Linnukasvatuse konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Linnukasvatus
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas
Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas.
Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast).
Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha.
Kanamunade kogutoodang:
1998. a – 52 miljonit tonni
2002. a – 55 miljonit tonni
2004. a – 58 miljonit tonni
2005. a – 59 miljonit tonni
Kanamune toodetakse:
Aasias 36 milj tonni
Euroopas 10 milj tonni
L-Ameerikas 3 milj tonni
P-Ameerikas 8 milj tonni
Aafrikas 2 milj tonni
Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid
Suur sigivus
Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255  tibu .
Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu.
Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas.
Lühike tootmistsükkel
Munakanad hakkavad munema 140…150-päevaselt, vutid 45-päevaselt.
Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munema­hakkamiseni kanadel 161…171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas.
Tapaküpseks saavad kana - ja vutibroilerid 42-päevaselt.
Kunstlik hautamine
Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatuse võtmeküsimus.
Rakendades linnuloote arenguks kunstlikku hautamist, saab võimalikuks plaanipärane linnukarja(de) suurus, munade hautamisele panek , noorlindude (ka broilerite ) üleskasvatamine ja toodangumahud, seega kogu tootmistsükli planeerimine .
Noorlindude kiire kasv
Kanabroileritibu (koorumiskaal 38 g) suurendab oma kehamassi tapaküpsuseni (2,4 kg) 42 päeva kestel umbes 60 korda.
Väike söödakulu toodanguühikule
Kanabroilerid kulutavad 1 kg massi-iibele 1,6…1,8, pardibroilerid 2,3 ja kalkunibroilerid 2,4 kg segajõusööta.
1 kg kanamunamassi tootmiseks kulub 2,2 kg sööta.
Suur tapasaagis
Kanabroilerite tapasaagis on ~70%, (tapaküpseteks loetakse 40…42-päeva vanused linnud kehamassiga 2…2,2 kg, lihakeha massiga 1,4–1,5 kg).
Nuumatud hanedel ja partidel võib tapasaagis ulatuda 85%-ni (sest sisaldab palju rasva).
Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta
Munavutt (kehamassiga 240 g), muneb aastas 300 muna (á 13,5 g).
Seega toodab vutt aastas umbes 4 kg kooreta munamassi, mis sisaldab 530 g valku ja 440 g lipiide .
1 kg kehamassi kohta toodab vutt valku 2200  g, lipiide 1850 g.
1 kg kehamassi kohta toodab munavutt aastas arvestuslikult toiduvalku seega 4,4 ja lipiide 3,2 korda rohkem kui kõrgetoodanguline piimalehm.
Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused
Noorlindude (broilerite) lihakehas on rasva 4…8%, v.a veelinnubroilerid (täiskasvanud nuumatud hanel kuni 40%).
Lihakehas olev rasv on umbes 2/3 osas talletatud nahaaluse ja sisemise rasvana, mida on soovi korral kerge lihast eraldada.
Linnurasv sisaldab võrreldes teiste loomsete rasvadega palju rohkem küllastamata rasvhappeid.
Linnumuna kui loote arenguks kõiki toitaineid sisaldav ja preservina käideldav toiduaine on kõrge dieetilise väärtusega.
Lihalindude tapmine , linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine on kõrgtasemel mehhaniseeritud ja automatiseeritud .
Kanakasvatussaadused
Kanamuna
Kanamuna ehitus
Kanamuna on elliptilise kujuga, ühest otsast jämedam. Muna kontuur kujutab enesest ebasümmeetrilist ellipsit ehk Cassiani ovaali.
Standardne kanamuna:
ruumala 53,0 cm3,
tihedus 1,09 g/cm3,
pikem ümbermõõt 15,7 cm,
lühem ümbermõõt 13,5 cm,
kuju indeks 74,
pinnalaotus 68 cm2.
Muna moodustumine munajuhas
Munajuhas lisatakse rebule 2/3 muna massist: munavalge, koorealused kiudkestad ja lubikoor
Munajuha alaosa
Pikkus, cm
Muna viibimise aeg
Funktsioon
Lehter
8–9
15–20 minutit
Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas moodustub rebukeeriste valgukiht (keeriskiht). Muna viljastuskoht.
Valgu-osa
30–35
3 tundi
Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe munavalge kiht. Muna edasiliikumise kiirus on >2 mm minutis.
Kitsus
8
60–70 minutit
Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett, terakesed paisuvad ja moodustavad muna kiudkesta ning seejärel koorealuse kiudkesta. Samaaegselt kiudkestade moodustamisega toimub ka välimise vedela valgukihi suurenemine. Kitsuses liigub muna aeglasemalt – 1,4 mm minutis.
Emakas
8–9
9–21 tundi
Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade munasse , munavalk vedeldub, muna maht suureneb, kiudkestad tõmbuvad pingule. Muna on valmis, algab lubikoore moodustumine. Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin).
Tupp/klooak
7–8
alla 1 minuti
Kutiikul suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide sissetungi eest. Munade hautamisel takistab vee liigset äraaurumist pooride kaudu. Haudemune ei tohi pesta. Muna väljub tavaliselt terava otsaga ees.
MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS
Muna on emassugurakk, mis on ümbrisetud rebu, munavalge kiud- ja lubikestadega.
Sisaldab kõiki organismi kasvamiseks ja arenemiseks vajalikke toitaineid. Tervetelt lindudelt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Linnukasvatuse konspekt #1 Linnukasvatuse konspekt #2 Linnukasvatuse konspekt #3 Linnukasvatuse konspekt #4 Linnukasvatuse konspekt #5 Linnukasvatuse konspekt #6 Linnukasvatuse konspekt #7 Linnukasvatuse konspekt #8 Linnukasvatuse konspekt #9 Linnukasvatuse konspekt #10 Linnukasvatuse konspekt #11 Linnukasvatuse konspekt #12 Linnukasvatuse konspekt #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tipsod32 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Linnukasvatus
  • Suur sigivus
  • Lühike tootmistsükkel
  • Kunstlik hautamine
  • Noorlindude kiire kasv
  • Väike söödakulu toodanguühikule
  • Suur tapasaagis
  • Suur toiduainetetoodang kehamassiühiku kohta
  • Munade ja linnuliha väga head dieetilised omadused
  • Lihalindude tapmine, linnuliha töötlemine ja toidumunade sorteerimine
  • Kanakasvatussaadused
  • Kanamuna
  • Kanamuna ehitus
  • Munajuha
  • Pikku
  • Funktsioon
  • Lehter
  • Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas
  • Valgu-osa 30–35 3 tundi
  • Moodustub rebu kattev sisemine vedel munavalge kiht, seejärel tihe
  • Kitsus
  • Kitsuse algosa näärmete valguline (terakestena) sekreet imab vett
  • Emakas
  • Esialgu tungivad vesi ja mineraalsoolad osmoosi tõttu läbi kiudkestade
  • Lõpus lisatakse pigmendid (peamiselt ovoporfiriin)
  • Tupp/kloo
  • Kutiikul suleb munakoore poorid ja kaitseb muna mikroorganismide
  • MUNA MORFOLOOGILINE JA KEEMILINE KOOSTIS
  • Linnuliik
  • Muna mass (g)
  • (45–75)
  • Muna morfoloogiline koostis
  • Munavalge
  • Munakesta
  • Kiudkestad
  • Munakoor
  • Linnumunade morfoloogiline koostis (%)
  • kiudkestade
  • Munaval
  • Munareb
  • Kalkun
  • Kanamuna keemiline koostis (%)
  • Näitaja
  • Kanamu
  • kooreta
  • Kuivaine
  • Proteiin
  • Süsivesikud
  • Mineraalained
  • Brutoenergia
  • Kaltsiumkarbon
  • Kaltsiumfosfaat
  • Kanamuna tihedus
  • Koaguleerumistemperatuur
  • Külmumistemperatuur
  • A-klassi
  • B-klassi
  • C-klassi
  • Massikategoori
  • Keskmine – M
  • Kanamuna kui toiduaine
  • Munade hautamine
  • Hauderežiim
  • Temperatuur
  • Õhuniiskus
  • Ventilatsioon
  • Munade asend ja pööramine
  • Erinevate linnuliikide kasvatamine
  • Kalkunid
  • Vutid
  • Pardid
  • Muskuspardid
  • Haned
  • Põllumajanduslindude lihajõudlusnäitajate koondtabel
  • päeva
  • Kokkuvõte olulisemast
  • Lühike tootmistsükkel
  • Suur toiduainete toodang kehamassiühiku kohta

Teemad

  • muna
  • päevaselt
  • 2 kg
  • Muna
  • (45–75)
  • Muna morfoloogiline koostis
  • toitainete tagavaraks
  • Rebu
  • 25–0,40 mm
  • kolesterooli
  • -3-rasvhapetel
  • kana 21 päeva
  • sobiv
  • pööratakse
  • perioodiliselt
  • dimorfism
  • päeva
  • miljonit tonni
  • päeva
  • 40 ºC
  • elliptilise
  • 09 g/cm

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

9
docx
Linnukasvatus
4
doc
Linnukasvatuse loengukospekt
7
odt
Linnukasvatus
10
docx
Linnukasvatus
68
pptx
Linnukasvatus
3
docx
Linnukasvatuse vastused
20
docx
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE-MAAILMAS
4
docx
LINNUKASVATUS





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !