PINDPINEVUS, MÄRGAMINE, KAPILLAARSUS. 1. Selgita mõisteid: kohesioonijõud-jõud aine ja osakeste vahel vedelikes (Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine? ...
FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 14) Miks on õhk niiske, mida näitab absoluutne õhuniiskus? (lk 17) – Õhk on niiske, sest õhus on veeauru ehk õhuniiskust. Absoluutne õhuniiskus näitab mitu grammi on õhus niiskust. 15) Mida nimetatakse küllastunud õhuniiskuseks (lk 18)? – Küllastunud õhuniiskus on õhu maksimum veesisaldus. 16) Mida näitab suhteline (relatiivne) õhuniiskus (lk 19)? – Suhteline õhuniiskus näitab seda mitu protsenti moodustab tegelik õhuniiskus maksimaalsest õhuniiskusest. 17) Milline on soovituslik õhuniiskus eluruumides, mida need arvud tähendavad (lk 19)? – 60-70%, mis tähendab, et veeauru sisaldus õhus moodustaks maksimum võimalikust 60-70% 18) Millal on õhu suhteline (relatiivne) niiskus 100%? – Õhk ei saa olla niiskem, see on maksimum. 19) Mis on kastepunkt (lk20)? – Temperatuuri langedes veeauru mahutuvus õhus väheneb, sellepärast peab temperatuuri langedes osa ve...
Füüsika kontrolltöö ,,aine ehituse alused'' 1.Kirjelda ideaalse gaasi mudelit. V: Ainsa molekulidevahelise mõjuna arvestatakse elastseid põrkeid ja kus ei arvestata, et lisaks osakestevahelisele tühjusele võtavad ruumi ka molekulid ise. 2.Milliste gaaside puhul kehtib ideaalse gaasi mudel? V: Hõredad ja jahedad gaasid käituvad ideaalse gaasi mudeli järgi. 3.Mida nim. Kondentsaineks ja miks? V: Tahked ja vedelad ained. Neil on omadus säilitada ruumala. 4.Mis määrab aine olekut ja olekumuutused? V: Keemilised sidemed ja molekulaarjõud. 5.Mida nim. Voolisteks ja miks? V: Gaasid/vedelikud, tänu kindla kuju puudumisele on mõlemad voolavad. 6.Mida täh. Õhu absoluutne niiskus? V:Näitab, kui suur mass veeauru on õhus ruumalaühikute kohta. (veeauru mass ühes kuupmeetris) 7.Kuidas tekib küllastunud aur? V: Kui õhus on veeauru nii palju kui üldse võimalik. Küllastunud auru...
Lähte Ühisgümnaasium LASTE UNEHÄIRED Referaat LÄHTE 2008 Sisukord Lähte Ühisgümnaasium................................................................................................ 1 LÄHTE 2008................................................................................................................ 1 Sisukord........................................................................................................................ 2 Mis on unehäired ?........................................................................................................3 Unehäirete liigid............................................................................................................3 Düssomnia................................................................................................................3 Kaasnevad unehäired...........................
LOODUSLIKUD KIUD (Lina, Vill, Puuvill, Siid) LINA (LI) Linakiu omadused: · Imab kiiresti ja hästi niiskust · Niiskust imades tursub · Kuivab kiiresti · Hea soojusjuhtivusega · Väike hõõrdumiskindlus · Väike paindetugevus Põletamine: Süttib kiiresti ning kergesti, aga alles väga leegi lähedalt. Põleb küllaltki suure ja heleda leegiga. Põlemine jätkub ka kiu leegist eemaldamisel. Lõhna on tunda, meenutab veidi paberi või puidu põlemise lõhna. Järgi jääb üsna vähe hallikat tooni tuhka. Mõlema lina-kanga puhul toimus põlemine sarnaselt. Märgamine: Vett imab hästi ja suhteliselt kiiresti. Lõpuks märgub täielikult ja langeb anuma põhja. Katse alguses oli märgata väheseid mulle. VILL (WO) Villakiu omadused: · Õhku hästi läbilaskev · Kortsub vähe · Märgub ja kuivab aeglaselt · Ei sütti hästi, (põleb juuksekarva põlemise lõhnaga) · Ei talu kõrget temperatuuri · Väga elastne ...
Agregaatolek gaas, vedelik, tahke. Agregaatoleku määrab molekulide vahelised elektromagnetilised tõmbe- ja tõukejõud, mis määravad ära oakeste paiknemise aines. Gaas osakesed paiknevad hõredalt, osakesed liiguvad kaootiliselt, osakesed mõjutavad üksteist põrkumisel, gaas ei säilita kuju ega ruumala. Vedelik osakesed paiknevad korrapäratult ja tihedamalt kui gaasides, osakesed võnguvad ning võivad hüpate ühest kohast teise, vedelik ei säilita kuju, säilitab ruumala. Tahkis osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad kõige tihedamalt, osakesed ei saa ümber paikneda, osakesed võnguvad tasakaalu asendi ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedeliku...
Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks va...
Vedelike omadused-Vedelike molekulid asuvad tihedalt üksteise kõrval,kuid nad võivad oma asukohta muuta. See põhjustab vedelike voolavuse. Neil on ruumala, kuidpuudub kuju. Vedelike ei saa kokku suruda.(auto pidurid) Pindpinevus-...seiseneb vedeliku omaduses kokku tõmbuda ja omada võimalikult väikest pindala. Vedelike pinnakihi molekule tõmmatakse resultantjõuga R. Seega vedeliku vabapind toimib justkui pingule tõmmatud kile. Jõudu, mis mõjub risti vedeliku pinda vähendada nim. pindpinevus jõuks. Fp = (sigma) * l (Sigma) - pindpinevustegur(N/m) Fp -pindpinevus jõud (N) l= pinna piirjoone pikkus (m) l = d m= l /g Märgamine- Kui vedelik toetub vastu tahkekeha pinda ja tekinud nurk on väikem kui 90 kraadi, siis öeldakse vedelik märgab. Põhjus on selles, et tahke keha ja vedeliku molekulide külgetõmbe on suurem kui vedeliku siseste molekulide siseste molekulide külgetõmme. nt. vesi märgab klaasi. Kui nurk delta on s...
nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees http://www.abiks.pri.ee Vedeliku pinnakihi suurendamiseks näiteks seebimulli puhumisel tuleb teha tööd Vedeliku pinnaosa lisaenergia ja selle pindala suhe on võrde pindpinevusteguriga s=..U/..S MÄRGAMINE ja KAPILLAARSUS Vedeliku ja tahke keha piirpinnal esineb märgamis nähtus. Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja põhjustab vedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal Tahke kehaga piirneva vedeliku kuju sõltub sellest, kummad jõud, kas vedeliku ja tahke keha või vedeliku molkulide vahelised on suuremad Kapillaarsuse all mõistetakse vedeliku tõusmist või langemist peentes torudeskapillaarides
Termodünaamika · Termodünaamika käsitleb soojusülekannet ja soojuse muundumist tööks · Termodünaamika tegeleb igasugust kütust tarbivate masinate konstrueerimise üldiste seaduspärasustega. · Termodünaamika on makrokäsitlus. Seepärast on kasutusel makroparameetrid p, V, T, Q, U, m. · Termodünaamika põhineb kahele printsiibile need on TD I ja II printsiip Ideaalse gaasi siseenergia ·Siseenergia on keha molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia ning molekulidevahelise vastasmõju potentsiaalse energia summa. E = Ekin + Epot . ·Ideaalse gaasi puhul potentsiaalset energiat ei ole, seega siseenergia sõltub vaid kineetilisest energiast. ·Kineetiline energia sõltub temperatuurist. Seega Keha siseenergia sõltub keha temperatuurist. Keha temperatuuri muutmise viisid Keha temperatuuri,seega ka siseenergiat, saab muuta kahel viisil 1. Juurde või äraantava soojuse kaudu U ...
Aine ehituse alused 1.Millistes olekutes võivad ained esineda? (3 punkti) Vedelas Tahkes Gaasilises 2. Millega on määratud aine esinemine erinevates olekutes? (3 punkti) Aine olek on määratud molekulide vahel mõjuvate elektromagneetiliste tõmbe ja tõuke jõududega. 3.Millest koosneb siseenergia? (2 punkti) Siseenergia koosneb kineetilisest ja potensiaalsest energiast 4. Milline energia on gaasides ülekaalus? Miks ? (2 punkti) Gaasides on ülekaalus kineetiline energia, kuna molekulide vahel on palju ruumi ja nad on pidevas liikumises. 5. Milline energia on ülekaalus tahkistes? Miks? (2 punkti) Tahkistes on ülekaalus potentsiaalne energia, kuna molekulid on omavahel tihedalt seotud ja võnguvad. 6. Mille poolest erinevad reaalsed gaasid ideaalsetest? (2 punkti) Reaalsetel gaasidel ei käsitleta molekule punktmassidena, ideaalsel gaasil käsitletakse. Reaalsetel gaasidel arvestatakse molekul...
LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi. Hüdrosfäär koosneb maailma merest,jõgedest,järvedest,liustikutest,põhjaveest ja õhus olevast veest. Hüdrosfäär on kogu maad ümbritsev vesikest. Allikas o...
