Oandu loodusmetsa rada Luua Metsanduskool LRJ II Rada asub Oandu looduskeskuse juures, auto saab jätta parklasse Click to edit Master text styles Second level Tutvustab Third level Fourth level -vanu rannamoodustisi Fifth level -metsa arengu erinevaid etappe -metsa kooslusi -metsloomade tegutsemise jälgi Raja pikkus 4,7 km, aega kulub 2h Parkla koordinaadid: 59
Lahemaal on 4 suurt poolsaart ja ühel neist, Pärispea poolsaarel asub Mandri-Eesti põhjapoolseim tipp – Purekkari neem. Matkarajad Oandu-Võsu matkarada Võsu-Nõmmeveski matkarada Nõmmeveski - Liiapeksi matkarada Käsmu matkarada RMK matkatee Oandu-Kalmeoja Õpperajad Altja kultuuri- ja looduslooline rada Koprarada Käsmu loodus- ja kultuurilooline rada Majakivi-Pikanõmme õpperada Oandu loodusmetsa õpperada Ojaäärse metsarada Tsitre puude rada Viru raba õpperada Loomad Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad Kõrvemaa suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Kobraste elutegevusega saab tutvuda Oandu ja Altja vahel maalilises orus asuval koprarajal.
Lahemaa rahvuspark Asukoht ja pindala Asub Põhja- Eestis. Pindala on 747,84 km². Maismaa on sellest 479,10km². Meri on 268,74 km². Midagi huvitavat rahvuspargi kohta Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kuluuripärandi, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskuluuri ja alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Mis rahvuspargis asuvad? Looduskeskus- Oandu looduskeskus. Lõkkekoht- Mustoja lõkkekoht, Nõmmeveski lõkkekoht, Kalmeoja lõkkekoht. Matkarada- Oandu-Võsu, Võsu-Nõmmeveski, Nõmmeveski-Liiapeksi, Käsmu matkarada, RMK matkatee. Puhkekoht: Esku-, Koljaku-, Kuueristi puhkekoht. Rattarada: Käsmu jalgrattarada. Telkimisala: Oandu-, Võsu-, Purekkari--, Juminda ja Tditre telkimisala. Rahvuspargi erilisus Rahvuspargi moodustumine 1.juulil 1971.a olu üheks oluliseks rajajooneks Eesti ajaloos.
2. Sihtkaitsevöönd: 18% pindalast, ei toimu majandustegevust, võib viibida, korjata marju ja seeni NB! Ulkkari, Älvi ja Kasispea sihtkaitsevöönditel ei tohi inimene viibida lindude pesitsusperioodil (01.04-15.07) 3. Piiranguvöönd: rahvuspargi ülejäänud ala, kus on lubatud looduskaitse-nõuetega kooskõlas olev tegevus Rahvuspargis asuvad õpperajad: Majakivi-Pikanõmme õpperada (7 km), Viru Raba õpperada (3,5 km), Oandu loodusmetsa õpperada (4,7 km), Koprarada (1 km), Altja loodus- ja kultuurilooline õpperada (3 km), Käsmu loodus-ja kultuurilooline rada (4,2 km), Käsmu jalgrattarada (12 km) ja Võsu-Oandu matkarada (9,5 km), mis on üks lõik 43 km pikkusest Oandu-Võsu-Nõmmeveski Liiapeksi matka-ja jalgrattarajast. Maastik Lahemaa rahvuspargi maastik on väga mitmekesine. 70% rahvuspargi maadest on kaetud metsadega ning 9% soodega
6) Kas õpperajal said uusi teadmisi ajaloost, kultuuriloost, kultuurpärandist jms Jah. 7) Kas rada meeldis sulle? Olen rajal väga mitu korda käinud, seega ei olnud minu jaoks seal enam midagi huvitavat. Seal on ilus, aga vabatahtlikult ei oleks ma lähiajal sinna läinud. 8) Üldiselt anna õpperajale punkte 100 hindepunkti skaalas. 95 – visuaalselt väga ilus, hariv, aga heli poolest üks halvimaid. RADADE JÄRJESTUS MEELDIVUSE ALUSEL: 1) Oandu loodusmetsa rada 2) Kotka matkarada 3) Viru raba 4) Kauksi telkimisala
vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub
Suurem osa umbes 40 paarist Eestis pesitsevaist kalakotkaist on koondunud Alutagusele ja Karulasse.(estonica) (delfi) Veestik Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Teistest järvedest on veel suuremad Arvila ehk Ratva, Imatu ja Puhatu. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi.(galerii) (estonica) Asustus Kuigi Alutaguse on enamasti vähese inimmõju ja kohati veel ürgse loodusega piirkond, on põlevkivikaevandused ja suured karjäärid maastikurajooni põhjapiirile jäävaid alasid
rohkuse tõttu kulub palju päikesekiirgust vee aurustamiseks. Veestik. Alutaguse on sisevetelt rikas ala. Eriti palju on siin järvi. Kurtna mõhnastikus on umbes 15 km2 suurusel alal 40 järve, moodustades Eesti suurima järvestiku. Alutaguse idapiiril voolab Eesti veerohkeim jõgi Narva, mille lähtel on rohkesti harujõgesid, nn struuge. Tähtsamad vooluveekogud on Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi, Alajõgi, Purtse ülemjooks ehk Oandu, Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi. Alutagusel on väga tihe kuivenduskraavide võrk ning palju on kaevanduste ja elektrijaamade kanaleid ja paisjärvi. Muld ja taimkate. Valitsevad leedemullad, soostunud leetmullad ja soomullad. Lääneosas ka soostunud kamarmullad. Ka lodu-, palumetsa soo-, glei- ja mitmesuguseid liivmuldi. Alutaguse on Eesti üks ürgsema loodusega metsarikkamaid piirkondi, mis meenutab taigat. Suurte rabade soosaartel kohtab ka laialehist salumetsa
3 Vetevõrk Alutaguse lääneserv ulatub Pandivere kõrgustiku idajalamini. Viimast iseloomustab veerohkete allikate vöönd, millest saavad alguse Alutaguse suuremad jõed. Jõed kuuluvad kolme erinevasse vesikonda: Avijõgi, Rannapungerja, Tagajõgi ja Alajõgi suubuvad Peipsisse; Purtse ülemjooks ehk Oandu jõgi suundub Soome lahte; Mustajõgi ja Poruni ehk Borovnja jõgi suubuvad Alutaguse idapiiril Eesti veerohkeimasse Narva jõkke. Alutagusel on ka palju järvi, mis aga paiknevad ebaühtlaselt. Suurim järvede koondumisala on Kurtna mõhnastikus, kuid järvi on rohkesti ka IisakuJõugaIlluka oosideaheliku piires (Jõuga ja Kõnnu järved). Nimetamisväärsed on ka kaugemal soodes asuvad Arvila ehk Ratva, Tudu ja Imatu järv ning Puhatu järved.
Rezekne/Kemeri Alam D1 RAKVERE O3rk 417 Tilze 1 OANDU O3on LUBJAKIVI 454 KEILA O3kl LUBJAKIVI Maavarade paiknemise iseloomustamiseks kasutatavad mõisted: Ülem O3jh HALJALA
nautimiseks. Kaunis loodus ning pikk rannajoon annab võimaluse matkata, harrastada spordialasid, nautida imeilusaid maastikke. Kaunid on Lahemaa rannikukülad. Neist ühte - Käsmu küla - kutsutakse kaptenite külaks - sealt on sirgunud kümneid merekapteneid, kes ka suurtel ookeanidel seilanud. Juunis on muuseumi õuel otse mererannal toimumas Kaunite Kontserdite sari, augustis ootab külastajaid festival Viru Folk. Lahemaa rahvuspargison palju matkaradasid, üritused toimuvad . RMK Oandu looduskeskuses Rakvere linnus ja seal taaselustatud keskaegne elustik on põnevaks seikluseks nii suurtele kui väikestele koos linnuse jalamil asuva Aqva spaa veekeskusega. Rakvere traditsioonilised sündmused on: Rakvere linna päevad koos Pika tänava laadaga, teatrifestival Baltoscandal, punk laulupidu, meeste tantsupidu, ööjooks , naisekandmine Väike-Maarjas ja Porkuni tünnisõit , Võsu muusikapäevad, Lahemaa torupillipäevad ja pilliroofestival Mahus. Lääne-Virumaal majutus 2008
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Tools...
