Närvisüsteem (0)

5 VÄGA HEA
 

 Närvisüsteem:
Kesknärvisüsteem , Seljaaju , Peaaju , Perifeerne närvisüsteem
Somaatiline: närvid
Autonoomne ehk vegetatiivne närvisüsteem
Sümpaatiline
Parasümpaatiline
 Seljaaju ( medulla spinalis )
KNS vanim ja madalam osa
Funktsioonid: < strong >Reflektoorne - seljaajus paiknevate motoorsete keskuste vahedusel toimuvad
spinaalrefleksid, mis ei vaja kõrgemate ajuosade osavõttu Juhtefunktsioon - seljaaju on vaheajaam erutuse juhtimisel kõrgematesse
keskustesse ja kõrgematest keskustest teostusorganitesse
 Seljaaju ehitus
Võrreldes loomadega on inimese seljaaju väiksema iseseisvuga. Seljaaju kaal
peaajuga võrreldes on: Inimesel 2% . Inimese seljaaju on silindrijas väät , mis
paikneb lülisambakanalis. Seljaaju: pikkus 40 – 45 cm , läbimõõt 0,7 – 1,4 cm, mass

34 – 38 g. Kraniaalselt läheb seljaaju vahetult piklikajuks. Kaudaalselt lõpeb I – II

nimmel üli kõrgusel koonusja teravikuga – ajukoonusega . Ajukoonus lõpeb
lülisamabakanalit mööda allapoole suunduva ja õndralülideni ulatuva lõppniidiga.
Kaelapiirkonnas jämeneb seljaaju kaelapaisumuseks, nimmepiirkonnas – nimme -
ristluupaisumuseks. Nendes paiknevad üla- ja alajäsemetesse suunduvad
motoorsed närvikiud Spinaalnärvid - Tagumiste külgvagude kohalt väljub seljajust paariline
spinaalnärvi dorsaaljuur , eesmiste külgvagude kohalt spinaalnärvi ventraaljuur.
Spinaalnärvi dorsaaljuured (tunde ehk toomajuured) koosnevad aferentsete
närvikiudude kimpudest, Seljaaju kaudaalsest osast väljuvad nimme-, ristluu - ja
õndranärvide juured kulgevad allapoole püstiselt, moodustades koos lõppniidiga närvijuurte kimbu - nn. Hobusesaba . Pärast seljaju väljumist liituvad dorsaal- ja
ventraalnärvijuur vastavate lülidevaheliste mulkude piirkonnas spinaalnärviks. Enne
ventraaljuurega liitumist moodustab iga dorsaaljuur närvisõlme – spinaalganglioni
(aferentsete neuronite kehade kogumik). Spinaalnärvid on paarilised närvid (31
paari)

8 kaelasegmenti (C 1 – C 8 ) koos 8 paari kaelanärvidega

12 rinnasegmenti (Th 1 – Th 12 ) koos 12 paari rinnanärvidega

5 nimmesegmenti (L 1 – L 5 ) koos 5 paari nimmenärvidega

5 ristluusegmenti (S 1 – S 5 ) koos 5 paari ristluunärvidega

1 õndrasegmenti (Co) koos 1paari õndranärvidega

Iga spinaalnärv jaguneb kohe peale lülisambakanalist väljumist ventraal- ja
dorsaalharuks. Ventraalharud on kõige jämedamad ja moodustavad omavahel
ühinedes närvipõimikuid , mis on tekkinud seoses jäsemete arenguga (kaela-, õla-, nimme - ja ristluupõ imik ). Põimikust lähtuvad naha-, lihase- ja seganärvid.
Rinnanärvide ventraalharud põimikuid ei moodusta ja kulgevad roietevahemikes.
Ventraalharud innerveerivad kõhtmist kerelihastikku (kaela-, rinna- ja kõhulihaseid),
jäsemete lihaseid ning nende piirkondade liigeseid ja nahka. Dorsaalharud
innerveerivad selgmist kerelihastikku (süvasid seljalihaseid), selja nahka ja
lülidevaheliiigeseid.
 Seljaaju ehitus
Hallaine paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate
jätkete kogumit Hallaine on ristlõikes H - kujuline ja meenutab laialisirutatud tiibadega liblikat Hallaine eessarvedes paiknevad alfa - ja gamma -motoneuronid, mille aksonid
väljuvad seljaajust spinaalnärvide ventraaljuurte kaudu
Tagasarvedes paiknevad lülineuronid, tagasarvedesse saabuvad spinaaljuurte kaudu
aferentsed närvikiud
 Seljaaju ehitus
Seljaaju hallaine neuronid paiknevad mitmes suuruses kogumikena – tuumadena Eessarvede tuumad - motoorsed keskused Tagasarvede tuumad - sensoorsed keskused Külgsarvede tuumad - vegetatiivse närvisüsteemi sümpaatilise osa keskus
 Seljaaju ehitus
Hallaine ümber on seljaaju valgeaine , mis koosneb närvikiududest (moodustavad
juhteteed)
Juhteteede (ülenevate ja alanevate) kaudu toimub sidepidamine selja- ja peaaju
vahel
88% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Närvisüsteem #1 Närvisüsteem #2 Närvisüsteem #3 Närvisüsteem #4 Närvisüsteem #5 Närvisüsteem #6 Närvisüsteem #7 Närvisüsteem #8 Närvisüsteem #9
Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2016-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
meritp2 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Spinaalnärvid
  • Asendirefleksid
  • Füüsiliste koormuste mõju peaajule

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

37
doc
20
doc
11
docx
7
doc
11
doc
19
pptx
20
odp
7
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto