Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lähis-Ida". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
iraan, nafta, sahh, homeini, läänelik, iraani, pärsia, iraak, hussein, üro, rahutud, naftariigid, fourth, ilmaliku, idarannik, sissetung, määrama, mohammad, reza, pahlavi, vastuseisu, surus, armee, salapolitsei, iraanis, rahulolematus, sõjaseisukord, usujuht, võimust, naases, kodumaale, pooldajad, rahvalt, rangelt, keelustati, alkohol, coca, colaPärsia lahe piirkond Juhendaja:Gerda Neito Autor:Madis Valdlo Kalmetu Põhikool 2012.a. Sisukord. 1.Sissejuhatus 2.1960 a. Iraanis toimunud valge revolutsioon 3.1970.a. Iraani rahvarahutused 4.Iraak ja Saddam Hussein 5.Kurdid 6.Kokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus 1.Sissejuhatus. Kolmandasse maailma kuuluvad vaesed riigid ehk arengumaad.Selle moodustavad Aasia,Aafrika,Okeaania ja Ladina-Ameerika riigid.Tänapäeval ühaenam proovivad mõned riigid kolmandast maailmast rohkem sõnaõigust saada .Kolmanda maailma suurimad probleemid on raske majanduslik olukord ,sõltuvus endistest emamaadest,sagedased riigipöörded,kodusõjad ja monokultuurid.Paljud kolmanda maailma
Kolmas maailm Kolmas maailm koosnes riikidest, mis ei kuulnud lääne ega idabloki riikide hulka. Neid on nimetatud ka arengumaadeks, kuigi kõik ei ole seda. Pärsia lahe idarannik kuulub Iraanile. Iraani iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus, riigi peamiseks rikkuseks on nafta. 1960-datel aastatel valitses riiki sahh Mohammad Reza Pahlav, kes viis läbi reforme, et riiki läänestada. Seda hakati nimetati valgeks revolutsiooniks. Plaan ei olnud aga hästi läbi mõeldud ja sellega kaasnesid segadused. Igasuguse vastuseisu surus ta maha armee ja salapolitseiga. 1970-datel aastatel rahulolematused suurenesid veelgi ja sahh kehtestas sõjaseisukorra, kuid suutmata edasi valitseda loobus võimust ja lahkus riigist. Rahvatõusu juhtis Pariisist Ajatollah Homeini, kes 1979. aastal riiki naases ja seal
rohkem sõnaõigust saada. 2) Kuidas suhtusid kolmandasse maailma suurriigid? Neid ei peetud endaga võrdväärseteks, kasutati oma eesmärkide elluviimiseks. Neile suruti peale ebasoodsaid lepinguid. Neid maid kasutati oma uute relvade katsetamiseks. 3) Kolmanda maailma probleemid. Raske majanduslik olukord, sõltuvus endistest emamaadest, monokultuurid, nälg, veepuudus, haigused, AIDS, sagedased riigipöörded ja kodusõjad. 4) Iraan sahh Reza Pahlavi - Valge revolutsioon. Iraan asub Pärsia lahe idarannikul. Seda riiki iseloomustab vähe arenenud põllumajandus ja tööstus. Nende peamine rikkus on nafta. 20.saj algul tõrjuti islami usujuhid nende traditsioonilistelt positsioonidelt ja riigi poliitikat hakkasid üha enam määrama majanduslikud huvid. 1960 alustas sahh Reza Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava riigi läänelikumaks muutmist, seda hakati nimetama valgeks revolutsiooniks. Kuna uuendused
ning on väga rikas riik tänu oma maavarade ja asukoha tõttu. Apartheid- rahvastiku jaotamine rassilise tunnuse järgi. Afrikandrid ehk buurid- Hollandi kolonialistide järeltulijad LAVs. Aafrika Rahvuskongress- Aafrika põliselanike huvide kaitseks loodus poliitiline organisatsioon Valge revolutsioon- Pahlavi laiaulatusliku uuenduskava elluviimine, mille eesmärgiks oli muuta maa läänelikumaks. Islamirevolutsioon- Iraani kuulutamine islamivabariigiks, mille tulemusena tuhandes sahhi pooldajad arreteeriti ja hukati. Lahesõda- sõda 1990-1991, millele eelnes Iraagi sissetung Kuveiti. Pärast kõrbetormi käivitamist aga Kuiveit vabastati ning ÜRO kehtestas Iraagi suhtes karmis majandusaktsioonid. Kõrbetorm- sõjaline operatsioon Saddami vägede vastu Kurdid- suurim riigita rahvas, kes elavad Kagu-Türgis, Loode-Iraanis, Süürias ja Põhja-Iraagis.
vahel, mis viisid Iisraeli Egiptuse rahulepinguni 1979.a. märtsis, millega Egiptus sai tagasi Siinai poolsaare. · Rahuprotsess kulges korduvate tagasilöökidega. Iisraeli Araabia konflikt jätkus,mis võttis mitmel korral väiksema sõja kuju näiteks Iisraeli sissetung Liibanoni 1982.a. · 1987.a. algas Iisraeli araabia asustusega aladel PVO üleskutsel aastatepikkune rahvaülestõus intifada. Iraan · Suurem osa Iraani elanikkonnast on siiidid. · Iraani oli sel perioodil vähe arenenud põllumajandus- ja tööstusriik, mille peamiseks rikkus nafta. Naftatoodangult on Iraan üks maailma esimesi. · 1960. aastail asuti Iraanis riiki valitsenud sahh Mohammad Reza Pahlavi eestvõttel läbi viima nn valget revolutsiooni, mis tähendas ulatuslikku läänestamist. · Naistele anti meestega võrdsed õigused,
Sissejuhatus Iraak on riik Lähis-Idas, Ees-Aasias. Seal elab üle 33 miljoni elaniku. Peaaegu kõik iraaklased on moslemid. Iraak kuulub Araabia maade hulka. Tegemist on hetkel ühe maailma kõige kuumema kriisikoldega ning ta oli seda ka möödunud sajandil. Tänase päevani viibivad seal koalitsiooniväed Ameerika Ühendriikide juhtimisel, kes võitlevad terrorismi ja vastupanu- liikumiste vastu ning üritavad ohjeldada pingeid šiitide ja sunniitide vahel. Uurisin, miks ei ole Iraak ikka rahu leidnud. Rahvastik Peaaegu 75% Iraagi rahvastikust koosneb araablastest. Teine suurem rahvus on kurdid, kes moodustavad ligikaudu 15% elanikkonnast. Kurdid elavad peamiselt Põhja-Iraagis, Kagu- Türgis ja Loode-Iraanis. Iraagi valitsus on aastakümneid üritanud maha suruda kurdide iseseisvustaotlusi. Nad on võidelnud Bagdadiga iseseisvuse eest alates 1961. aastast. 1970. aastal tehti valitsusega kokkulepe, mille tulemusena loodi neli aastat hiljem Põhja-Iraagis
4)Kes oli Nelson Mandela? Rahvuskongressi juht, kes mõisteti eluks ajaks vangi, LAV-I pärismaalaste eest võitlemise eest. 5)Mis viis apartheidipoliitika lõpetamiseni LAV-is 1990ndate algul? Kui presidendiks valiti liberaalne Frederik de Klerk, kes tühistas erakorralise seisukorra ning vabastas poliitilised vangid, tühistati seadused rassieralduspoliitikaga. LÄHIS-IDA: (lk 88-90) 1)Millised kriisid ja probleemid esinesid Iraani ja Iraagi lähiajaloos? Miks? Iraan. *Valge revolutsioon - Iraani riiki valitsenud sahh tahtis muuta oma maa läänelikumaks, kuid uuendused polnud hästi läbi mõeldud ning kaasnesid võimu kuritarvitamine ja segadused. Igasugusne vastuseid aga suruti maha. Kõik see tekitas rahulolematust valitsuse tegevusega. *Islamirevolutsioon - Rahvas polnud sahhi valitsemisega Iraanis rahul. *Riigikorra muutmine totalitaareks diktatuuriks. Rahvas elas hirmus, naised pidid end katma, lõbustusasutused suleti. Iraak.
Ajaloo arvestustöö. §25-27C Kolmas maailm. 1. Mis on III maailm? Nimeta sinna kuuluvaid riike? Külma sõja aastate riigid, mis ei kulunud ei demokraatlike läänemaade ega ka kommunistliku idabloki maade hulka. Aafrika riigid Liibüa, Egiptus, Alzeeria Ladina-Ameerika Brasiilia Aasia Iraak, Kuveit Okeaania Indoneesia 2. Milles seisnes rahvaste vabadusliikumine? Eesmärgid? Too näiteid (5) Rahvaste vabadusliikumine seisnes koloniaalvõimu all olnud riikide vabanemises. Eesmärk oli vabaneda emamaast ning täielikult iseseisvuda. Nt: India, Pakistan, Liibüa, Tuneesia, Maroko. 3. Millised rahvusvahelised kriisid ja relvakonfliktid leidsid III maailma riikides aset külma sõja ajal? Millal toimusid ja milles avaldusid? (Korea, Vietnam, Kuuba, Suessi kriis) Korea 1950-1953
Uus parlament valis presidendiks Nelson Mandela. Kuigi see oli samm võrdsuse poole, seisab noor demokraatia endiselt silmitsi suurte probleemidega: kaks miljonit last ei saa mingit kooliharidust, pool rahvastikust elab ikka veel majades, kus puudub elekter, 12 miljonit ei saa puhast joogivett ning üks kolmandik elanikkonnast on töötu. Rikaste ja vaeste vaheline tohutu lõhe on ränga tänavakuritegevuse peamine põhjus. Millised kriisid ja probleemid olid Iraani ja Iraagi lähiajaloos, miks, Homeini ja Husseini roll nendes? IRAAN 1970 muutus rahulolematus võimu suhtes väga suureks. Kehtestati sõjaseisukord kui olid rahutused. Sahh ei suutnud enam ja loobus võimust ning lahkus riigist. Homeni kodumaale naastest arreteeriti aj tapeti tuhandeid sahhi poolehoidjaid. Homeni eesmärk oli peatada Iraani läänestumine ja taastada vana elukorraldus. Kehtestati islamiseadus. Võeti vastu uus põhiseadus. Kõrgeim võim kuulus Homeinile. Rahvas pidi loobuma
Indira Gandhi India peaminister, mõrvati Nelson Mandela Rahvuskongressijuht, LAV-i esimene mustanahaline president, oli apartheidivastase liikumise aktivist, propageeris leppimispoliitikat, mis lihtsustas üleminekut demokraatlikule riigikorrale. Desmond Tutu - LAV-I Kirikute nõukogu peasekretär, tema algatusel loodi Ühendatud Demokraatlik Rinne. Frederik de Klerk - LAV-i juht, kes loobus 1989 rasside eraldamise poliitikast. ajatollah Homeini usujuht, kes valitses Iraani, teostas Islami revolutsiooni. Saddam Hussein - Iraagi president, juhtis Iraaki diktaatorlikult. Yasser Arafat - Palestiina poliitik, asutas ja juhtis PVO-d. Juan Peron - Argentiina diktaator, kehtestas Argentiinas diktatuuri, tema õpetustel põhines peronism. Salvador Allende - Tsiili poliitik ja president, tema valitsus püüdis ellu viia sotsialistlikku poliitikat. Augusto Pinochet - Tsiili diktaator, tegi Tsiilis turumajanduslikke ümberkorraldusi. 6. Mõisted
44. Lääs võidab külma sõja Uus strateegia külma sõja võitmiseks: Reagani arvates variseb NSVL konkurentsi pealesurumisel kokku, võitlus “kurjuse impeeriumi” vastu Reagani plaan: 1) USA pidi takistama NSVL võimutsemist Kesk- ja Ida-Eur-s, toetama võitlust kommunismi vastu NSVL-s kui ka kogu maailmas, 2) Läänel tuli NSVL majanduslikult nurka suruda, lõigates ära tema sissetulekuallikad loodusvarade – nafta ja gaasi – müügist ja relvakaubandusest 3) NSVL-le sundima uue, kõrgtehnoloogilise võidurelvastumise laine eesmärgiks idabloki lammutamine, vastuseis, ainsana toetas Thatcher USA toetus nõukogudevastastele liikumistele: NSVL ja USA peamiseks võitlustandriks Afg, USA abistas modžaheede, saadeti õhutõrjerelvi – Stingeri rakette, kallutas jõude USA poolele, NSVL pidi alustama ettevalmistusi Afg-st lahkumiseks
ründasid vastu o 24. okt peatati sõjategevus ÜRO nõudmisel, kehtima hakkas vaherahu o Vahepeal oli ka oht III MS jaoks (NSVL ähvardas sekkuda, kui Iisraeli väed peaksid edasitungi jätkama) o Sõda oleks araabia mailma ja lääneriikide suhted peaaegu katkestanud: araabia naftamaad kehtesitaid Iisraeli toetavate riikide vastu naftaembargo ja tõstsid nafta hinda 4 korda -> energiakriis o Osad araavia riigid (eriti Egiptus) olid sõdadest väsinud, Anwar Sadat (E president) alustas demokraatlikke reforme, ei tahtnuf NSVLst sõltuda o Sadat oli esimene araabia riigijuht, kes tunnustas Iisraeli õigust olemasolule o 1979 – vaherahu Egiptuse ja Iisraeli vahel, E sai tagasi Siinai ps Põhjused, miks on suutnud Iisrael sõdades oma riiklust kaitsta:
1. MAAILM XX SAJANDI ALGUSES. IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte.
Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otseselt kellegagi ei olnud. 1850Ndateks liidendati need alad lõplikult. 1860Ndatel tuli teha tegemist sealtki lõuna poole jäävate piirkondadega- Merv, Samarkand, Taškent jne
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikul
annaabi.ee 
