Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Konspekt (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas käitumist omandatakse?
  • Kuidas muuta kordamine tulemuslikuks?

Lõik failist

Psühholoogia konspekt 2008
Tänapäeva psühholoogias on 5 teoreetilist suunda:

  • Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) S. Freud algataja
    Rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Freudi järgi moodustab inimeste teadvustatud kogemus vaid n-ö jäämäe veepealse osa. Pinna all toimuvad inimeses protsessid, mida ta ei saa välja elada ühiskonna moraalinõuete tõttu, aga mis otsivad väljendusvõimalust. Seepärast mõjutavad need alateadlikud tungid ja vastuolud meie teadvustatud mõtteid ja tegusid, neist sõltub suurel määral meie käitumine. Freud kasutas vabade assotsiatsioonide meetodit: patsient ütles, mis tal parasjagu pähe tuli, püüdmata öeldavat loogiliselt ritta seada. Freud kuulas ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. Freud arendas välja ka unenägude analüüsi. Ta on loonud ka isiksuseteooria . Freud kinnitas, et psühholoogilisi meetodeid saab rakendada inimeste käitumise muutmisel.
    Isiksuse strukturaalne mudel
    Psühhoanalüüsi kohaselt koosneb isiksus kolmest funktsionaalsest osast. Teisiti öeldes on inimeses kolm motiveerivat jõudu.
    • Id ("Miski") on isiksuse esmane süsteem, sünnipärane psüühiline reaalsus . Id on samastatav bioloogiliste tungidega; sealt pärinevad primitiivsed ihad ja soovid. Id on ühtlasi ka energiaallikas ning seotud füsioloogiliste protsessidega. Id lähtub naudinguprintsiibist: pinged tuleb kohe lahendada ning saada rahuldus .
    • Ego ("Mina") on isiksuse keskus, mis tegeleb adekvaatse suhtlemisega , tajumise , tõlgendamise ja tegutsemisega. Ego on puhver Idi ja välismaailma vahel, lähtudes reaalsusprintsiibist. Ego ohjeldab tungide energiat, kuni vajaduste rahuldamine on võimalik ja sobiv ega ohusta indiviidi ning sotsiaalset keskkonda. Ego kujunemisest lapsepõlves annab tunnistust võime rahuldust edasi lükata. Ego otsustab, milliseid vajadusi ja millisel viisil rahuldada.

    Ego
  • Vasakule Paremale
    Konspekt #1 Konspekt #2 Konspekt #3 Konspekt #4 Konspekt #5 Konspekt #6 Konspekt #7 Konspekt #8 Konspekt #9 Konspekt #10 Konspekt #11 Konspekt #12 Konspekt #13 Konspekt #14 Konspekt #15 Konspekt #16 Konspekt #17 Konspekt #18 Konspekt #19 Konspekt #20 Konspekt #21 Konspekt #22 Konspekt #23 Konspekt #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 109 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liis Vain Õppematerjali autor
    Hea õppematerjal Keskkooli lõpueksamik ettevalmistamisel.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    9
    doc

    Õppimine ja mälu

    Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse muutuste üle otsustada inimese käitumise ja tegevusvõime alusel. 2. Õppimise mehhanismid 1. Harjumine e habituatsioon on lihtsaim õppimise vorm. See põhineb orienteerumisrefleksil, mis kaob, k

    Psühholoogia
    thumbnail
    19
    doc

    Õppimine

    Rakvere Reaalgümnaasium Silver Reinsaar 10.RL klass ÕPPIMINE JA MÄLU psühholoogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 ÕPPIMINE..................................................................................................................4 1.1 Harjumine..............................................................................................................4 1.2 Tingimine.............................................................................................................. 5 1.2.1 Klassikaline tingimine......................................................................................5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlu

    Psühholoogia
    thumbnail
    4
    doc

    Psühholoogia eksamiks õppimine

    Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs ­S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma- dusi, mis eristavad teda loomadest, -- eneseaktualisatsiooni, inimlikke tundeid ja kogemusi. Kognitiivne psühholoogia (J. Piaget) - uurib, kuidas luuakse ajus keskkonna kujundeid ja kuidas toimub info vaimne töötlemine. Psü

    Ajakasutuse juhtimine
    thumbnail
    26
    docx

    Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused

    KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014  Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus  Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides.  Psüühilised nähtused jagunevad: - Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidenda (aistingud, tajud, tähelepanu, mõtlemine jne), emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb midagi ning seejärel unustab selle). - Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside kulgemise eripära,

    Ülevaade psühholoogiast
    thumbnail
    18
    odt

    Psühholoogia ja perekonnaõpetuse põhiteemade seletus

    Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja keskkond. Kõrge enesehinnang

    Psühholoogia
    thumbnail
    10
    doc

    Õppimine - Referaat

    Õppimine 1 Sisukord Mis on õppimine? lk 3 Õppimise mehhanismid lk 4 Mälu osa õppimisel lk 7 Mälu liigid lk 7 Mälu protsessid lk 8 Kasutatud kirjandus lk 10 2 Mis on õppimine? Õppimine on lai mõiste, sest õppimise tulemusena peavad inimese (ka looma) käitumises toimuma muutused. Seda on lihtne segamini ajada omandamisega, mille tähendus on tegelikult palju kitsam ja toetub tihti erinevalt õppimisest ainult mälule. Psühholoogilises tähendus sõnastatakse termin ,,õppimine" järgnevalt: õppimise all mõistetakse organismi käitumises toimuvaid suhteliselt püsivaid muutusi, mis tekivad mingi kogemuse tagajärjel. Sellised muutused võivad õpilase või vaatleja seisukohalt olla nii positiivsed kui negatiivsed, aga võivad jääda ka märkamatuks nii ühele kui teisele. Samuti ei tähenda õppimist igasugused

    Psühholoogia
    thumbnail
    27
    doc

    Psühholoogia konspekt 11 klass

    Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused

    Psühholoogia
    thumbnail
    12
    docx

    Psühholoogia 10-es klass kuni kevadeni

    Psühholoogia Psühholoogia - ...on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. - ...on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid. - mõiste pärineb kreekakeelsetest sõnadest psyhe (hing) ja logos (õpetus,teadus) - Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika - Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. - ...on tegelikkuse peegeldus ajus. - Psüühiline tegelikkuse peegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel inimese meeleorganeile. - ...all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühilised nähtused - Psüühilised nähtused jagunevad kolme suurde rühma: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 1. Psüühilised prot

    Psühholoogia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    246446 profiilipilt
    246446: Väga hea materjal
    10:06 15-12-2014



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun