Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse mõisted (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline ettevõtja saab määrata prokuura ?
  • Mis on majandusteaduse uurimisobjektideks?
  • Millised kulud alluvad kasvavate kulude seadusele?
  • Millal toimub defitsiit?
  • Milleks jaguneb rahvamajandus?
  • Mille sätestab nõudlusseadus?
  • Mitu konkurentsivormi on?
  • Kes on tööandja?
  • Milline subjekt taotleb kasulikkust?
  • Mis tekib kui hüvise hind on allpool tasakaalustaset?
  • Kuidas saaks töötust vältida?
  • Kes on ettevõtja?
  • Mis on alternatiivkulu?
  • Kes on juriidilised isikud?
  • Mis on nõudlus?
  • Kes saab olla tööandjaks?

Lõik failist

  • Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida.
  • Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus , tavamajandus , turumajandus , käsumajandus .
  • Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika , majandusteooria .
  • Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang , Eesti töötajate koguarv .
  • Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis.
  • Ressursiga ettevõtlikkus on tegemist jargmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine.
  • Tootmisteguriga töö on tegemist järgmistel juhtudel: ametniku tegevus järelvalvel, äriühingu asutamine.
  • Tootmisteguriga kapital on tegemist järgmistel juhtudel: kassaaparaat toidupoes, kaubad hulgimüüja laos.
  • Tootmisteguriga maa on tegemist järgmistel juhtudel: sademed, kalapüügipiirkond Balti meres.
  • Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus.
  • Eestis on turumajandus!
  • Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis.
  • Piiratud hüvised saab tootmisprotsessi tulemusest.
  • Tootmisprotsessi väljundid on hüvised.
  • Kui pakkumise hinnaelastsuse koefitsient on 3, siis hinna ühe protsendiline tõus suurendab pakutavat kogust 3% võrra.
  • Kui kauba nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus, on puudujääk.
  • Rahvamajanduslike säästude kasv, ceteris paribus, põhjustab netovälisinvesteeringute ja kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist .
  • Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda ---
  • Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb.
  • Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb.
  • Tootmistegureid on 3.
  • Muutuvkuluks on töötasu .
  • Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine .
  • Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP.
  • Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk.
  • Lühiperioodi Philipsi kõver näitab, et töötusemäär väheneb, kui tegelik inflatsioonimäär suureneb.
  • Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud ei kasva, kui firmade arv suureneb.
  • Kui 10% neist inimestest, keda statistiliselt peetakse töötuseks, muutuvad heidutatud isikuteks, siis nii töötusemäär kui tööjõu arv vähenevad.
  • Monopoli puhta heaolukahju põhjuseks on see, et monopool vähendab tootmismahtu, et hinda tõsta.
  • Igal ajaperioodil esinevat siirde ja struktuurset töötust nimetatakse loomulikuks töötuseks.
  • Ühiskonna tasakaalustatud arendu mõõtmise aluseks on võetud rahvusliku rikkuse konseptsioon .
  • Nõudluse hinnaelastsuse abil kirjeldatakse hüvise hinna muutusest tingitud nõutava koguse muutmist.
  • Pakkumise mõjurid on teiste hüvise hinnad, pakkujate arv, tootmisel kasutavate ressursside hinnad, hüviste tootmistehnoloogia, pakkujate hinnaootused.
  • Monopol kasutab hinnadiskriminatsiooni, kui ta müüb erinevatele ostjatele sama kaupa erineva hinnaga.
  • Sissetulekuefekt iseloomustab tarbija reaalsissetuleku kasvu hüvise hinna langedes.
  • SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi.
  • Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest.
  • RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi.
  • Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents , monopol, oligopol, monopolistik konkurents.
  • Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot.
  • Väljavoog on maksud ja säästud .
  • Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu.
  • Hüvised on kaubad ja teenused.
  • Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel.
  • Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused , tarbijate sissetulek.
  • Kui tegelik töötuse määr on sama suur kui loomulik töötuse määr, siis inflatsiooniootused ja tegelik inflatsioon on ühesuurused.
  • Kauba X nõudluse vähenemist põhjustab tarbijate sissetuleku vähenemine.
  • Kauba hinna languse tõenäoliseks põhjuseks on antub kauba valmistatavate töötaja palga langus.
  • Sissevoog on tulu, mis lisandub.
  • Keskmine toodangu leidmiseks jagatakse kogutoodang muutuvressursi hulgaga.
  • Kui inflatsiooniootusi õnnestub vähendada 0%-le, siis tööpuudus väheneb.
    KONTROLLTÖÖ
  • Iseloomusta olemasolevat majandusolukorda Eestis, EL ja mujal.
    Maailmamajanduse aktiivsus suureneb. Kaubavahetus maailma turgudel on elavnenud. Euroala tööpuudus on suurem kui teistes piirkondades. Euroala majanduskasv on tugevnenud.
    Eesti peamiste kaubanduspartnerite kindlustunne on pigem suurenemas. Läti, Leedu ja Rootsi majandusaktiivsus on suhteliselt suur. Eestis oli majanduskasv aeglasem . Tööpuudus on vähenenud ja on euroala keskmisest väiksem.
  • Milline ettevõtja saab määrata prokuura ?
    FIE võib anda prokuura (volitus, mis annab ettevõtja esindajale õiguse esindada ettevõtjat kõikide majandustegevusega seotud tehingute tegemisel) füüsilisele isikule. FIE võib olla iga füüsiline isik.
  • Mis on majandusteaduse uurimisobjektideks?
    Rahvamajandusõpetus ja ettevõttemajandusõpetus.
  • Millised kulud alluvad kasvavate kulude seadusele?
    Alternatiivkulud
  • Kirjuta vähemalt viis avalikku kaupa.
    Näiteks riigivalitsemine, riigikaitse , riiklik tervisekaitse programm, vaktsineerimine , perekond.
  • FIE eelised ja puudused teiste ettevõtjate ees?
    FIE eelised:
    • Võib olla iga füüsiline isik.
    • Võib tegutseda hooajaliselt.
    • FIE võib anda prokuura füüsilisele isikule.
    • Ei ole vaja omada algkapitali.
    • Ettevõtluse registreerimine on lihtne.
    • Võimalus iseseisvalt otsuseid langetada.
    • FIE võib oma RP-st (raamatupidamisest) pidada kassapõhiselt.

    FIE puudused:
    • FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
    • Piiratud võimalused laienemiseks
    • Kogu maksustavalt tulult maksab tulumaksu.

  • Kas majanduskasv sõltub maksumääradest?
    Jah, sõltub.
  • Millal toimub defitsiit?
    Kui hüvise hind on allpool tasakaaluhinna taset, tekib turul puudujääk (defitsiit) – nõutav kogus on suurem kui pakutav kogus.
  • Olulised nõuded Euroopa äriühingule.
    • Ühingu märgitud kapital peab olema vähemalt 120 000 eurot.
    • Olemuselt võrreldav aktsiaseltsiga.
    • Peavad liikmesriigid täpsustama mõningaid määruse rakendamise üksikasju.
    • Suunatud peamiselt suurtele ja keskmisteleettevõtetele.
    • Õiguslik vorm: aktsiaselts
    • Eruupa äriühing on juriidiline isik.

  • Selgita FIE talupidaja ärinime nõudeid.
    Kui ärinimi on talunimi, siis ei pea sisaldama ettevõtja ees- ja perekonnanime .
    Talu nimega maatükk peab olema kantud kinnistusraamatusse ning ettevõtjal peab olema õigus seda kasutada omanikuna, kasutusvaldajana või rentnikuna.
  • Milleks jaguneb rahvamajandus ?
    Rahvamajandus
  • Vasakule Paremale
    Majanduse mõisted #1 Majanduse mõisted #2 Majanduse mõisted #3 Majanduse mõisted #4 Majanduse mõisted #5 Majanduse mõisted #6 Majanduse mõisted #7 Majanduse mõisted #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tatjana94 Õppematerjali autor
    Majanduse põhiküsimused on kellele, kuidas, mida.
    Majandussüsteemid jagunevad: segamajandus, tavamajandus, turumajandus, käsumajandus.
    Majandusteadus jaotub: rakenduslik majandusteadus, majanduspoliitika, majandusteooria.
    Makroökonoomika uurimisobjektiks on Eesti üldine hinnatase, Eesti majanduse kogutoodang, Eesti töötajate koguarv.
    Mikroökonoomika uurimisobjektiks on piima hind Eestis.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    11
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    thumbnail
    14
    docx

    Majandusteadus

    Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Majanduskasv Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaalu all mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Madalamad maksud ei tähenda väiksemat maksutulu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides.

    Majandus
    thumbnail
    4
    docx

    Mikro ja makroökonoomika eksami kordamine

    Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Fiskaalpoliitika- Kui valitsus kasutab majandutegevuse mõjutamiseks maksude või avaliku sektori kulutuste muutmist. Automaatne fiskaalpoliitika- reguleerib automaatselt avaliku sektori kulutusi- ntx tulumaks

    Micro_macro ökonoomika
    thumbnail
    19
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

    vahet e netoeksporti. Import ei ole kogutulust sõltumatu. Impordifunktsiooni väljendatakse tavaliselt M=Mo+mY, kus mo-sõltumatu import, m-impordi piirkalduvus. Impordi piirkalduvus (MPM) väljendab impordi muudu ja kogutulu muudu suhet MPM= M Y INFLATSIOONI- JA LANGUSLÕHE Kogutoodangu täishõivetase koos hinnataseme srabiilsusega on iga majanduse optimaalne tootmistase. Igal ajal olemasoleva ressursside pakkumise korral on kogutoodangu täishõivetasemeks tootmismaht mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Suurust mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset nim languslõheks. Inflatsioonilõhe näitab kogust mille võrra kogukulutused ületavad majanduse võimsust. KOGUNÕUDLUS JA -PAKKUMINE

    Majandusteaduse alused
    thumbnail
    89
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    ettevõted teevad majanduslikke valikuid piiratud ressurside tingimustes. ( · Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavad majandusjõude. o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese,

    Mikro- ja makroökonoomika
    thumbnail
    12
    doc

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    mille võrra avaliku sektori kulutused (G) ületavad maksutulusid (T) Eelarve puudujääk ­ näitab, et avaliku sektori kulutused on suuremad, kui sissetulekud. Eelarve ülejääk ­ näitab, et sissetulekud ületavad valitsuse väljaminekuid. Riigivõlg ­ on akkumuleerunud defitsiitide summa. Ekspansiivne fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mid teostatakse majandustegevuse aktiveerimiseks. (maksud kahanevad) Kitsendav fiskaalpoliitika ­ on majanduspoliitika, mida teostatakse majanduse kokkutõmbamiseks. Avaliku sektori kulutuste vähendamiseks, või maksude tõstmise abil. Fiskaalpoliitika on valitsuse majanduspoliitika, mis kasutab avaliku sektori kulutuste või tulude baasi majandustgevuse stimuleerimiseks, või vähendamiseks. Maksumultiplikaator ­ MPC/(1-MPC) või MPC/MPS Situatsioonikohane fiskaalpoliitika ­ on avaliku sektori tulude maksude ja tulusiirete muutmine vastavalt konkreetsele majandusolukorrale.

    Matemaatika
    thumbnail
    18
    docx

    Nimetu

    · Käsumajandus ­ ressursse ja toodangut jaotab riik tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. · Turumajandus ­ riik sätestab eraomandi ja kaitseb seda. Ressursse jaotavad inimsed. Hinnad kujunevad konkurentsis. · Segamajanuds ­ resursside jaotuse määravad ära avalik sektor, traditsioonid ja turg. Majandusteooriad on reaalsust kajastavad abstraktsioonid, mille ülesanne on kindlaks teha majandusseadused, mis selgitavad ükskõik, millsed majanduse olemust. Ceteris paribus'e(muudel võrdsetel tingimustel) eeldus ­ selle kohaselt eeldatakse, et kõik tegurid peale uuritava on konstantsed. Positivistlik majandusteadus ­ olemasolevate majandusteingimuste ja-poliitika ning nende mõju analüüs. Normatiivne majandusteadus ­ otuste tegemine selle kohta, mida olemasolevad ja perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ­ ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse

    Kategoriseerimata
    thumbnail
    22
    doc

    Eksamikonspekt loenguslaidide põhjal (M. Randveer)

    Sissevoog moodustub: 1. avaliku sektori tulusiiretest kodumajapidamistele ja firmadele; 2. investeeringutest, mida tehakse kommertpankadesse paigutatud säästudest firmadele antud laenude arvel. Tuludekulude ringkäigus osalevad nii hüviste turg ja ressursside turg kui ka finantsturg. Finantsturul tegutsevad pangad ja börsid, mille vahendusel hoiustatakse raha ja seda omakorda välja laenatakse. Avatud majanduse korral tuleb ringkäiku lülitada ka eksport ning import, samuti välisinvesteeringud. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) ­ mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt aasta) jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) ­ mõõdab antud riigi kodanike ja firmade majanduslike tegevuste tulemusi, vaatamata sellele, kus tootmine aset leiab.

    Kategoriseerimata




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun