(insenerid, arhitektid) ettevõtte uutest, aga ka unustusse vajunud vanadest toodetest. Eesmärgiks on stimuleerida huvi, pannes sellega aluse tulevasele müügile. Turustusmisjonärid ise müügitehinguid ei sõlmi, kuid peavad tutvustamiseks tooteid põhjalikult tundma. 3) Tellimuste kogujad - peavad hästi teadma tooteid ja oskama selgitada kliendi probleeme. a. Välimüügipersonal - põhiülesandeks on klientide juures toodete müümine. Välimüügipersonal peab oskama uusi kliente hankida ja neid hinnata, tutvustada ja demonstreerida tooteid, vastata küsimustele ja vastuväidetele, sõlmida tehinguid ning luua ja süvendada suhteid. Kõige kõrgem prof. aste. i. Tarbijaturu müügiesindaja - kes käivad “ukselt uksele” ja müüvad elanikkonnale peamiselt valiktooteid või teenuseid. ii
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, toodete arendamisel ja uute
soodustused. Lisamüük - crossell 19 Lisamüügi juures on parim see, et see ei nõua erilist lisapingutust. Kuna seda tehakse peale seda, kui klient on suure ostu juba teinud, on raskem osa müügist juba möödas. Lisamüük ei ole muud kui ,,muuseas" lisainfo esitlemine. Uuringud näitavad, et 1 ostu teinud klientide kaudu on müügi tõstmine kuni 70% kergem, kui samas vääringus uutele klientidele müümine. 3 suurimat viga lisamüügis: Müügiinimene ei proovi lisamüüki tehagi. Müügiinimene mõjub liiga pealetükkivalt (halb ostuõhkkond). Pakkumine tehakse viisil, mis ei ole piisavalt veenev ja seetõttu enamus kliente keeldub. Lisamüük on üks lihtsaim ja kiireim viis, kuidas müüginumbreid tõsta. Kui klient on endale juba ühe toote soetanud, siis mingi lisaboonus selle juurde väikese summa eest ei ole kliendile suureks väljaminekuks
Otsepostituse puudused – maksumus; kadu läbi ära viskamise; võõrandumine Otseturundus – nii otse kui läbi vahendaja Otsepost – läbi vahendaja Otsemüük – müük vahendajata, müüjalt otse kliendile Otsemüük on tarbekaupade ja teenuste turustamine otse tarbijale inimeselt-inimesele printsiibil, mis leiab üldjuhul aset tarbija kodus, või võõrustaja kodus, tarbija töökohas või muudes paikades, mis ei ole seotud püsivate jaemüügi kohtadega. Otsemüük ei ole müümine interneti, telefoni või posti kaudu tellimise teel. Viimati nimetatud müümise võimalused kuuluvad vahendatud müügi alla. Otsemüügi levinumad tooted - isikliku hügieeni tooted (kosmeetika, parfümeeria, hügieenitarbed); moeaksessuaarid ja - ehted; majapidamiskaubad (elektriseadmed, iluesemed jms); toidukaubad ja heaolutooted; kaubad kogu perekonnale (raamatud, ajakirjad, mänguasjad, riided, audio- ja videokaubad) Massturundus vs otseturundus
2. Mille poolest erineb turunduskontseptsioon tootmis-ja tootekontseptsioonidest? Turunduskontseptsioon Turunduskontseptsioon keskendub turu vajadustele (kliendi ja tema vajaduste kesksus) ei seata tähelepanu keskmesse mitte tootmine, toode ega müük, vaid tarbija. Keskendutakse sellele, mida tarbijad võiksid vajada, mis omakorda eeldab tarbijate vajaduste ja soovide väljaselgitamist. Turunduskontseptsioonis omandab teistsuguse tähenduse vahetusprotsessi üks kesksemaid tegevusi - müümine. Turunduskontseptsioon käsitleb müüki kui suhtlemisprotsessi, mis algab ostja probleemide väljaselgitamisest ja lõpeb nende lahendamisega turunduse kontseptsioonis "aidatakse osta". Ideaalsituatsioonis eeldab viimane variant kliendi sedavõrd head tundmist, et tema vajaduste rahuldamiseks valmistatud kaup ei vajakski spetsiaalselt müügitegevust, see müüks ennast ise.
Nõustamise põhialused I loeng 8.09.14 Mis on nõustamine? Tegemist on interaktiivse õppimis-protsessiga. Oluline, et mõlemad osapooled (nõustaja ja klient) on aktiivsed, ilma milleta nõustamist toimuda ei saa. Seega nõustamine on nõustaja ja kliendi(ntide) vaheline kooskõlastatud interaktiivne õppimis-protsess. Nõustamise peaeesmärk on aidata klientidel leida võimalusi tegutsemiseks nende endi valitud viisidel, et elada enam rahulduspakkuval ja rikkamal viisil nii indiviidi kui ühiskonna liikmena. Nõustamine on ka toetamine. Kliendile õpetatakse midagi, nt kuidas kuulata, suhelda, kuidas olla vaikuses jne. Oluline, et inimene ise tunneks, et ta vajab nõustamist, lähtealus on ka probleemi tunnistamine. Nõustamine on ajas kindlalt piiritletud, selge struktuuri ja reeglitega protsess, mida viib läbi vastava ettevalmistusega spetsialist. Kliendile on oluline, et ta tuleb kellegi juurde kindlal ajal jne, see motiveerib nei
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
Kõik kommentaarid