........................................................................................................................2 Sissejuhatus ...................................................................................................................3 Globaalne asukoha määramise süsteem ........................................................................4 Mis on GPS ................................................................................................................... 4 Mõõtmismeetodid ..........................................................................................................5 Absoluutne asukohamääramine .....................................................................................5 Diferentsiaalne mõõtmine ............................................................................................. 6 Interferomeetriline mõõtmine ........................................................................................7 Staatilised mõõtmismeetodid
MÕÕTMISMEETODID Mõõtmistulemusi kombineerides on võimalik leida veelgi rohkem füüsikalisi suurusi Nt arvutada pindala ja ruumala Kasutada võib ka erinevaid meetodeid, et neid suurusi leida Nt ühikruudumeetod või sukeldumismeetod Kõiki kehi ei ole võimalik mõõta mõõteriista skaalaga Seetõttu on välja mõeldud erinevaid mõõtmismeetodeid otseste ja kaudsete mõõtmiste jaoks Mõõtmismeetod on viis, kuidas mõõta füüsikalist suurust PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju on ruut, on pindala leidmine lihtne Ühe külje pikkus tuleb korrutada iseendaga ehk tõsta ruutu Siit tuleb ka pindalaühik ruutmeeter 1m*1m =1m2 Kui keha on ristküliku kujuline, siis tuleb korrutada omavahel kahe erineva külje pikkused Tähis S PINDALA MÕÕTMINE Kui otsitava keha kuju ei ole tavaline kujund, siis on vaja pindala leidmiseks kasutada teisi meetodeid Nt saab kasutada ühikruudumeetodit Sel juhul jagatakse ke...
kõrguste arvutamine Nivelleerimise viisid: hüdrostaatiline, baromeetriline, GPS seadmega, geomeetriline ja trigonomeetriline Nivelliiride kontollimine: kompensaator peab töötama, ümaravesilooditelg peab olema paralleelne nivelliiri põhiteljega, niidistiku horisontaalniit peab olema risti nivelliiri põhiteljega, pikksilma viseerimiskiir peab olema horisontaalne GPS – koosneb satelliitidest, seirejaamadest ja kasutajad (vastuvõtjad) Mõõtmismeetodid: vastuvõtjate arvu järgi (absoluutse asukoha määramine ehk 1 ja diferentsiaalne asukoha määramine ehk 2 või enam), vastuvõtja asukoha järgi (paiksed vastuvõtjad ehk staatilised, liikuvad ehk kinemaatilised), mõõdetav suurus (koodi levikukiirus ja põhilainepikkuste vahe) Mõõtmine elektrontahhümeetriga: Vajame kindelpunkte (riiklik võrk, GPS-punktid, oma käigupunktid), orienteerimine (seisupunkt kindelpunktil +TV; vaba seisupunkt e vastulõige+TV),
Ümardamine 0.123678 ~ 0.124 1.23678 ~ 1.24 12.3678 ~ 12.4 12.3679 ~ 124 1236.78 ~ 1240 NB! 1.23578 ~ 1.24 1.24578 ~ 1.24 1. Mõõtmismeetodid ja mõõtevead 1.1 Mõõtmismeetodid Mõõtmismeetodeid võib liigitada kahte rühma: a. otsene mõõtmismeetod b. kaudne mõõtmismeetod Otsese mõõtmismeetodi puhul on mõõdetav suurus otseloetav mõõteriista skaalalt või võrreldav tuntud suurusega. Otsene mõõtmine võib toimuda hälbe- või võrdlusmeetodil. Hälbemeetodiks (nimetatakse otsese lugemi meetod) nimetatakse sellist meetodit, mille puhul mõõdetav suurus määratakse otseselt mõõteriista
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga .................................................................................
kuu järel. Pärast lekke kõrvaldamist kontrollitakse rakenduste lekkekindlust ühe kuu jooksul veendumaks, et parandustööd on olnud tõhusad. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab ,,lekkekindluse kontrollimine" seda, et seadet või süsteemi kontrollitakse lekkeohu tõttu, kasutades otseseid või kaudseid mõõtmismeetodeid ning keskendudes seadme või süsteemi nendele osadele, milles lekkimise oht on kõige tõenäolisem. Otsesed ja kaudsed lekkekindluse kontrollimise mõõtmismeetodid täpsustatakse lõikes 7 osutatud standarditud kontrollinõuetes. 3. Lõikes 1 osutatud, 300 kg või rohkem fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate rakenduste käitajad võtavad kasutusele lekke tuvastamise süsteemid. Kõnealuseid lekke tuvastamise süsteeme kontrollitakse vähemalt kord iga 12 kuu järel, et tagada nende nõuetekohane toimimine. Kui sellised tuletõrjesüsteemid on paigaldatud enne 4. juulit 2007, tuleb lekke tuvastamise süsteemid paigaldada 4. juuliks 2010. 4
Temperatuuri mõõtmine 8. Üldandmed temperatuuri mõõtmise kohta. Temperatuuriskaalad. Mõõtmismeetodite ja termomeetrite liigitus. Temperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Skaalad: Celsiuse (°C), Kelvini (K), Rankine'i (°Ra), Fahrenheiti (°F). Teisendamine: t (°F ) - 32 t (°C ) = T ( K ) - 273,15 = 1,25t (°Ra ) = 118 Mõõtmismeetodid: Temperatuuri mõõdetakse kontaktiga või kontaktivabalt. Kontaktitermomeetri korral vahendab temperatuuri mõõtmist nn termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Kontaktivabalt mõõdetakse temperatuuri soojuskiirguse mõõtmisega selliseid mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks
Temperatuuri mõõtmine 8. Üldandmed temperatuuri mõõtmise kohta. Temperatuuriskaalad. Mõõtmismeetodite ja termomeetrite liigitus. Temperatuurimõõturi üldnimetus on termomeeter. Skaalad: Celsiuse (°C), Kelvini (K), Rankine'i (°Ra), Fahrenheiti (°F). Teisendamine: t (°F ) - 32 t (°C ) = T ( K ) - 273,15 = 1,25t (°Ra ) = 118 Mõõtmismeetodid: Temperatuuri mõõdetakse kontaktiga või kontaktivabalt. Kontaktitermomeetri korral vahendab temperatuuri mõõtmist nn termomeeterkeha, mis mõõteobjektiga kontakti viiduna omandab aegamööda mõõteobjekti temperatuuri. Kontaktivabalt mõõdetakse temperatuuri soojuskiirguse mõõtmisega selliseid mõõteriistu nim. püromeetriteks. Kasutatakse enamasti kõrgetel temperatuuridel (temp). Termomeetrite liigitus: Kontakttermomeetrid jagunevad paisumistermomeetriteks
Need hõlmavad kvaliteeditõenduse eri- ja lisatingimusi, protseduure, andmeid, katseid ja hindamisi (kulud, mida tunnustatud sõltumatud katsetusorganisatsioonid on teinud spetsiifiliste ohutegurite määramiseks). Tootlikkuse juhtimistsükkel Mõõtmine Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamis- süsteemidega ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega. Tootlikkuse mõõtmine teenib ettevõttes kindlaid eesmärke: x tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, selgitades valdkonnad, mis vajad kõige enam tähelepanu ja arendustegevust x majandustegevuse variantide valimine, võrreldes erinevate sisendite ja väljundite eeliseid ning nende mõju tootlikkusele
teistega ja diagonaalne formaat võimaldab kujutada seoste iseloomu. 7. Kvaliteedimaja alumine osa kujutab tehniliste karakteristikute sihtväärtusi, mis on esitatud füüsiliste tingimustena. 5. Tootlikkuse ja tulemuslikkuse juhtimine 5.1. Tootlikkuse juhtimistsükkel Mõõtmine Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb esmalt tema taset mõõta. Tuleb määrata tootlikkuse mõõtmise hierarhia tasandid ettevõttes valida otstarbekad mõõtmismeetodid ja näitajad, seostada need raamatupidamis- süsteemidega ning tootlikkuse teiste juhtimisfunktsioonide vajadustega. Tootlikkuse mõõtmine teenib ettevõttes kindlaid eesmärke: x tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, selgitades valdkonnad, mis vajad kõige enam tähelepanu ja arendustegevust x majandustegevuse variantide valimine, võrreldes erinevate sisendite ja väljundite eeliseid ning nende mõju tootlikkusele
Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid • otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate määratlemine ning nende lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi • tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine • võrdluste teostamine kas konkurentide või tootmisharu keskmiste tootlikustasemetega • tegevusalternatiivide valimine ning strateegiliste ja taktikaliste eesmärkide seadmine • töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid ( tulenevad viisist ehk mõõtühikuist) • naturaalne (väljund on naturaalühikutes, nt tükkides, m3) ▪ naturaalne mõõtmismeetod kasutatakse kui väljund on üleliigne v ühesuguse kvaliteediga jne, seetõttu on rakendamine paljudel tegevusaladel raskendatud • väärtuseline ( väljund on rahaühikutes, nt eurodes) ▪ tüüpiline väljundiks on ettevõtte realiseerimise netokäive ja kaubatoodangu
Neutraalpunktist n lahtuvad tarviti faasipinged a U , b U ja c U . 21. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses sümmeetrilise tarviti korral. Sümmeetrilisel koormusel ( AB BC CA Z = Z = Z ) on faasivoolud vordsed ja nad on nihutatud uksteise suhtes 120o. Liinivoolud saadakse analoogselt eelnevale Kirchhoffi I seaduse abil ja ka need moodustavad voolude summeetrilise susteemi. Sel juhul Ii=ruutjuur3 If 22. Kolmefaasiline võimsus. 23. Mõõtmismeetodid. Mõõtmised jagunevad a) otsesteks; b) kaudseteks Otsesel mõõtmisel võrreldakse mõõdetavat suurust vahetult sama liiki suurusega. Selleks kasutatakse gradueeritud mõõteriistu ja mõõtetulemus saadakse tavaliselt ühe mõõtmisega. Otsesel mõõtmisel on kaks meetodit: · Vahetu hindamise meetod. Mõõtesuuruse väärtus loetakse vahetult selle suuruse ühikuis gradueeritud mõõteriista skaalalt. · Võrdlusmeetod
tarviti parameetrite põhjal. Neutraaljuhi vool I N = I a + I b + I c . 18. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. 19. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem tähtlülituses sümmeetrilise tarviti korral. 20. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses mittesümmeetrilise tarviti korral. 21. Kolmefaasiline kolmejuhiline süsteem kolmnurklülituses sümmeetrilise tarviti korral. 22. Kolmefaasiline võimsus. 23. Mõõtmismeetodid jagatakse kaheks : otseseks ja kaudseks. Otsesel mõõtmisel võrreldakse suurust vahetult sama liiki suurusega. Selleks kasutatakse gradueeritud mõõteriistu ja mõõtetulemus saadakse tavaliselt ühe mõõtmisega. Otsesel mõõtmisel on kaks meetodit : a) vahetu hindamise meetod. Mõõtesuuruse väärtus loetakse vahetult selle suuruse ühikuis gradueeritud mõõteriista skaalal. b) võrdlusmeetod. Sel