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
Pindpinevus- Nt kui vesi ei märga piibelehe lehte.veemolekulide omavaheline tõmbejõud on tugevam kui vee ja piigelehe vahel.seda nim, pindpinevuseks. Märgamine-Kui vedelik mööda panda tõkestamatult laiali voolab siis on tegu märgamisega. Mittemärgamine-kui mingil alusel asuvad vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole siis on tegu mitte märgamisega. Amorfne aine-neil on sarnane omaduses nagu vedelikel nad voolavad.voolavus väga väike. Kristalliline aine-tahke aine, millel on kristallstruktuur. Monokristall-kui molekulid paiknevad kindla korra järgi üle terve ainekoguse nim, seda monokristalliks. Polükristall-ainekogus koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Isotroopsus-kui aine omadused ei sõltu suunast. Kapilaarsus-nähtus mis on seotud mittemärgamise ja märgamisega. Reaalne gaas : molekul ei ole punktmass.molekulil on ruumala.kokkusurumisel on tööd vaja vähem teha.molekulide vastasmõju arvestatakse. Ideaalne gaas:mo...
Mõisted aineehituse kohta Aine olek Aine olek ehk agregaatolek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Ainel on kolm põhiolekut: tahke, vedel ja gaasiline. Kondensatsioon Aine üleminek gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. Gaas Aine olek, milles osakesed liiguvad vabalt, olemata vastasmõjus aine teiste osakestega. Vedelik Vedelas olekus olev aine. Aine on voolav ja võtab anuma kuju, mida ta täidab. Ruumala määratletud temperatuuri ja rõhuga. Tahkis Tahkes olekus olev keha. Molekulide vahel mõjuvad tugevad seosejõud. Enamiku ainete puhul on tahkise tihedus vedeliku ja gaasi omast suurem. Reaalgaas Ideaalses gaasis oleksid molekulid mõõtmeteta. Reaalgaasis võtavad ka molekulid ruumi. Küllastunud aur Aur, mis on saavutanud kinemaatilise tasakaalu veega. Absoluutne niiskus Ühes kuupmeetris leiduva vee mass grammides. Suhteline niiskus Veeauru osarõhu ja samadel füüsikaliste...
Vee voolavus ja pindpinevus Vedelikus on molekulide vahelised kaugused suuremad kui tahkises, seetõttu on vastastikmõjud vedelikus nõrgemad. Molekulide soojusliikumine vedelikus on teistsugune kui tahkises. Molekulid võnguvad ja põrkuvad korrapäratult naabermolekulidega, kuid saavad ümbepaikneda, seetõttu on vedelikel kindel ruumala ja vedelik on voolav. Vedelikus on molekulidevahelised kaugused umbes 10 korda väiksemad kui gaasis. Vedelik on raskesti kokkusurutav, kuid hästi voolav. Vedelikule on omased pindpinevus ja märgamine. Vedelik omab erinevalt gaasist pinda. Vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud pikki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Seda nähtust nim. pindpinevuseks. Nähtuse põhjuseks on molekulide erinev konsertatsioon vedelikus ja selle kohal olevas gaasis, mis omakorda põhjustab vedeliku pinnakihis ja sisemuses olevale molekulile mõjuva resultantj...
LOODUSÕPETUS 5. KLASS Õppemaht 2 õppetundi nädalas, 70 õppetundi aastas Õppematerjal K.Jankovski, R. Kuresoo ,,Loodusõpetuse õpik ja töövihik 5. klassile" I, II osa. ,,Eesti looduse pildimapp" I-V osa. 1 Õpetamise eesmärgid Säilitada huvi ümbritseva looduse vastu, õpetada väärtustama elukeskkondi. Veekogu uurides rakendatakse loodusteaduslikku meetodit, kujundatakse uurimisoskusi, õpitakse vormistama ja esitama uurimistulemusi. Teema abil õpitakse tundma vee kui elukeskkonna põhiomadusi ja iseärasusi, vee aastaringset liikumist, sellest tulenevaid nähtusi, taimede ja loomade kohastumusi eluks veekeskkonnas, veeorganismide elu erinevatel aastaaegadel, Eesti mageveekogude tähtsamaid taime- ja loomaliike, hõljumi ja vetikate osa veekogus. Õpitakse koostama magevee-elustikus esinevat teoreetilist toiduvõrgustikku ja üksikuid toiduahelaid. Tutvutakse Eesti jõgede ja järvedega. Uurimuslikud oskused: Õpilane: sõnastab uurimisküsimusi/-prob...
Sisukord Mis on jootmine?..........................................................................................................3 Turvalisusest................................................................................................................4 Kondensaator...............................................................................................................5 Mis on jootmine? Jootmine on materjalide ühendamise protsess, kus kasutatakse tahkes olekus joodiseid, mis sulatamise juures märgavad joodetavaid pindu, imbuvad liitepragudesse ja kristalliseerudes moodustavad püsiva liite. Üheaegselt mõjuvate füüsikalis-keemiliste protsesside poolest on jootmine üks keerukaimatest toimingutest. Samaaegselt peavad sobilikult suhestuma sulavus, pinna märgamine, kapillaarne voolavus, aurustumine, kristalliseerumine jne. Turvalisusest: Lõpetades jootmistöö, l...
Füüsika 1. Iseloomusta gaasi (millest gaas koosneb? millised on gaasi omadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused gaasides?). 2. Iseloomusta vedelikke (millised on vedelike põhiomadused? kuidas toimub soojusliikumine vedelikes? kuidas toimuvad ülekandenähtused vedelikes?). 3. Iseloomusta pindpinevuse nähtust (millised on tegelikult veetilgad ja miks? kuidas tekib pindpinevusjõud? mis on märgamine? mis on mittemärgamine? mida iseloomustab pindpinevustegur?) 4. Iseloomusta tahkeid kehi (mis on tahkis? mis on tahke aine? kuidas liigitatakse kristalle? mis on anisotroopus? mis on isotroopus? millised on tahkise põhiomadused? kuidas toimuvad ülekandenähtused tahkistes?). 5. Millised on faasisiirded? 6. Iseloomusta õhuniiskust. 1. Gaas koosneb molekulidest, nad on kergesti kokkusurutavad ja neil puudub kindel kuju ning ruumala. Ülekandenähtused gaasides toimuvad tänu soojusliikumi...
Seos Ek ja Ep vahel gaasides, vedelikes ja tahkistes:Molekulide vahel mõjuvad nii tõuke- kui tõmbejõud. *tõmbejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on suurem, kui molekulide diameeter. *tõukejõud on ülekaalus, kui molekulidevaheline kaugus on väiksem molekuli läbimõõdust. Reaalne gaas: *Reaalne gaas käitub ideaalsena suurtel hõrendustel. *Väiksematel kaugustel tuleb arvestada nii molekulide läbimõõtu kui molekulidevahelist vastastikmõju. *Erinevalt ideaalsest gaasist, saame reaalse gaasi puhul rääkida ülekandenähtustest. Van der Waalsi võrrandi sümbolit seletused: Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei arvesta molekulide vahelisi mõjujõude ega molekulide mõõtmeid. Reaalse gaasi olekuvõrrand: - väljendab gaasi siserõhku, mille tingib molekulide omavaheline tõmbumine. B see osa gaasi ruumalast, mille täidaksid lõplike mõõtmetega molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungim...
Aurmine on vedela aine minek gaasilisse olekusse. Kondenseerumine gaasi üleminek vedelasse olekusse. Küllastunud aur on oma vedelikuga tasakaalus olev aur. Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, Keemine algab siis kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välise õhurõhuga. Mida kõrgem on õhurõhk, seda kõrgemal temperatuuril vedelik keeb. Keemise ajal ei muutu keemis temperatuur. Pindpinevus jõud Osutu, et vedeliku pinnal on erilised füüsikalise omadused, ehk pindpidevud. Vedelik proovib alati tekitada sellist pinda, mille pindala on väikseim anutud ruumala korral, selleks on üldiselt kera. Selleks, et tekiks väiksem pindala tekib pinna sees pindpinevusjõud. Näiteks nõela ujumine veepinnal. Märgamine Sel juhul vedelik nagu roniks ülespoole, mööda anumaseinu. Mittemärgamine sel juhul surub anuma sein nagu vedeliku alla. Näiteks elavhõbe. Vedelik mis ei märga, võtab aine peal kerakuju. Kapilaarsus On ved...
1. Aine ehituse all me mõtleme aine ehituse mudelit. Ained klassifitseeritakse agregaatoleku põhjal. Agregaatolek- olek milles ained võivad olla: tahke, gaasiline, vedel. 2. Gaas Vedelik Tahke keha Kuju - - Kindel Kokkusurutavus Kerge Minimaalne Minimaalne Molekulide asetus vahemaad suured Tihedalt 11 vastas Kristallvõre Molekulide liikuvus Korrapäratu Takistatud Liiguvad tasakaaluasendi ümber Molekulide vastasmõju Nõrk Suur Tugev Kuju muutus Kerge Kerge Raske 3. a) difusioon-see on ainete iseeneslik segunemine molekulide liikumise teel. Toimub gaasides, vedelikes ja tahketes kehades. Kiirus väheneb nim suunas b) soojusjuhtivus-see on soojusülekanne makrokehades Toimub tahketes kehades, vedelikes ja gaasides. ...
11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja ko...
Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuj...
