RAKVERE AMETIKOOL KEEVITAJA Rando Pajula KEEVITAMINE Referaat Rakvere 2010 1 Keevitamine Keevitus (protsess) kahele või enamale osale kuumutamise või surve abil jätkuva kuju andmine. Võidakse kasutada keemiliselt koostiselt sarnast lisamaterjali. Keevitatakse metalle, plaste, klaasi, komposiite jm. keevitamist kasutatakse ka pealesulatuseks. Kaarkeevitus on termiline protsess, mis võimaldab metalliosakestel üksteisele läheneda ja üksteisega liituda, nii et seejuures moodustub keevisliide. Keevitamisel toimub metallis
mitu protsessi: metalli sulamine, metallurgiaprotsessid sulamis, õmblusmetalli kristalliseerumine ja soojuse mõju keevisõmbluse lähiala metallile. Keevitatavad metallid võivad oma keemilise koostise poolest olla kas ühesugused või erinevad. Kõik ühesugused metallid on omavahel keevitatavad. Erinevate metallide sulamisalas ei toimu alati keevitamiseks vajalikke füüsikalis-keemilisi protsesse, mistõttu sellised metallid ei tarvitse olla omavahel keevitamise teel ühendatavad. Joon.1 Keevitamise protsess 3 Kaarkeevitusel kasutatakse keevituskaart, mis on kaarlahendus. See tekib keevitamisel elektroodi otsa ja detaili vahel metalliaurude ning kaitsegaaside, elektroodikatte või räbusti koostisse kuuluvate ainete aurude ioniseeritud segus
Keevitustraadi läbimõõt (mm) võetakse vastavalt keevitatava metalli paksusele. Keevitustraadi läbimõõdu sõltuvus keevitatava metalli paksusest alumiiniumi puhul Keevitatava metalli paksus kuni 2 mm 2...5 üle 5 Keevitustraadi läbimõõt kuni 1...1,5 mm 1,5...3 üle 3...4 Keevitada võib vastupolaarse alalisvooluga või vahelduvvooluga. Vahelduvvoolkeevitamisel kasutatakse ostsillaatoreid. Sulamatu elektroodiga keevitamise ligikaudsed reziimid on tabelis Alumiiniumi ja selle sulamite vask- või roostekindlast terasest alusel sulamatu elektroodiga käsiargoonkaarkeevitamise reziimid Metalli paksus mm Põkkliide lisametalliga Põkkliide lisametallita Mööda ääristatud serva Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min Vool A Argoonikulu l/min 0,8 - - 45...55 4...5 40...45 4...5 1,0 65...85 4...5 50...65 4...5 45...55 4...5 1,2 70...90 5...6 60...70 5
5. suur paindlikkus toodete konstrueerimisel. Mõned keevitust piiravad tegurid: 1. paljud protsessid sõltuvad inimfaktorist; 2. sageli vajalik mittepurustav kontroll ja pidev järelvalve. Keevitamisel tekib keevisliide (weld joint). Keevisliited jagunevad 5 põhitüüpi: - põkkliide (butt joint), - nurkliide (corner joint), - ots- e. servliide (edge joint), - katteliide (lap joint), - T-liide e. vastakliide (T-joint). Keeviskoostu keevisliidet iseloomustab keevitamise tulemus - keevisõmblus e. keevis (weld). Põhiõmblustena eristatakse kolmnurkse ristlõikega nurkõmblust (fillet weld, FW) ja põkkõmblust (butt weld, BW). Keevisõmbluse asend e. keevitusasend (welding position) on määratud keevisõmbluse asendiga ruumis ja keevituse vooluallika liikumise suunaga. Eristatakse järgmisi keevisõmbluse põhiasendeid ja keevitusasendeid: - allasend e. põrandaasend - tähis PA, (a) - põranda nurk Pb - rõhtasend, horisontaalasend - tähis PC, (d)
Keevitustehnoloogia hõlmab: Keevitustoodete projekteerimine, tugevusarvutused, kvaliteediastmed Keevitusprotsesse, seadmeid, mehhaniseerimist Keevitusmetallurgiat, põhi ja lisa materjalide sobivust, keevitatavust Kvaliteedi tagamist, jörelvalvet, kontrolli, personali pädevust jm Töökeskonda, eralduvaid gagase, kiirgust, müra, ergonoomikat jm 2. Keevisliited. Keevisliidete tsoonid ja keevitusasendid (skeemid!). Nim keevitamise teel saadud mitme detaili tervikliidet. Keevisliited jagunevad: põkkliide; nurkliide; ots- ehk servliide; katteliide; T e vastakliide. Keevisliidete tsoonid: Põhimetall, põhimaterjal- keevitatav metall v materjal Keevisvann- keevitamise ajal sulas olekus olev põhi- ja lisamteall, millest tardumisel moodutstub keevisõmblus Servavahemik- keevitamiseks ettevalmistatud osade vaheline ruum. Termomõju tsoon- põhimetalli sulamata osa, kus esinesid mikrostruktuuri muutused.
Referaat Metallisulamid Nimetu 9a 2012 Sisukord Sisukord...........................................................................................................................................lk 1 Sulamid............................................................................................................................................lk 2 Süsinikterased..................................................................................................................................lk 3 Vasesulamid.....................................................................................................................................lk 4 Alumiiniumsulamid.........................................................................................................................lk 4 Magneesiumsulamid.............................................................................................................
järgnevad protsessid: a) gaaside neeldumine ja lahustumine sulametallis b) keemiliste elemntide väljapõlemine c) sula keevismetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga d) õmblusmetalli rafineerimine Sulas keevisvannis reageerib raudoksiid süsiniku, mangaani ja räniga, mille tulemusena nende elementide sisaldus õmblusmetallis väheneb. Hapniku mõju Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise järel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: löögisitkus; korrosioonikindlus; lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpinevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendeis. Õmblusmaterjali põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, mustus ning kaitsegaasidest ja räbustist eralduv hapnik.
: , , . KEEVITUSERILA EESTI KEEL , , . , - , , c . , - - . . - . - , , . , . - . , , , . , , . « , .» / / 4 SISUKORD 1. Üldteadmised keevitamisest ....................................................................................................................... 6 1.1. Keevitamise olemus, üldmõisted............................................................................................................. 6 1.2. Metallide keevitamise põhiviisid ............................................................................................................ 6 1.2.1. Sulakeevitus .................................................................................................................................... 6 1.2.2. Survekeevitus ..............................
Kõik kommentaarid