Mariel Teinlum
Loo keskkool
9.klass
PÄRSIA LAHE PIIRKOND:
RAHUTUD NAFTARIIGID
Click to edit Master text styles
Second level
●
Third level
●
Fourth level
●
Fifth level
Sissejuhatus
Rikkad riigid maavarade pärast.
20. sajandil muutus nafta väga tähtsaks
Nafta tõttu mõned riigid väga rikkad, kuid seal leidub ka hulganisti viletsust.
Pärsia lahe piirkond on juba aastaid olnud üks kuumemaid kriisikoldeid.
iraan : võitlus ilmaliku ja usulise võimu vahel
Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile.
Nafta avastamisest algas riigi tööstuse areng, ent sellega kaasnes läänelike
väärtuste sissetung
Islami usujuhid tõrjuti nende traditsioonilistelt postitsioonidelt.
Riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid
1960 – alustas riiki valitsenud šahh Mohammad Reza Pahlavi uuenduskava
elluviimist, et muuta oma maa läänelikumaks.
Uuendused ei olnud piisavalt läbi mõeldud ja nii kaasnesid nende võimu
kuritarvitamine ja segadused.
Igasuguse vastuseisu surus aga šahh armee ja salapolitsei abil maha.
1970 – olukord Iraanis eriti pingestatud, rahulolematus võimu suhtes muutus eriti
suureks.
Sõjaseisukord ei aidanud
Rahvaülestõusu juhtis Pariisist usujuht ajatollah Homeini .
Šahh loobus võimust ning lahkus riigist
Homeini
1979 – Homeini naases kodumaale , Iraan kuulutati islamivabariigiks.
Seda pööret hakati kutsuma islamirevolutsiooniks.
Tuhanded šahhi pooldajad arreteeriti ja hukati.
Rahvalt nõuti täielikku loobumist läänelikest elukommetest – Rangelt keelustati
alkohol , Coca Cola ja läänelik muusika . Naised kandsid traditsioonilist riietust .
Lõbustusasutused suleti.
Riigis kehtestati tsensuur .
Homeini valitses Iraani raudse käega kuni surmani 1989. aastal.
Iraak ‘’purustaja’ võimu all
Kuni 1958. aastani konstitutsiooniline monarhia .
Seejärel sooritati riigipööre: kuningas tapeti ning Iraak kuulutati vabariigiks.
1979 – tõusis Iraagi presidendiks Saddam Hussein, kes juhtis seda riiki
diktatoorlikult pea veerand sajandit.
Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked,
mis kasvasid üle sõjaks.
Sõda kestis kaheksa aastat, lõppes tulemusteta.
ÜRO kehtestas sõjaka riigi vastu majanduslikke surveabinõusid. Kaubavahetus
Iraagiga peatati.
1991 – ÜRO korraldas operatsiooni ‘’kõrbetorm’’, selle käigus purustati Iraagi
väeüksused ning vabastati Kuveit .
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
marjulanik
Õppematerjali autor
Pärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma rahvad virelevad vaesuses kuigi nende riikides leidub küllaldaselt kõrgelt hinnatud maavarasid(kuld,teemandid,hõbe,vask jm).Pärsia lahe piirkond on rikas oma nafta leiu kohtade tõttu ja samas üks maailma kuumemaid krii
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal rahva juubeldustega vastu võeti. Iraan kuulutati islamivabariigiks. Seda pööret hakati nimetama islamirevolutsiooniks. Rii
kodumaaks. Samas araablased, kes on seal viimased sajandid elanud arvavad, et see maa kuulub siiski neile. 7) Palestiina sõda Suessi kriis ja 6-päevane sõda Jom Kippuri sõda. Üks päev peale riigi väljakuulutamist algas Palestiina sõda. Selle käigus vallutas Iisrael osa Palestiinast, osa maad jagati Jordaaniale ja Iisraeli okupeeritud aladelt läks sadu tuhandeid araablasi paguluslaagritesse. See sõda ei lahendanud Lähis-Ida probleemi, vaid muutis olukorra veelgi keerulisemaks. 1956 puhkes sõda Egiptuse ja Iisraeli vahel. Seda nimetatakse Suessi kriisiks. Sõda lõpetati ÜRO survel ilma alade loovutamiseta. Järgmine sõda algas 1967 Iisraeli ja araabia riikide vahel. Seda tuntakse kui kuue päevast sõda. Iisrael vallutas suuri alasid, sealhulgas Jeruusalemma idaosa. Pärast 1973 toimunud Jom Kippuri sõda sai Iisrael kogu Palestiina oma kontrolli alla. 8) Camp Davidi rahu- PVO peaminister Rabin.
ja taastada sajandeid kehtinud elukorraldus- rangelt keelustati alkohol, Coca-Cola ja läänelik muusika, lõbustusasutused suleti, riigis kehtestati tsensuur, naised pidid taas kandma traditsioonilist riietust jne. 13. Pärast Husseini võimuletulekut algasid Iraagi-Iraani piiril relvastatud kokkupõrked, mis kasvasid üle sõjaks. 1990 algas aga Lahesõda, mis põhjustas majandusliku olukorra halvenemise. 2003a. kukutati Husseini valitsus, kuid rahu see Iraagile ei toonud. 14. Lähis-Ida konfliktikolle peitub Palestiinas, kuna Juudid peavad seda oma ajalooliseks kodumaaks kuid araablased arvavad, et see maa peab kuuluma neile. 14 mai 1948 aastal kuulutai välja juutide riik Iisrael, mis tõi endaga kaasa mitmeid sõjalisi konflikte: Palestiina sõda, sõda Iisraeli ja Egiptuse vahel, kuuepäevane sõda, Jom Kippuri sõda jt. Iisraeli ja araabi riikide vahel hakkasid suhted paranema 1970 aastate teisel poole ( Camp Davidi rahu) kuid
Araabia maad · Araabia maid ühendab: islami usk, araabia keel ja mälestus kunagisest ühtsest riigist, kalifaadist. · 1950.-1960. aastail iseseisvus suurem osa ülejäänud araabia maadest: · Liibüa (1953), Sudaan (1956), Tuneesia ja Maroko (1958), Kuveit (1961), Alzeeria (1962), Lõuna-Jeemen (1967), Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Somaalia ( 1970. aastail). · Aastail 1958-1961 eksisteeris Egiptuse ja Süüria ühisriik: Ühinenud Araabia Vabariik. · Egiptus oli tollal kõige suurem ja arenenum araabia maa, mida peeti araabia maailma liidriks. · 1945.a. asutati Araabia Liiga . · Alates 1964.a.st hakati Nasseri ettevõttel pidama araabia maade tippkohtumisi. · Üheks tüliküsimuseks Araabia maade vahel on olnud riiklik korraldus. · Araabia rigid jagunevad absoluutseteks monarhiateks või üheparteilisteks vabariikideks. Algul olid ülekaalus monarhiad. · Vabariigid eriti Nasseri-Egiptus, Süüria
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis Kurdide Autonoomne Pi
KORDAMISKÜSIMUSED HIINA: (lk 62-63) 1)Millal ja kuidas tekkis kommunistlik Hiina? 1945.aastal algas Hiinas kodusõda, milles kommunistid võitsid. 1949.aastal kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. 2)Kes oli Mao Zedong ja milline oli tema roll Hiina lähiajaloos? Mao Zedong oli Hiina Vabariigi kommunistliku partei esimees. 1.Mao Zedungi ideede põhjal tekkis kommunistliku õpetuse Hiina suund ehk mauism. Selle äärmusliku suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sündväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. 2.Suur hüpe ja kultuurirevolutsioon. 3)Mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon? Millised olid nende tagajärjed? *Suur hüpe - kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühist
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953. Seisnes Põhja- ja Lõuna-Korea vastuseisus. Põhi oli kommunistlik, Lõuna aga demokraatlik, P-K soovis võimu laiendada ning kogu Korea ühesuguseks muuta. Olukord jäi samaks. Vietn
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid