (Hominidae) sugukonda, mis koos inimahvide sugukondadega ühendatakse inimlaadsete (Hominoidea) ülemsugukonda primaatide (Primates) seltsis. Inimene on loom, sest · Inimorganismi anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitlus ja sigimisviis on väga sarnased kõigi teiste imetajate omadega. Inimesel pole ühtegi rakutüüpi, kude ega organit, mida poleks ka mõnel teisel loomal. Ainevahetus on pisiasjadeski sama mis enamikul imetajatest. 2. Inimese geenide ja valkude struktuur (nukleotiidide ja aminohapete järjestus) erineb simpansi ja gorilla omast vähem kui kaks protsenti (isegi hobune ja eesel erinevad teineteisest rohkem). 3. Inimesele iseloomulikud tunnused: · suur aju (ligikaudu 1400cm2, inimese aju suhteline maht on loomariigis suurim) · püstine kehahoiak ja liikumine kahel jalal · aeglane areng
Kõik kommentaarid