Allikad: Ehala M. 2001 Eesti keele struktuur. Tallinn Erelt M.1997 Eesti keele käsiraamat. Tallinn ENSV TA Keele ja kirjanduse instituut 1988 Eesti kirjakeele seletussõnaraamat. 1.Köide 4.vihik, 3.Köide 1.vihik. Tallinn Raun A. 1982 Eesti keele etümoloogiline teatmik Maarjamaa kirjastus Vainola K 2003 Eesti slängi sõnaraamat Tallinn Õim A. 1993 Fraseoloogiasõnaraamat" Tallinn Leksikograafia. Eesti keele sõnastikud. Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Eesti leksikograafia sai alguse 17. sajandil - 1637. aastal ilmus Heinrich Stahli ,,Anführung zu der Estnischen Sprach" . See on saksakeelne eesti keele käsiraamat, mis sisaldab saksa-eesti sõnastik( M.Erelt 1997:569). Sõnastik on sõnavarakogum, mis on vormistatud sõnaraamatuna. Kuna keeles on alati sõnu, mida osa kõnelejat ei tunne aga on vajalik, et inimesed üksteist õigesti aru saaksid, et seda võimaldada, koostatakse sõnaraamatud.
1. Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavaraõpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
autoreid. 1981 ,,Eesti adjektiivisüntaks" 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" Moodustajasüntaks e. fraasisüntaks. Lause koosneb eri tasandite moodustajatest (sõnavorm, fraas, osalause jne). Lause struktuur seostatuna tähenduse ja pragmaatikaga. Lause põhitüübid, süntaktilised protsessid (rinnastus, väljajätt), modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. On alustatud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist (Mati Erelt). 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Üldleksikoloogia uurib sõna ja sõnavara üldseaduspärasusi paljudes keeltes, erileksikoloogia aga ühe keele sõna ja sõnavara. Siinne käsitlus jääb eesti keele leksikoloogia piiresse. Diakrooniline ehk ajalooline leksikoloogia tähendab keele sõnavara ajaloolise kujunemise uurimist,
1. Leksikoloogia ja sõnaõpetuse mõisted Leksikoloogia on keeleteaduse haru, mis uurib sõna ja sõnavara, jagunedes selle järgi sõnaõpetuseks ja sõnavaraõpetuseks. Leksikoloogia harud uurimisobjekti järgi on sõnasemantika, etümoloogia, fraseoloogia, onomastika ehk nimeõpetus, sõnavara- ehk leksikostatistika ja leksikograafia, millest tuleb juttu vastavates osades. Sõna, täpsemalt: leksikaalne sõna ehk lekseem, on sama tüve alusel moodustatud sõnavormide kogum. Nt kogum jõgi, jõe, jõge, jõkke, jões, ..,jõed, jõgede, jõgesid .., millest üks vorm valitakse sõna esindajaks eesti käändsõnadel on selleks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi. Seda esindajat kutsutakse algvormiks ehk võtmevormiks. Kui pole tarvis täpselt eristada, siis
Bestseller menuteos laps Rend-joonis Briifing infotund Künnis lävepakk Retuusid reiud Buklet voldik Laptop sülearvuti Rula ratastega laud Deklamaator etleja Leksika sõnavara Rupskid looma siseelundid Deklineerimine käänamine Leksika sõnavara õpetus Russitsism venepärane Dekreetpuhkus Leksikograafia sõna emapuhkus sõnaraamatu koostamine Rümp looma puhastatud Dialekt murre Leksikoloogia sõnaõpetus keha Dziinid teksad Lell isa vend Saajad-pulmad Eirama ignoreerima Lemb armas Seik asjaolu Eksotism rahvuslik sõna Lige- märg Selmet selle asemel et