erakogu. Jaan Manitski on ka ühtlasi Viinistu arendaja. Lisaks kuntsinäitustele saab seal vaadata erinevaid teatrietendusi ja kontserte. Mohni on saar Soome lahes Eesti põhjaranniku lähedal Viinistu rannikust 4,5 km kaugusel Eru lahe kirdeküljes. Saarele saab sõita Viinistu Kunstimuuseumi kaatriga või kohaliku paadimehe Hartviguga. Lääne-Virumaa 1. OANDU LOODUSMETSA RADA on üks põnevamaid (4,7 km 2 tundi). Raja algus ja lõpp Oandul; Koljaku, Sagadi ja Altja teede ristumiskohal, kuhu võib ka auto parkida. Õpperada annab ainulaadse võimaluse tutvuda vana loodusliku metsaga, kus on säilinud tõelisi põlismetsasaarekesi. Rada on astangualuses niiskes metsas peaaegu tervenisti kaetud laudteega. Laudteed, küngastele ja voortele tõusvad trepid ja hästi tähistatud rajad teevad
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut XXX Eesti maastikurajooni ülevaade KÕRVEMAA Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti loodusgeograafia" XXX Juhendaja: XXX Tartu XXX SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST.........................................................4 1.1 Kõrvemaa asend............................................................................................ 4 1.2 Kõrvemaa maastiku eripära (geoloogilised iseärasused)...............................5 1.3 Reljeef e pinnamood...............................................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 1Lahemaa rahvuspargi andmed..........................................................................................3 2Miks asutati Lahemaa rahvuspark?..................................................................................4 2.1Lahemaa rahvuspargi piirid............................................................................................5 2.2Taimkate ja loomastik......................................................................................................7 Kokkuvõte..............................................................................................................................8 Kasutatud materjalid............................................................................................................9 ...
. . . . . . . madalikulised kuhjed ja kaasnevad täheldatud sündmuste ja muutuste baasil, seega . . . . . . . riffimoodustised kujunesid alates Baltika triivist paleontoloogilisel alusel)-ladejärk-lade (mõnest Hilis-Kambriumi ajal asus Baltica kontinent troopikasse Oandu east alates. Nii moodustus meetrist kümnete meetriteni ulatuva paksusega umbes 50 laiuskraadil, kuid juba Kesk- Vasalemma tsüstiidlubjakivi, Tamsalu kivimikeha, mida eristatakse samuti peamiselt
Rabamätastelt saab suvest sügiseni marju korjata: murakaid, sinikaid, pohli, jõhvikaid. ( Tang, RMK Mukri raba loodusrada, “ s.a. “ ). Mukri raba on üks väheseid märgalasid, mida saab läbida kuiva jalaga. Raja peal asub ka 18 m kõrgune vastvalminud uus vaatetorn, kust avaneb imeline vaade kogu rabale. ( ERR / Kenk, Mukri raba vaatetorn, “ s.a. “ ). Kui laudtee liiga mugav tundub, saab soovi korral ka räätsamatkale minna. Mukri rabarada jääb RMK Oandu - Ikla matkateele ( 370 km ). Raja lõpus on katusealune koos piknikukohaga: lauad - pingid, kuivkäimla, lõkkekoht, telkimisvõimalus. Piknikupaiga kõrvale on kaevatud tiik, kus saab jälgida põnevat vee- elu. 13 KOKKUVÕTE Mukri rabast polnud mõni aasta tagasi enamus inimesi kuulnudki. Nüüd on see aga üks romantilisemaid rabaradasid, mille keskel õitsevad vesiroosid.
ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4 EESTI. ARVE JA FAKTE 2013 Kaitsealad ja Oandu-Ikla matkarada, 2012 LAHEMAA Oandu Nõmmeveski Kõnnu Suursoo Jussi järved Aegviidu Kakerdi raba
tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Erandiks on Tsitre ja Muuksi pangad lääneosas ning aluspõhjakivimite paljanditega lõigud Valgejõe ja Loobu jõe orus, kus nimetatud jõed laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid,
38 Kirde Ahtme 23 673 39 Kirde Avinurme 9 604 40 Kirde Iisaku 55 757 41 Kirde Kohtla 8 450 42 Kirde Loobu 37 085 43 Kirde Narva 5 969 44 Kirde Oandu 22 525 45 Kirde Paasvere 19 454 46 Kirde Rava 22 192 47 Kirde Sonda 21 090 48 Kirde Triigi 20 033 49 Kirde Tudu 18 563 50 Kirde Türi 14 471
Suuremad tehisjärved ja -tiigid asuvad kolmes suuremas mahajäetud savikarjääris: Kolgakülas, Loksal ja Turbuneemes. 3.3 Taimestik Lahemaa on rikas ja väärt paik taimharulduste poolest, siin on leitud 44 kaitsealust taimeliiki. Sammaltaimi on läbi aegade registreeritud 307 liiki ja samblikke 398 liiki, nende hulgas on kaitsealuseid liike vastavalt 12 ja 21. Taimedest on üks silmatorkavamaid mets-kuukress (Lunaria rediviva), mida leidub hulgalisemalt Nõmmeveskil. Oandu matkaraja lähedal on võimalik näha orhideesid nagu näiteks vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii). Rannikul kohtame rand-seahernest (Lathyrus maritimus) ja seal on tavaliselt ka kurdlehist roosi (Rosa rugosa) põõsad. Liivasel rannal moodustab paiguti ühtlase kollakasrohelise vaiba merihumur (Honckenya peploides). Lubjarikkal pinnal - loopealsetel - õitseb mais, juunis metsülane (Anemone sylvestris).
Arhitektuuripärandile on püütud leida uut kasutust ning läbi selle kohalikku kogukonda ja kultuurielu elavdada ning inimesi ka väljastpoolt ligi meelitada. Piirkonna arengu- ja konkurentsivõime kontekstis on kultuuripärand märgilise tähtsusega. Samuti võib positiivsete tegevustena välja tuua RMK matkaradade ja puhkealade rajamist, mis pakuvad inimestele võimalusi looduses viibimiseks, püüdes samas vältida nende tegevusega kaasnevaid ohtusid. Näiteks RMK Oandu looduskeskus Lahemaa rahvuspargis tutvustab looduses liikumise võimalusi ning sealt saavad alguse mitmed matkarajad, mis on tähistatud viitade ja infotahvlitega. 14 Kokkuvõtteks võib öelda, et piirkonna peamiseks majandusliku arengu ja konkurentsivõime eelduseks on ühelt poolt selle soodne asupaik mere suhtes, mis on läbi aegade andnud olulise tõuke tööstuse ja kaubanduse arenguks. Samuti pakub metsamaa ning maavarad tööstusele
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
oobulusfosforiit ning tulevikumaavara - diktüoneemaargilliit. Maavarana leiavad laialdast Ladestu maavaradest väärib märkimist Gauja lademesse kuuluv klaasiliiv (Piusa kasutamist ka lubjakivid nii ehituskivina (Lasnamäe, Jõhvi, Keila lade), killustiku maardla) ja Burtnieki lademe rasksulav savi (Joosu maardla). Telliste valmistamiseks valmistamiseks (Aseri, Lasnamäe, Uhaku, Keila, Oandu, Nabala lade), tsemendi (Aseri, sobivat savi on leitud veel Sännal, Küllatovas. Lasnamäe, Kunda, Jõhvi, Uhaku lade) ja lubja (Keila, Oandu, Rakvere, Porkuni lade) Devoni ladestul on täita oluline osa kogu Lõuna-Eesti varustamisel põhjaveega. valmistamiseks. Kihilisi dolomiite võib leida vaheldumas lubjakividega Volhovi, Kunda, Vesi on siin enamasti reostamata ja surveline. Lasnamäe ja Porkuni lademes.
kes liiguvad jalgsi ja ööbivad telkides. Aastaid on tegeldud elanikonnale looduses puhkevõimaluste loomisega RMK süsteemis (tabel 5). Tabel 5. Matkarajad soodes RMK aladel Puhkeala Matkarada Vaatamisväärsused Põhja-Eesti Oandu-Võsu-Nõmmeveski- rannikuala puhkeala Liiapeksi matkarada Oandu loodusmetsarada 4,7 km, osaliselt laudtee Koprarada 1 km, laudteed, trepid Viru raba õpperada 3 km, laudtee, vaatetorn, laukad Kõnnu Suursoo laudtee, vaatetorn Kakerdaja raba 1 km, rabajärv (6,7 ha) Peipsi põhjaranniku Kotka matkarada laudteed Õpetaja soos ja Rüütli
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