väljundid. Määrab eristus- ja absoluutlävesid. Psühhomeetriline skaleerimine: selliste psühholoogiliste omaduste mõõtmine, millel puudub selge spetsiifiline sisend Summeeritud hinnangute skaala: hoiakute mõõtmisel kasutatav skaala, mis koosneb väidetest, millest igaüht hinnatakse positiivselt ja negatiivselt orienteeritud mitmepunktisel skaalal, saadud hinnangud summeeritakse, tavaliselt 1 5ni 25. Psühhofüüsikalised mõõtmised: tundlikkuse läved ja nende mõõtmismeetodid; Weberi ja Fechneri seadused (loeng, seminar, õpik) Kasut. selliste konstruktide mõõtmiseks, millel on hästidefineeritud sisendid ja väljundid (e.g. heledus; valjus). Sisendtingimusi manipuleeritakse eksperimentaatori (Exp) poolt ja registreeritakse seda, kuidas muutub väljund (KI reaktsioon, vastus). Psühhofüüsika on psühhol. valdkond, mis tegeleb psühhofüüsikalise probleemi - milline on vastavus stiimuli füüsiliste väärtuste ja subjektiivsete väärtuste e
2.tootlikkuse hindamine ja analüüs, 3.tootmise planeerimine 4.tootlikkuse tõstmise programmi elluviimine 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmine on juhtimissüsteemi esimene etapp. Eesmärkideks on: 1.mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi 2.tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3.tegevusalternatiivide valimine 4.konkurentide tasemega võrdlemine 5.töötajate stimuleerimine Mõõtmismeetodid tulenevad mõõtühikuist, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang), milles tuntakse: 1.naturaalne- tk, m3, m2 jt. 2.väärtuseline- rahaühikutes kr, dollarites Sisend võib olla: 1.naturaalsetes 2.väärtuselistes 3.ajalistes ühikutes Kombineerides väljundi kahe ja sisendi kolme mõõtmisviisiga, on võimalik määratleda 6 tüüpi tootlikkuse näitajaid. Absoluutselt täiuslikku tootlikkuse mõõtmismeetodit ja näitajat pole olemas.
Tootlikkuse mõõtmise eesmärkideks on: 1) otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate lülitamine tootlikkuse juhtimissüsteemi, 2) tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine, 3) tegevusalternatiivide valimine, 4) konkurentide tasemega võrdlemine,mis aitab ettevõttel seada strateegilisi ja taktikalisi eesmärke, 5) töötajate stimuleerimine. 4. Tootlikkuse mõõtmisel kasutatavad näitajad ja üldpõhimõtted Tootlikkuse mõõtmismeetodid tulenevad viisist ehk mõõtühikust, milles on fikseeritud tootlikkusnäitaja lugeja, so väljund (toodang). Vastavalt sellele tuntakse põhiliselt kahte tootlikkuse mõõtmismeetodit: 1)naturaalne (väljund on naturaalühikutes tk, m²,m³) 2)väärtuseline (väljund on rahaühikutes:kroonides, eurodes jne). Tootlikkusnäitaja sisend võib olla naturaalsetes, väärtuselistes või ajalistes ühikutes. Tootlikkusnäitajaga haaravate sisendite alusel võib eristada: 1) osa- ehk
Vahelesekkumise Ühiskondlik katse uuring/Mõjutusuuring Vahelesekkumine kas Sekkumisrühm piirkondade, rahvusrühmade. Kontrollrühm vm näitaja lõikes. Individuaalsed, grupipõhised Näited: Vee fluoriseerimine, tubaka reklaami Sekkumine kas tegevusega keelustamine (nõustamine) või uuritava toimeainega Hinnatakse 1-2 tegurit Kliinilised indikaatorid Mõõtmismeetodid (vaatlus, skaalad) Inimuuringute ajalugu 1747 esimene publitseeritud näide II maailmasõda katsest Soti sõjalaeval Saksamaal, Jaapanis, 19 sajand – katsed nakkushaiguste USAs) tehti katseid bioloogilise ja keemilise alal, aga viis, kuidas neid relva, radiatsiooni, külma tehti, kahjustas sageli ja madalrõhu mõju katsealuseid. uurimiseks.