Keemine- vedelast faasist üleminek gaasilisse Keemistemp- on temp kus vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga, sõltub keskkonnast, ainest, õhurõhust, keskkonna niiskusest Kuidas suurendada pindpinevust?- madalama temperatuuriga Suhteline õhuniiskus- absol õhuniiskuse ja küllastumata õhuniiskuse suhe kindal temp Absoluutne õhuniiskus- ühes kuupm sisaldav õhumass Kuidas töötab psühromeeter?- koosneb kahest termomeetrist: kuiv ja niiske. Ühte hoitakse kogu aeg niiskena. Kui õhuniiskus on 100% siis vesi märjalt lapilt ei aurustu, kui suhteline õhuni on väiksem siis hakkab märjalt termom vett aurustuma. Tahke ja vedeliku 5 erinevust- ● tahke molekulid on tihedalt seotud ● vedeliku aineosakesed on suvaliselt, ● vedeliku aineo võnkuvad ja põrkuvad, ● vedelik on voolav, ● tahket keha on raske kokku suruda ja teda ei saa laiali valada. ● tahke säilitab oma kuju Tahke ja gaasilise 5 erinevust- ● gaasilise aineo len...
Termodünaamiks(soojujsõpetuse) põhimõisted: keha siseenergia U-kõigi molekulide kineetilise ja pot. energiate summa(J). Soojushulk Q-ühelt kehalt teisele ülekandunud siseenergia(J). Ülekandumine võib toimuda 3viisil:1)kiirguse teel 2)soojus juhtimise teel 3)konvektsiooni(vedeliku või gaasi ringvoolu) teel. Erisoojus c-soojushulk, mis tõstab 1kg aine temperatuuri 1K võrra, neid võib leida tabelist. Sulamissoojus -soojushulk, mis sulatab 1kg kristalset ainet sulamistemperatuurini(mis määratakse normaalrõhul). Aurustumissoojus L-soojushulk, mis aurustub 1kg vedeliku, määratakse tavaliselt keemistemp juures(keemistemp määratakse normaalrõhul). Faas ja faasisiired: termodünaamiliseks faasiks nim. kindlate omadustega ainet, mida ümbritsevad teiste omadustega ained. Vesi, õhk, jää-3 erinevat faasi. Faasisiireded: I liiki-agregaatoleku muutused:tahke-vedel-sulamine; vedel-tahke-tahkumine; vedel- gaas-aurustumine; gaas-vedel-kondenseerumine; gaa...
HÜPNOOS Reelika Rohi Mis on hüpnoos? Suunatud keskendumise ja lõõgastumise loomulik seisund Kõrvalejuhitud Teadvuse seisund,tähelepanu + usk + lootus millesse sisenetakse = hüpnoos loomulikult, enamjaolt nimetatakse avasilmi unenägemiseks. Pole ohtlik ega ka mõtete kontrolli vorm! Kasutatud ravi tõhustamiseks rohkem kui 50 000 aastat 2 500 tundi igast inimese eluaastast veedetakse loomuliku hüpnoosi seisundis 4 tundi sellest koguarvust iga päev avasilmi unistamine + 3 tundi REM-uni. 5 peamist tunnusjoont 1) Lõdvestumine 2) Sihipärane liikumine 3) Liikumatus 4) Viie meele ülim teravdumine 5) Kiired silmaliigutused Parimad hüpnotiseeritavad on inimesed, kes kaotavad kergesti mõttejärje, väljendavad vabalt tundeid, intelligentsed, visualiseerimisoskus Halvimad - viletsa kujutlusvõimega, ülemäära kriitilised, madala intelligentsitasemeg...
Füüsika viimane kontrolltöö TEOORIA OSA Agregaatolekud – aine tahke, vedel ja gaasiline olek. Ülekandenähtused – difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastasikmõjuga. Difusioon – Nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. Soojusjuhtivus – Nähtus, mille sisuks on temperatuuri (siseenergia) ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Sisehõõre – Nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustamine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. Aerodünaamika – Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides. Vedelikkristallid – Vedelikud, milles esineb molekulide paikemisel korrapära. Pindpinevus – Nähtus, mis seisneb vedeliku pinnamolekulide suuremas potentsiaalses energias, võrreldes molekulide energiaga vedeliku sees. Pindpinevusjõud – Jõud, mis mõjub piki vedeli...
