Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks (12)

4 HEA

Esitatud küsimused

Millega tegeleb eripsühholoogia?
Millega tegeleb eripedagoogika?
Kuidas jaguneb eripedagoogika?
Millega tegeleb logopeedia?
Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
Milliste arenguvaldkondade kaupa arendatakse erivajadustega koolieelikuid?
Mis on varajase sekkumise olemuseks?
Millal on vaja märgata lapse erivajadusi?
Millised lülid peavad kindlasti olema varajase sekkumise koostöövõrgustikus?
Mille arendamine on kuulmispuudega laste arendustöös kõige olulisem?
Miks on erivajaduste javõi puuete korral vaja eristada ka raskusastet?
Milliseid lapsi soovitatakse tasandusrühmadesse?
Milliseid lapsi soovitatakse arendusrühmadesse?
Mitu erivajadustega last võetakse sobitusrühma?
Mis tuleb koostada igale sobitusrühma erivajadustega lapsele?

Lõik failist

LAPSE EALE VASTAV TOITUMINE

Imiku põhitoit kuni aastaseks saamiseni on rinnapiim.

Laps on valmis lisatoitu sööma, siis kui laps hoiab hästi pead, tahab lusikast toitu võtta, istub toe najal ning tahab koos teistega laua ääres süüa.

Ühe nädala jooksul võib pakkuda vaid üht lisatoitu korraga.

Iga uue lisatoidu pakkumist tuleb alati alustada väikesest, ühe teelusikatäie suurusest kogusest, edaspidi suurendada järk-järgult.

Imiku toit ei tohi olla väherasvane või rasvavaba, kuna rasvad on vajalikud närvisüsteemi, aju, silmade, veresoonte arenguks ning kaitsevad last nakkuste eest.

Imiku toidu maitsestamiseks võib lisada erinevad maitsetaimed, näiteks till , petersell , seller.

Gluteenivabad toit tähendab seda, et toidus ei ole nisu, rukkist , otra ja kaera. Ning lapsed peaksid saama gluteeni ehk nisu, otra ja rukist sisaldavaid roogi pärast kuuekuuseks saamist.

Väikelaste käeulatusse ei tohiks jätta pähkleid, rosinaid, viinamarju, lutsukomme, närimikumme, sets ta võib neid endale hingamisteedesse tõmmata.

Soovitatav on toitu enne lapsele andmist ise maitsta , et kontrollida toidu tempseratuuri, maitset , värskust.

Igas vanuses lapsele sobivaim jook on vesi janu kustutamiseks.

Püree valmistamiseks tuleb köögivili pesta , puhastada , jälle pesta, tükeldada ning panna vähese veega keema . Keedetakse poolkrõpsuvaks vitamiinide kao vältimiseks.

Rasvaine (või, margariin ) lisatakse püreele vahetult enne lapsele andmist.

Liha on hea loomse valgu allikas, mis sisaldab väga vajalikke amonihappeid, mida organism ise ei tooda.

Taine liha ja maks on kõige paremini omastavateks rauallikateks.

Leib on lapsele parim süsivesikute, valkude, vitamiinide, mineraalide ja kiudainete allikas.

Kohupiima ja kodujuustu võib hakata pakkuma alles aastavanusele lapsele, sest need tooted sisaldavad imikule liiga suures koguses kõrge bioväärtusega valke.

Toiduportsjon peab vastama väikelapse isule ja kaalule.

Kuni viienda eluaastani peaks laps jooma 3,5% rasvasisaldusega täispiima, edaspidi piisab 2,5% rasvasisaldusega piimast.

Lapsele pole soovitatav ültse maiustusi pakkuda, kuna need rikuvad söögiisu ja tekitavad hambakaariest.

Toidupüramiid on tervisliku tasakaalustatud toitumise aluseks alates lapseeast, mil kujunevad välja toitumisharjumused . Süües iga päev püramiidi igast osast valmistatud toiduainetest toitu, saab laps vajaliku koguse toitaineid ja energiat kasvuks ja aktiivsuseks.
ERIPSÜHHOLOOGIA JA –PEDAGOOGIKA TEOREETILISED ALUSED
1.)Millega tegeleb eripsühholoogia?
Eripsühholoogia tegeleb füüsiliste ja psüühiliste puuetega inimestega
2.)Millega tegeleb eripedagoogika ?
Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine.
3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika?
Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #1

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #2

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #3

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #4

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #5

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #6

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #7

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #8

Lapsehoidja kutseeksami küsimuste vastused kordamiseks #9

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-12-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti

583 laadimist Kokku alla laetud

12 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

blondike1009 Õppematerjali autor

Materjal sisaldab eksami jaoks kordamisküsimuste vastuseid lapsehoidja erialal.

lapse eale vastav toitumine imik väikselaps toidupüramiid põhitoidud lisatoidud eripsühholoogia pedagoogika alused

Sarnased õppematerjalid

docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

3) juhendatakse isikut, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia. § 21. Lapsehoiuteenus on teise võimalusena juurde tulnud (1) Lapsehoiuteenus on lapse seadusliku esindaja või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja. § 127. Lapsehoidjale ja temaga ühist eluruumi kasutavale isikule esitatavad nõuded (1) Lapsehoidja on füüsiline isik, kes lapsehoiuteenuse osutamise kestel last isiklikult hooldab ja arendab ning tagab tema turvalisuse. (3) Isikul peab lapsehoidjana tegutsemiseks olema kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus. PUUETEGA INIMESTE SOTSIAALTOETUSTE SEADUS (1999) : § 2. Mõisted: (1) Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. Käesoleva seaduse mõistes on puudel kolm raskusastet:

Psühholoogia

docx

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga konspekt

Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused: • imikuiga (0

Eripedagoogika

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Õpetajaharidus ja kasvatusteadused ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS Õpipäevik Juhendaja: Tallinn 2016 Sisukord Lugemispäevik............................................................................................................................3 a.Logopeedilised jutukesed.........................................................................................................3 b.Epilepsiahaige lapse toetamisvõimalused igapäevaelus..........................................................3 c.Erivajadusega laps lasteaias.....................................................................................................4 d.Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele..........................................4 e.Mis on autismispektri häire?..........................................................................

Alushariduse pedagoog

docx

Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus

Sotsiaalsed probleemid Eestis Kodune töö Lapse väärkohtlemise roll lapse arengus Kas probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed? Puudega laps kas ühiskonna liige või sotsiaalne probleem? Sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika eriala 1.kursus Tartu 2011 Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Liina Kanter, sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika 1.kursus. SOSS.01.088 Sotsiaalsed probleemid Eestis kodune töö Sissejuhatus Sotsiaalne probleem on avalikult kahjulikuks või ebasoovitavaks tunnustatud situatsioon, mida enamus vaatlejatest peab sekkumist vajavaks. Sotsiaalne probleem puudutab paljusid inimesi ja erinevaid sotsiaalseid gruppe. Sotsiaalsed probleemid on ühiskonna struktuurist lähtuvad ehk põhjus

Pedagoogika

docx

Vaimupuue, õpimapp

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond VAIMUPUUE Õpimapp Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VAIMNE ALAARENG...........................................................................................................5 1.1.Definitsioon.......................................................................................................................5 1.2.Vaimse alaarengu tasemed................................................................................................6 1.3.Põhjused............................................................................................................................7 1.4.Kui inimesel on vaimupuue..............................................................................................8 2.VAIMUPUUEGA LAPS LAS

Kasvatusteadus

doc

Lapse väärkohtlemine ja hooletusse jätmine

Laste väärkohtlemine ja hooletussejätmine. 1. Lapse väärkohtlemine On mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist hea olu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi 2. Hooletussejätmine On väärkohtlemise liik, mille puhul laps asetatakse psüühilise või füüsilise ebamugavuse uude seisundisse, kuna tema esmased vajadused jäetakse vanema(te) poolt rahuldamata. 3. Väärkohtlemise liigitused Lapsele suunatud vägivald Emotsionaalne vägivald Psühholoogiline ehk vaimne vägivald Füüsiline vägivald Lapse seksuaalne väärkohtlemine Seksuaalne ärakasutamine Seksuaalne vägivald 4.Lapse hooletussejätmine 4.1 Füüsiline hooletussejätmine väljendub lapse vajadusi arvestava tegevuse puudumises või tema suhtes vääras tegutsemises. NT: laps jäetakse ilma eakohasest ja vajalikust toidust.

Eripedagoogika

doc

LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD

TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Mai-Liis Tint LAPS, VÄÄRKOHTLEMINE JA VÄGIVALD Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Väärkohtlemisest üldiselt............................................................................................................4 Vägivallatsejast lapsevanem....................................................................................................... 5 Seksuaalne väärkohtlemine.........................................................................................................7 Agressiivne, vägivaldne laps.....................................................................................................12 Kokkuvõte.

Eelkoolipedagoogika

docx

Lapse väärkohtlemine

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Maris Huopolainen LAPSE VÄÄRKOHTLEMINE referaat Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamistek

Sotsiaaltöö alused

Rohkem sarnaseid