2.3. Efektiivsuse hindamise üldalused, enamtoodang, enamsaak 2.4. Efektiivsuse väljundid: tehnoloogia-, mastaabi- ja struktuuriefekt 2.5. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes Tootlikkuse kasvu juhtimiseks tuleb taset mõõta. Tootlikkuse mõõtmise eesmärgid: 1. otstarbekate mõõtmismeetodite ja näitajate kasutamine 2. tootlikkuse taseme ja kasvutempo tõstmise reservide leidmine 3. tegevusalternatiivide valimine 4. töötajate stimuleerimine Tootlikkuse mõõtmismeetodid: VÄLJUND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes SISEND · Naturaalsetes ühikutes · Väärtuselistes ühikutes · Ajalistes ühikutes NATURAALNE mõõtmismeetod 1. väljund on üheliigiline 2. väljundi kvaliteet on stabiilne 3. lõpetamata väljund puudub või on selle jäägid püsivad 4. ressursside erikulu ei muutu 5. tootmise spetsialiseerimise ja koopereerimise tase on stabiilne
Hüdrograafid: Ühikhüdrograaf – valgala hüpoteetiline reaktsioon ühtlaselt langenud ühikulise hulgaga sademetele Tüüphüdrograaf – aastaäravoolu pikaajaline hüdrograaf, iseloomustab aastasisese äravoolu jaotus jões Pikaajaline suurveehüdrograaf – arvutuslik suurveevall jõe kindlas kohas. Sellist hüdrograafi saab iseloomustada pikaajalise vooluhulgana, tüüphüdrograafina ja vastava veemahuna. 17. Vooluhulk. Vooluhulga mõõtmismeetodid (tiivik, jt) Vooluhulk on ristlõiget ajaühikus läbiva vee maht: Q = V/t. Mõõtühik on m3/s (jõed, ojad), l/s (torustikud), m3/h (nt pumbad) vm. Teatava ajavahemiku vooluhulkade keskväärtust nimetatakse keskmiseks vooluhulgaks. Vooluhulga mõõtmiseks on mitu võimalust, enamasti kasutatakse hüdromeetrilisi ja hüdraulilisi meetodeid. Vooluhulka saab mõõta voolu pidevuse võrrandi abil Q = V · F, kus Q – vooluhulk, m3/s V – voolu kiirus, m/s
Plaani servadest jäetakse 5-10 cm vaba ruumi. Plaani originaal jääb töö tegijale hilisemate pretensioonide jaoks. (norm Ustinova varastas kõik ära) 37. Mõõtkavad, plaani ja mõõdistamise nõutav täpsus Mõõtkavad: tiheasustusega piirkondades 1: 500 või 1:2000, haljasasustusega piirkondades 1:5000. Plaani nõutav täpsus on kindelobjektide puhul 0,1 mm plaani mõõtkavast, teiste situatsioonielementide puhul 0,2-0,3 mm. Lähtuvalt nõutavast täpsusest valitakse vastavad mõõtmismeetodid ja vahendid. Plaani täpsust iseloomustab sellel kujutatud maastiku objektide ja kontuuride asendi keskmine ruutviga geodeetilise võrgu punktide ning üksteise suhtes. Täpsused võivad olla erinevad, mida suurem mõõtkava, seda täpsemalt saab kujutada situatsioonielement ja kontuure. Mõõdistamise nõutav täpsus: tulenevalt mõõdistuse mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini piiratud. Nii võib M 1:500 vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni
vähendab toote pehmust ja õrnust. Villa mahutavus (ing. k. wool bulk) on täiesti uus villa kvaliteeti iseloomustav näitaja, mis on võetud kasutusele alles pärast 1994.a. Uus Meremaal toimunud Massey konverentsi, kui anti selle näitaja kohta tehniline iseloomustus (Burling-Claridge, 1995). Praegu on see juba kasutusel koos ülal seletatud näitajatega rahvusvahelistes villatestides ja villakaubanduses. See on võimalikuks osutunud tänu tehnoloogia täiustumisele (uued mõõtmismeetodid). Tänapäeval toimub maailmaturul villapartiide ost-müük nn. villa spetsifikatsioonide alusel mitte villa näidistega nagu seda varem tehti. Villa spetsifikatsioon sisaldab endas lisaks villa mahutavusele (cm3 /g) järgmised kvaliteedinäitajad: villkarva diameeter (µm), villa pikkus (mm ja variatsioonikoefitsient), säsikihti omavate villkarvade osatähtsus (%), värvus (kolletumise aste 1st kuni 5-ni), villa läige (1st kuni 5ni). Spetsifikatsiooni on valitud
Kiirusel 60 km/h ja rohkem on rataste ja tee vaheline müra suurem kui mootori oma. Selle faktori füüsikaline sisu on veel avamata. 3. ÕHUKVALITEEDI PARANDAMISEST SADAMATES Õhukvaliteeti Tallinnas mõjutab lokaalne linnas ja lähialadel toimuv õhu saastamine ning kaugleviga siia kanduv mujal tekkiv reostus. Olulisimaks õhukvaliteeti mõjutavaks reostusallikaks on Tallinnas autodest lähtuv reostus. Õhukvaliteedi seiret on Tallinnas teostatud aastaid ning mõõtmismeetodid, mõõtmispunktid ja muu asjassepuutuv on pidevalt muutunud ja arenenud. Eesti Keskkonnauuringute Keskuse välisõhu seire 2004. aasta aruande alusel on enamuse mõõdetavate komponentide kontsentratsioon madalam kehtestatud piirnormidest. Erandiks oli osoon, mille ööpäeva keskmist saastetaseme piirväärtust ületati 2004. aasta kestel Rahu ja Õismäe mõõtejaamas vastavalt 3 ja 28 korda. Kasutades infot Tallinna ÜP keskkonnaekspertiisist (1999), vahepealsete aastate
Villa mahutavus (wool bulk) on täiesti uus villa kvaliteeti iseloomustav näitaja, mis on võetud kasutusele alles pärast 1994. a Uus Meremaal toimunud Massey konverentsi, kui anti selle näitaja kohta tehniline iseloomustus (Burling-Claridge, 1995). Praegu on see juba kasutusel koos ülalseletatud näitajatega rahvusvahelistes villatestides ja villakaubanduses. See on võimalikuks osutunud tänu tehnoloogia täiustumisele (uued mõõtmismeetodid). Tänapäeval toimub maailmaturul villapartiide ost-müük nn. villa spetsifikatsioonide alusel mitte villa näidistega nagu seda varem tehti. Villa spetsifikatsioon sisaldab endas lisaks villa mahutavusele (cm3/g) järgmised kvaliteedinäitajad: · villkarva diameeter (µm), · villa pikkus (mm ja variatsioonikoefitsient), · säsikihti omavate villkarvade osatähtsus (%), · värvus ( kolletumise aste 1st kuni 5-ni), · villa läige (1st kuni 5ni).
pliit, elekterküte, gaasiküte), põrandad, siseseinad jne. Praktiliselt oli tegemist hoone kapitaalremondiga, kus esialgsest lahendusest säilisid vundament, välisseinad, väline laudvooder, korstnad ja osa katusekonstruktsioone. Hoone elanikud olid väga vastutulelikud ja nõustusid lahkelt, et varemplaneeritud seespoolse lisasoojustusega palkseinal tehakse soojus- ja niiskustehnilisi võrdlusmõõtmisi jälgimisuuringu vormis. 5.1.1.2 Mõõtmismeetodid Mõõdeti elamu põhja-loodepoolset välisseina, mis oli varjatud otsese päikesekiirguse eest ja esindas sellega kriitilisemat olukorda. Seina sõrestikpostide vahele rajati ~6060 cm suurused „katselapid“, vt. Joonis 5.4. Sõrestikposti ja palgi vahe tihendati polüuretaanvahuga, et vältida võimalikku soojuse ja niiskuse liikumist erinevate seinaosade vahel soojustuse tasapinnas. Planeeritud renoveerimislahendust muudeti
annaabi.ee 