Kuid see kõik ei lahendanud ühiskondlikke vastuolusi. Tekkis rohkesti monarhistliku korraldusega riike. Vallutatud aladel puhkes õitsele niinimetatud hellensitlik maailmakultuur, millest Kreekast, Roomast ja Idamaadest pärit sugemed ühinesid segakultuuriks, minetamata täielikult oma erijooni. Püsivat mõju teadusele ja filosoofiale avaldasid helleniseerunud idamaalased nagu näiteks Zenon Kitionist, Poseidonios jt. Nende tegevus kiirnedas oluliselt loodusteaduste, filoloogia ja leksikograafia arengut sellistest keksustes nagu Aleksandria, Antiookia ja Pregamon. Üldiselt olid kultuurile omased järgmised jooned: loodusteadused eristusid filosoofiast ja üksikteadused klassikalisest haridusringist, teaduskeskused nihkusid itta, maailmakeeleks sai kreeka ühiskeel koinee, kirjandusest kadus rahvalikkus, kreeka, rooma, idamaiste ja juudi sugemete ühinedes kujunesid uut laadi usukujutelmad (monoteism), usundit seletati mõistupäraselt, luulest, kujutavast kunstist ja filosoofiast
Esitus lähedane tänapäeva konstruktsioonigrammatikale. · Mati Erelt: funktsionaalne ja tüpoloogiline süntaksikirjeldus. EKG peatoimetaja, süntaksiosa kavandaja ja üks autoreid. 1981"Eesti adjektiivisüntaks" on alustanud süntaksi uue tervikkäsitluse koostamist · 1993 ,,Eesti keele grammatika II. Süntaks, lisa: kiri" lause põhitüübid, süntaktilised protsessid, modaalsete ja pragmaatiliste tähenduste väljendumine lauses jne. 15. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid. Eesti leksikograafia: · 1637 H. Stahli grammatika, kus on sajaleheküljeline saksa-eesti sõnastik · 1732 A. T. Helle keeleline käsiraamat. Selles sisaldus eesti-saksa sõnaraamat (üle 6000 sõna), mitu mõistelist sõnavalimikku (kuude ja tähtpäevade, kohanimede, taimede nimestik jm), vene ja slaavi laensõnade loetelu. · 1869 F. J
Leksikograafia: sõnaraamatute koostamise teooria ja praktika; sõnaraamatute koostamise praktika leksikoloogia: sõnavara ja selle arenemist uuriv keeleteaduse haru, sõnavaraõpetus; lingvistika haru, mis uurib sõnu ja sõnavara, sõnade olemust, tähendust jm nendega seonduvat semantika: keeleüksuse (morfeemi, sõna, lause) tähendus(ed); keeleteaduse haru, mis uurib keeleüksuste tähendusi, keele ja tegelikkuse ning keele ja mõtlemise seoseid 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid; leksikograafia meetodid, ajalooline ülevaade sõnaraamatutest. eellugu: 17. saj saksa-eesti sõnaraamatud · Stahl 1632 Gutslaff 1648 Göseken 1660 · 2200 eesti vastet (eP) 1700 sõna (eL) 9000 eesti vastet (eP) · tänapäeval: ümber pööratud (TÜ vana kirjakeele töörühm) eellugu: 18. saj I pool eesti-saksa sõnaraamatud · Vestring (dateerimata, ca 7000 märksõna, eL)
arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI Uurijad: Tiit-Rein Viitso, Mati Hint, Mati Erelt, Haldur Õim, Reet Kasik, Ülle Viks, Helle Metslang, ka Mart Remmel Tööd: Renate Pajusalu (1999) ,,Deiktikud eesti keeles", Katre Õim (2004) ,,Võrdluste struktuurist ja kujundisemantikast", ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" 16. Eesti leksikograafia: peamised sõnaraamatute tüübid-oskussõnastikud-erialade terminoloogiasõnastikud. Peale II MS oli oluline, et teadusterminid- ja standardid oleksid moodustatud oma malli järgi mitte vene omade järgi. ,,Väike vormisõnastik" 1992, ,,Sünonüümisõnastik", ,,Eesti-inglise sõnaraamat", ,,Fraseoloogiasõnaraamat", ,,Antonüümisõnastik", ,,Väljendiraamat", ,,Esimene eesti slängi sõnaraamat",
Paronüümid - kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad • käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). 1 Polüseemia - ülekanne • sulg linnul - sulg kirjutamiseks - sulepea • laud nagu põrandalaud - söögilaud või inimese jalg - lauajalg • ratas (üksik ratas vankril) - jalgratas - mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: • ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika - tähendus (semasioloogia - tähendusõpetus). Semiootika - märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis • põhisõnavara - omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. • üldsõnavara: 1
