Facebook Like

Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Liis
Pärilikkus ja muutlikkus

Universaalsed biokeemilised protsessid

DNA replikatsioon
DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse.

Transkriptsioon
(ehk mahakirjutamine ) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas.
Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse.
RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseerumine . Seda valikut juhitakse regulaatorvalkude abil. Geenidelt sünteesi takistajateks on repressorvalgud, mis seostuvad geeni promootorpiirkonnaga ja ei lase RNA polümeraasil kinnituda.
Avaldumise alusel jaotatakse geenid järgnevalt:
  • Geenid , mis avalduvad kõigis organismirakkudes pidevalt
  • Geenid, mis avalduvad kindlates rakutüüpidees ehk kudedes
  • Geenid, mis avalduvad rakkude või organismi arengu erinevatel etappidel
  • Geenid, mis ontogeneesi (organismi eluaja) vältel ei avaldu kunagi.

    Translatsioon
    protsess, mille käigus sünteesitakse liigiomaseid valke kõikide talitluste läbiviimiseks organismis. Valgud on liigiomased, st sünteesitud päriliku info alusel. Selle protsessi aluseks on mRNA molekulid.
    Translatsiooniprotsess toimub ribosoomides. mRNA molekulis on geneetiline kood, mis määrab valgu molekuli aminohapete järjekorra. Geneetiline kood seisneb kolmes järjestikulises nukleotiidis ehk ühes koodonis, millele vastab kindel aminohape .
    Geneetiline kood on looduses universaalne, st kehtib kõikide elusorganismide valkude ülesehituses. Koodonite ja aminohapete seoseid kujutatakse koodipäikese abil. Ühele aminohappele võib vastata kuni 6 erinevat koodonit , kuid üks koodon vastab alati ühele kindlale aminohappele. Üks ja sama nukleotiid mRNA ahelas ei kuulu üheaegselt kõrvutiasetsevatesse koodonitesse.
    Esimeseks koodoniks mRNA molekulis on alati initsiaatorkoodon A-U-G (meteoniin). Viimaseks koodoniks on stopp- ehk nonsenskoodon (3 varianti), millele ei vasta ühtegi aminohapet.

    Ülesanne: milline valgumolekuli lõik sünteesitakse geenilõigu TACGCTACC alusel?
    T-A-C-G-C-T- A- C-C
    | | | | | | | | |
    A-U-G-C-G-A-U-G-G
    └──┘ └──┘ └──┘
    Met -- Arg -- Trp
    Ülesanne: Missugune geenilõik on sünteesinud Met-Ser-Val-Phe valgumolekuli lõigu? (tooge üks võimalus)
    Met -- Ser -- Val -- Phe
    ┌──┐ ┌──┐ ┌──┐ ┌──┐
    A-U-G-U-C-G-G-U-A-U-U-U
    | | | | | | | | | | | |
    T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A

    Viirused
    Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid .
    Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast:
  • Genoom – geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks.
  • Struktuurigeen – selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida
  • Replikatsioonigeen – genoomi paljunemiseks
  • Regulatsioonigeen – sunnib peremeesrakku viiruse heaks talitlema.
  • Kapsiid – moodustub struktuurivalkudest, mis ümbritseb genoomi ja aitab viirusel keskkonnas eksisteerida, ka annab viirusele püsiva kuju. Kapsiid sisaldab valgulisi ankurmolekule, mis aitavad viirusel kinnituda peremeesraku membraanile.
  • Ümbris – ei esine kõigil viirusosakestel. Moodustub viiruse väljumisel peremeesrakust, haarates kaasa osa peremeesraku membraanist.
    Väliskeskkonnas on viirus inaktiivne ja talitlema (ehk paljunema) hakkab peremeesrakku
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #1 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #2 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #3 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #4 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #5 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #6 Konspekt pärilikkus-muutlikkus-viirused #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liisukas A. Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    Misskohuke profiilipilt
    Misskohuke: hea
    14:42 12-12-2013


    Sarnased materjalid

    7
    doc
    Pärilikkus ja muutlikus
    3
    docx
    Pärilikkus ja muutlikkus
    3
    odt
    Pärilikkus ja viirused
    2
    docx
    Pärilik muutlikus mõisted
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    83
    pdf
    Esimese nelja kursuse materjal
    20
    doc
    Bioloogia gümnaasiumile 1osa
    150
    docx
    Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge