Liivi Sõda. Eesti alade minek Rootsi kuningriigi kooseisu (0)

LIIVI SÕJA (1558-1583) POLIITILINE EELLUGU JA AJEND

Vana-Liivimaa Liivi sõja eelõhtul

• feodaalsete väikeriikide killustatus;
  
• sõjaline nõrkus võrreldes naabritega;
  
• väikeriigid polnud piiratud elanikkonna ja majanduslike ressursside tõttu võimelised pidama pikaajalist ning kurnavat sõda;
  
• vaatamata välisohu suurenemisele jätkusid omavahelised vastuolud:
  

• 1556 - 1557 toimus Liivi ordu ja Riia peapiiskopi vaheline kodusõda; sõtta peapiiskopi poolel sekkus Poola,
  
• 1557 sõlmis Liivi ordu Poolaga rahulepingu.
  

1.1. Liivi sõja rahvusvaheline taust

• riik oli laienenud teiste vene riikide arvelt (näiteks 1478 liideti Moskva riigiga Novgorod, 1510 Pihkva vürstiriik);
  
• tugevnes Ivan IV Julma (valitses 1533 - 1584) võim, kes suutis pärast täisealiseks saamist (sünd 1530) täielikult enese ülemvõimule allutada vene feodaalid. 1547 lasi Ivan IV end kroonida tsaariks;
  
• Vene riigi piirid olid oluliselt laienenud ida suunas. Venemaaga ühendati 1552 Kaasani ja 1556 Astrahani tatarlaste khaaniriigid Volga jõe piirkonnas ja laiendati riigi piire kuni Lääne-Siberini;
  
• Venemaa ja Vana-Liivimaa suhteid halvendasid kaubanduslikud vastuolud (nt Hansa kaubakontori sulgemine Novgorodis 15. saj lõpul - 1474, vene kaupmeestele 1539 Vana-Liivimaal peale pandud keeld otseselt kaubelda välismaa kaupmeestega jne).
  
• Venemaal puudus merepiir, soovis saada väljapääsu Läänemerele.
  

• Rootsi kuningriik :
  
• aastatel 1397 – 1523 kuulus Rootsi Kalmari uniooni (Taani, Norra ja Rootsi personaalunioon, milles domineeris Taani);
  
• pärast Stockholmi veresauna 1523 asus Taani vastase ülestõusu etteotsa aadlik Gustav Eriksson, kes valiti Gustav I Vasa nime all Rootsi kuningaks (valitses 1523 – 1560);
  
• Gustav I Vasa viis riigis läbi usupuhastuse ning Rootsi muutus luterlikuks maaks. Reformatsiooni käigus riigistati kiriku varad ja maad;
  
• Alates 13. saj kuulus Rootsi koosseisu ka Soome, mida Liivi sõja puhkedes kasutati sillapeaks Vana-Liivimaal toimunud sündmustesse sekkumiseks.
  

• Oli Kalmari uniooni juhtiv osapool ( unioon Taani ja Norra vahel püsis kuni 1814. a);
  
• 1219 – 1346 oli Taanile kuulunud Põhja-Eesti (Eestimaa hertsogkond), mis pärast Jüriöö ülestõusu müüdi Saksa ordule, kes andis selle 1347 üle Liivi ordule;
  
• Liivi sõja puhkedes oli luterliku Taani kuningaks Christian III (valitses 1534 – 1559) ning kelle pojast troonipärija Frederik II (valitses 1559 – 1588) ostis Johann von Münchhausenilt Saare-Lääne piiskopkonna, sekkudes sellega ühtlasi ka Liivi sõtta.
  

• 1385 sõlmiti võitluseks Saksa ordu vastu Leedu suurvürstiriigi ja Poola kuningriigi vahel personaalunioon (Leedu suurvürst Jagailo valiti ühtlasi ka Poola kuningaks). Paganlikud leedulased võtsid vastu katoliku usu.
  
• Leedu – Poola union üritas aeg-ajal sekkuda Vana-Liivimaa siseasjadesse (vt Vana-Liivimaa kodusõda 1556 – 1557) ja laiendada oma võimu põhja poole.
  

1.2. Liivi sõja ajend