Homofoon sama hääldus, erinev kirjapilt (maia, majja; müüa, müüja). Paronüümid kirjapildilt ja häälduselt sarnased, perekond kuuluvad sõnad · käsi, käitises käitlema, käsitlema, käendama, käsitama (aru saama), käsitsema (füüsiliselt). Polüseemia ülekanne · sulg linnul sulg kirjutamiseks sulepea · laud nagu põrandalaud söögilaud või inimese jalg lauajalg · ratas (üksik ratas vankril) jalgratas mootorratas Leksikoloogia on sõnavaraõpetus. Leksikograafia on õp sõnaraamatutest, erinevaid sõnaraamatuid: · ÕS, seletussr, võõrsõnade leksikon, etümoloogia sr, võõrkeele sr, murde sr, slängisr, sünonüümide sr, sagedussr ja oskussõnaraamat. Veel paar mõistet: Semantika tähendus (semasioloogia tähendusõpetus). Semiootika märgiteadus, silmapaistvam esindaja Juri Lotman. Keele sõnavara koosseis · põhisõnavara omane kõigile (lapsed, muulased), u paartuhat sõna, millega tuleb toime. · üldsõnavara: 1
korrastamine. J.V. Veski (-tu, -ta; -mata, -matu, -ng, -mine); J. Aavik (u-refeksiivid). Liidete tähenduse ja kasutuse ning ajaloolise kujunemise uurimine. Reet Kasik, Silvi Vare, Henn Saari, Helmi Neetar, Külli Habicht, Krista Kerge. Liitsõnade uurimine: Elli Riikoja, Rein Kull. EKG I sõnamoodustuse osa Reet Kasik ja Silvi Vare. 1996 Reet Kasik ,,Eesti keele sõnatuletus" Sõnaperede andmebaas ja sõnastik valmimas Silvi Varel. 18. Eesti leksikoloogia ja leksikograafia kujunemine. 19. Sõnavara ja semantika uurimine 20.-21. sajandil (põhisuunad, uurimiskeskused, olulisemad uurijad ja tööd). Põhisuunad: kognitiivne, fraseoloogia uurimine, grammatiseerumisprotsessid, tähenduste omavaheline seostumine, sõnarühmade semantiline kirjeldamine, kontrastiivsed uurimused, antropoloogiline ja tüpoloogiline uurimine, arvutilingvistika, keeleuuendus ja keelekorraldus Uurimiskeskused: TÜ, EKI
tervikutena. Praegune arusaam fraseoloogiast muutunud: kui varem käsitleti fraseologisme kui midagi erandlikku, siis nüüd peetakse sellist kujundlikkust keele põhiomaduseks. Viimastel kümnenditel on hakatud uurima ka kollokatsioone (tüüpilised koosesinemised tekstis). Neis puudub fraseoloogilise üksuse kujundlikkus. Leksikoloogia naaberdistsipliinid:leksikograafia • kr. lexikon ’sõnaraamat’, grapho ’kirjutan’ • teoreetiline leksikograafia = õpetus sõnaraamatute koostamisest • praktiline leksikograafia = sõnaraamatute koostamine Leksikoloogia naaberdistsipliinid: morfoloogia • morfoloogia (kr. morphe ’vorm’): õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest • muutemorfoloogia ja sõnamoodustusmorfoloogia Leksikoloogia naaberdistsipliinid: onomastika • Onomastika (kr. onoma ' nimi ') uurib pärisnimesid (antroponüümid, toponüümid). • Nimi (e. pärisnimi e
absoluutsed universaalid- omadused, mis esinevad kõigil või peaaegu kõigil maailma keeltel adverb e. määrsõna adverbiaal e. määrus- verbi laiend, mis ei ole objekt ega predikatiiv afektiivne e. emotiivne tähendus- kui lisatähenduses sisalduv tugev emotsionaalne laeng, kutsutakse niimoodi afiks e. seotud morfeem afiksaaladverb e. abimäärsõna afrikaat- kui konsonandi hääldamisel õhuvool katkeb, kuid kulgla taasavanemisel tekib tugev vabanemismüra aglutineerivad keeled- neis on rohkesti muuteelemente, eriti sõnatüvele lisanduvaid järelliiteid. aktant e. kohustuslik nominaalne moodustaja Aktionsart- tegevuslaad aktsent- kasutatakse nii rõhu kui kõrguse kohta akustiline foneetika- kõnelemisel tekkivaid helilaineid uuriv foneetika allkeel- erinev keelekuju, nt. mingi eriala, rühma või isiku keel allofoon- foneemi variant allomorf- morfeemi variandid antonüümia- semantiline vastandussuhe antropoloogiline lingvistika- (Ameerika) strukturalismi ...
Juhuslikult moodustunud sõnad on uued, varem kasutamata liitsõnad, mis järgivad sõnade liitmise põhireegleid ja on kontekstis läbinähtavad. Juhuslike sõnad, uusmoodustiste ja leksikaliseerunud sõnade vahel puudub selge piir. Paljud juhuslikud sõnad on hetkelised, osad võivad muutuda terminiteks, mõned kinnistuvad lekseemideks. On mitmeid keelekasutuse valdkondi - erikeel, oskuskeel, allkeel. Oma terminoloogiaga keeled, mis ei kuulu üldsõnavarasse. 43. Leksikograafia. Sõnaraamat on tavaliselt tähestiku järjekorras esitatud lekseemide loend ninde klssifikatsiooni, definitsioonide, kirjelduste ja näidetega. Üks lekseem ja selle juurde kuuluv info moodustab sõnaartikli. Suur ükskeelne sõnaraamar on keele standrdiseerimise üks põhilisi vahendeid. SEMANTIKA 44. Semantika uurimisobjekt. Tähenduse mõiste. Semantika e tähendusõpetus. Uurmisobjektiks on sõnade ja grammatiliste kategooriate tähendused keelesüsteemi osana.
mis tegeleb sama info, eriti sõnade kasutusinfo kirjeldamisega. Leksikoloogias pole tehtud koondkäsitlusi, on uuritud vaid osa teemasid, nt oleks tarvis koostada koonduurimus eesti sõnavarast. Eesti keele leksikaalne andmebaas vajab pidevat keeletehnoloogilist ja arvutileksikoloogilist hooldamist ja arendamist. Leksikoloogia ehk sõnavarauurimine Eestis sai alguse 19.saj alguses ajakirjaga „Beiträge“, aga siis oli veel kaks eesti keelt (põhja ja lõuna). 3. Mis on ja millega tegeleb leksikograafia? Leksikoloogiat peetakse teoreetiliseks, leksikograafiat rakenduslikuks tegevuseks, kuigi leksikograafias eristatakse samuti teoreetilist (märksõnade valik, sõnaraamatu makro- ja mikrostruktuur, eessõnad ja lisad) ja praktilist poolt (sõnaartikli koostamine ja esitus). Leksikograafia on sõnaraamatute tegemise õpetus. Sama sõna märgib ka praktilist poolt – sõnaraamatute tegemist ennast. 4. Mis on ja millega tegeleb etümoloogia
F Hausmann kritiseerib meieaegseid üldkeele sõnaraamatuid just selle poolest, et seal on liiga vähe lausemalle, kollokatsioone, sünonüüme ja antonüüme, morfosemantilistest paradigmadest rääkimata. Tänapäeval ollakse üldiselt ühel meelel, et teoreetiline lingvistika (eriti semantika) peaks pakkuma leksikograafiale erinevaid vaateid keelele ja sõna tähendusele ning olema lingvistilise info esitamise aluseks teatavat tüüpi sõnaraamatus. ühelt poolt läheb leksikograafia igal pool maailmas vältimatult seda teed, mis on äriliselt edukas, ent selle kõrval loodetavasti säilib tahe (teadmised) ja võimalus (inimesed, aeg, raha) edendada leksikograafiat ka lingvistikateooriate suunalt. Sõnaraamat ja tähendus Tänapäeval peab eriti kognitiivne lingvistika keelt inimtunnetuse lahutamatuks osaks, mitte iseseisvaks nähtuseks ega süsteemiks. Keelenähtusi üritatakse seletada universaalsete kognitiivsete sündmuste ja
• Eesti üsna klassikalise-lähedasest terminiõpetusest on põh- jaliku ülevaate andnud Tiiu Erelt (2007). • Veel üks klassikaline kursus on The Pavel (www.bt-tb.tpsgc- pwgsc.gc.ca/btb.php?lang=eng&cont=308). 52 Terminoloogia • Terminoloogia lähedane naaber on oskusleksikograafia (nt Bergenholtz ja Tarp 1995). Sellega tasub aga ettevaatlik olla, kuna traditsioonilise leksikograafia osana on sealne käsitlus siinsega üsna otseses vastuolus – keele olemasolu on väljas- pool kahtlust ja tegeldakse sõnade väidetavate tähenduste uurimise ja sõnastikes esitamisega (vt ka Humbley 1997). 9 Terminoloogiateooriatest 9.1 Klassikaline terminoloogiateooria Läänemaailma esimeseks terminoloogiateemaliseks tekstiks võib lu-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