Füüsika mõisted · Ideaalne gaas - lihtsaim mudel gaasi kirjeldamiseks, milles ei arvestata molekulide mõõtmeid ja vastastikmõju. · Reaalne gaas - laiemas tähenduses reaalselt eksisteeriv gaas. Kitsamas tähenduses gaas, mille omaduste seletamisel ei piisa ideaalse gaasi mudelist. · Ülekandenähtus - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehõõre. Kolm nähtust, mis on sisuliselt omavahel seotud molekulide kaootilise liikumisega ja molekulidevahelise vastastikmõjuga. · Difusioon - aine või energia ülekandumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda · Soojusjuhtivus - soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale kehale aineosakeste vastasmõju tagajärjel. · Sisehõõre - nähtus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ühtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajärjel. · Aerodünaamika - aeromehaanika haru, mis uurib gaaside ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 29 OT Kapillaarsus Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku pindpinevuse määramine Kapillaarid koos hoidjaga, anum uuritava kapillaari abil. vedelikuga, katetomeeter. r1 r2 h h2 h' h1 3. Töö teoreeltilised alused Vedeliku pind anuma seinte lähedal on tavaliselt kõvelrdunud. Sellist kõverdunud vedeliku panda nimetatakse meniskiks. Vedelike pinnakihi kõverdumine on tingitud vedeliku ja anuma seina molekulide vahelisest m...
Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iselo...
Märgamine ja kapillarsus http://gyazo.com/77eb43d64fa0e97c66e976cd802ddb1b Märgamise korral on vedeliku molekulide ja tahke keha molekulide vahelised tõmbejõud suuremad, kui vedelikusiseste molekulide tõmbejõud. http://gyazo.com/dc3a277bb10dc19a32ab7b680854608d Kapillarsus on vedeliku tõusmine või langemine peenikestes torudes ehk kapillarides. Kui vedelik märgab tahket keha, siis ta tõuseb kapillaarsuses ja vastupidi http://gyazo.com/a48e7156c0e3bb3ccab2d97b4dd89951 Kui vedel märgab tahket keha, siis vedelik tõuseb torus seda kõrgemale, mida peenem on toru. http://gyazo.com/710a70b2ea5f4983abd662efa58c43ae Kui vedelik ei märga tahket pinda, siis tema tase kapillaartorudes langeb, mida peenem toru, seda madalamale langeb. Õhuniiskus Õhus on alati teatud hulk veeauru. Õhuniiskust iseloomustatakse absoluutse ja relatiivse niiskuse abil. Õhu absoluutseks niiskuseks nim. Ühes m2 õhus sisalduv...
Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida neutrontäht, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), ku...
väliskeskkonnaga soojusvahetust CARNOT TSÜKKEL-keha astudes soojusvahetuse kahe lõpmata suure soojusmahutavusega reservuaariga saab koosneda ainult 2 isotermist ja 2 adiabaadist SOOJUSMASIN-Perioodiliselt tegutsevt mootoit mis teeb tööd väljaspoolt saadava soojuse arvelt nim soojusmasinaks PINDPINEVUS on nähtus kus vedeliku pinna kiht käitub kui elastne kile KAPILAARSUS-Vedeliku taseme muutumist kitsas torus või pilus nim kapilaarsuseks MÄRGAMINE –juhul kui vedelik valgub piiramtult tahke keha pinnale laiali on tegemist abs märgamisega.juhul kui vedeliku ja tahke pinna vahel olev kokku puute pnd muutub punktiks on tegemist abs mittemärgamisega RASKUSJÕUD-on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga
absoluutne õhuniiskus võimalikust õhuniiskusest. KASTEPUNKT – temperatuur, mille juures veeaur hakkab kondenseeruma. HÜGROMEETER – õhuniiskuse mõõdik. PINDPINEVUS – vedeliku ja gaasi piirpinna omadustega seonduvad nähtused, mida põhjustab pinnakihi molekulide vaheliste molekulaarjõudude tasakaalustamatus. PINDPINEVUSJÕUD – pinge, mis tekib vedeliku pinnakihis, kui väljaspool on gaas mille minnakihis on vähem molekule. MÄRGAMINE – nähtus, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub. KAPILLAARSUS – vedelike omadus tungida peenikestesse vahedesse, kiudude vahele ja pooridesse. FAASISIIRE – aine oleku muutus ja üleminek ühest faasist teise. FAASIDIAGRAMM – aine faaside kujutamine graafikul, sõltudes rõhust ja temperatuurist. KOLMIKPUNKT – koht faasidiagrammil, kus aine kõik kolm olekut kohtuvad, aine on kolmes olekus korraga.
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS – ROUND 2 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik – gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik – tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon – ühe aine molekulide tu...
FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS (viimane) 6.kursus 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difus...
FÜÜSIKA Molekulaarkineetilise teooria 3 põhieeldust a) Gaas koosneb molekulidest b) Molekulid on pidevas kaootilises liikumises c) Molekulide vahel on vastastikmõju Makroparameetrid- Füüsikalised suurused, mille abil ainet makroskoopiliselt kirjeldatakse. ( gaasikoguse m, p, V, T) Olekuparameetrid- Makroparameetrid p, V ja T Mikroparameetrid- Füüsikalised suurused, mida kasutatakse mikrokäsitluses. Iseloomustavad ainet molekulaarsena. Olulisemad: Molekuli mass, keskmine kiirus ja kontsentratssioon ( n) Molekulide kontsentratsioon- Arv, mis näitab, mitu molekuli on ühes ruumalaühikus. Ideaalse gaasi mudel: a) Molekulid on punktmassid b) Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed c) Molekulide vahel pole vastastikmõju Keskmine rõhk: 760 mmHg = ...
Tõmbe- ja tõukejõud Suurimad võrreldes Väiksemad kui Puudub, esineb vaid gaasi ja vedelikuga tahkises osakeste põrkel Mis on tahkise, vedeliku ja gaasi põhiomadused? GAAS-kergesti kokkusurutav, VEDELIK-voolavus, TAHKIS-kindel kuju Vedeliku pinna põhiomadus- kokku tõmbumine ja minimaalse pindala omandamine (s.o. Kera) Millal vedelik märgab pinda, millal mitte? MÄRGAMINE- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel MITTEMÄRGAMINE- toimub, kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku ja tahke aine molekulide vahel Milleks kulub siirdesoojus aine üleminekul ühest faasist teise? TAHKEST VEDELASSE- sulamiseks VEDELAST TAHKESSE- tahkestumiseks VEDELAST GAASILISSE- aurumiseks GAASILISEST VEDELASSE- kondenseerumiseks
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836) Tööriistade teritatamiseks kasutatakse lihvimismeetodit. Lihvpinke kasutatakse enamasti detailide pindade lõpptöötlemiseks nende pinnalt õhukese metallikihi eemaldamise teel lihvketastega, samuti toorikute koorimiseks ilma nende eelneva töötlemiseta teistes pinkides, lõikeriistade teritamisel jm. Lihvimiseks nimetatakse pindade töötlemist abrasiivmaterjalidega. Abrasiivmaterjale (kõvad, teravate servadega terad) kasut...
Kordamisteemad aines ,,Ehitusfüüsika" 1. Ehitusfüüsika ülesanded erinevates osades: soojus, niiskus, õhk, heli/akustika, valgus. Soojus- tagada hoonepiirete soojapidavus , Niiskus vältida otseselt või kaudselt veest ja niiskusest tekkivaid probleeme, Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niisku...
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
KEEMIA EKSAMIKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Süsteem on kas vahetult omavahel seotud ja üksteist mõjutavat või ainult mõjutavate objektide ja nähtuste (tegurite) kogum. Seejuures võib vastastikune mõju olla väga erineva suuruse ja tähtsusega. Praktikas tuleb paljudel juhtudel lahendada mingis süsteemis olevat probleemi. Edukaks lahendamiseks tuleb tingimata määratleda vastava süsteemi kõige olulisemad objektid ja mõjutegurid. Tavaelus on kõigile hästi tuntud süsteemid nagu: haridussüsteem, tervishoiusüsteem, keskküttesüsteem, ventilatsioonisüsteem, elektrisüsteem, sidesüsteem, Elementide ja nendest moodustunud lihtainetel on enamikel juhtudel üks ja seesama nimi, seetõttu selgita alati endale ja teistele nii sõnas kui kirjas, kas on tegemist mingi elemendi aatomitega mõnes aines või selle elemendi aatomitest moodustunud puhta lihtainega. 2. AINE ja MATERJAL Aine on osake, mis omab massi ja mahtu, võib esineda nii puhtana kui ühendites. (pro...
Kirjandusteose analüüs E.M. Remarque ,,Läänerindel muutuseta" 1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk. 32, kus Katczinsky ütleb: ,,Silmad lahti, näppudele mahti" Ta viis mehed ühe tünnikese juurde, mis oli loomalihaga täidetud ja seejärel need kuldsed sõnad laususki, eesmärgiga meeste kõhud täis sööta. 2. lk. 35, kus Kat lausub: ,,Igal oal on oma viis, praegu esines neid viis". Ta ütles seda pärast kõhtu täis söömist, tagant ,,tuult" lastes. Minule tundus see üsna koomiline riim ja sellepärast see mulle meeldiski. 3. lk. 64, kus sõdur Tjaden ja sõnab allohvitser HimmelstoBile: ,,Ep ole, seal olid sa üksi" HimmelstoB sai Tjadeni peale vihakseks, sest viimane teda sinatas ja ütles talle: ,,Mis ajast peale me siis sinatame? Me pole ju veel koos maanteekraavis aelenud" Tjaden pani oma lausutuga HimmelstoBil suu kinni. 4. lk. 106, kus peategelane Paul ütleb: ,, Vaata ometi neid kergeid kingi, nendes ta ...
Füüsika Kordamisküsimused: Vedeliku ehitus ja ülekandenähtused vedelikes ja kuidas sõltuvad temperatuurist Vedeliku molekulid paiknevad tihedalt üksteise kõrval ning ruumala sõltub rõhust väga vähe. Molekulid võivad üksteise suhtes oma asukohta muuta, mille tõttu nad on ka voolavad. Vedeliku kuju on määratud anuma kujuga, temale mõjuvate välisjõududega ning pindpinevusjõududega. Vedelikes on molekulidel suurem liikumisvabadus ning seega difusiooni kiirus suurem kui tahketes kehades. Seetõttu võivad tahked ained vedelikes ka lahustuda. Ülekandenähtused vedelikes Difusioon- leiab vedelikes tunduvalt aeglasemalt aset kui gaasides. Difusioon on aeglasem nimelt seetõttu, et vedelikul on suurem tihedus ning väiksem teepikkus, mille molekul läbib keskmiselt põrgete vahel. Soojusjuhtivus- nähtus, mille sisuks on siseenergia ehk temperatuuri ühtlustamine mingi keha ulatuses soojusliikumise tagajärjel. Suurem kui gaasis. Sisehõõre- nähtus, mille...
JALANÕUD JALTSITE MATERJALID ·Nahk ·Nahaasendajad ehk kunstnahk ·Tekstiil ·Jalatsikumm, mis valmistatakse naturaalsest või sünteetilisest kautsukist (kumm) KAUTSUKIST (KUMMIST) JALANÕUD KAUTSUK ·Kautsuk on pärit LõunaAmeerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid ·17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada ·Kautsukipuude kasvatamine oli kulukas ning kautsuki kogumiseks kulus palju aega ·See tekitas vajaduse toota kautsukit ka sünteetiliselt, mille tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel ·Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega Pildil PVCst tööj...
SOOJUSÕPETUSE MÕISTED · Absoluutne niiskus--suurus, mis väljendab veeauru hulka grammides ühe kuupmeetri õhu kohta. · Agregaatolekud--aine tahke, vedel ja gaasiline olek. · Amorfne aine--tahke aine, millel puudub kristallstruktuur ja millel on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amorfne aine üliväikse voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. · Anisotroopia--monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. · Aurumine--faasisiire, kus aine läheb vedelast olekust gaasilisse. · Avatud termodünaamiline süsteem--kehade kogum, mis on soojusvahetuses nii omavahel kui ka väljaspool kogumit asuvate kegadega. · Difusioon--nähtus, mille sisuks on erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajärjel. · Entroopia--makroskoopiline suurus, mida kasutatakse ternodünaamikas teise printsiibi kvantita...
FÜÜSIKA MEHAANIKA 2.peatükk Mehaaniline liikumine- keha asukoha muutmine ruumis aja jooksul Punktmass- keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub Nihe- keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõik Taustsüsteem- koosneb taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust ja aja mõõtmise süsteemist Taustkeha- keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldadakse Vaba langemine- kehade kukkumine, kus õhutakistus puudub või on väike 3.peatükk Ühtlane sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus mistahes võrdsete ajavahemike jooksul sooritatakse võrdsed nihked. Liikumisvõrrand: x=x0+vt. Kiiruse võrrand:v=v0+at Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine- sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Liikumisvõrrand:x=x0+vt+(att)/2 Kiirendus- kiiruse muut ajaühikus a=(v-v0)/t 4.peatükk Newtoni esimene seadus- vastasmõju...
Füüsika eksam 1. Liikumise kiirendamine. Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis) Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel tra...
Keevitus, pealesulatus, termolõikamine, jootmine. NB! Meil oli see viimane test ja ei tulnud need küsimused! Tulid hoopis jpg-failidena (KMT lõikamise test) toodud küsimused. 1) Termomehaaniliseks keevituseks loetakse: joonkeevitust (joonkontaktkeevitust) 2) Keevituse vooluallika välistunnusjoon väljendab: keevitusvoolu ja keevituspinge vahelist sõltuvust. 3) Keevitamisel vahelduvvooluga keevitustrafo keevitusvoolu reguleeritakse: primaar- ja sekundaarmähiste vahelise vahekauguse muutmise teel. 4) Käsikaarkeevituse vooluallikate iseloomulikumaks tunnuseks on: voolu reguleerimisvõimalus. 5) Keevituse vooluallika tühijooksupinge on: 220-380 või 60-90(vahelduvool ja alalisvool) 6) Madalsüsinikterastel asub kõige kõrgemate mehaaniliste omadustega ala keevitamisel termomõjutsoonis: normaliseerimispiirkonnas. 7) Keevitatava materjali ebaühtlane kuumenemine termomõju tsoonis keevitamisel põhjustab: termopingeid 8) Keevitatavate materjalide ett...
annaabi.ee 
