Itaalia põllumajandus (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

3 KEHV

Esitatud küsimused

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?
Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
Millele on põllumajandus spetsialiseerunud taime või loomakasvatusele?
Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
Milliseid põllumajandustooteid impordib?
Milliseid ekspordib?
Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas?
Kuidas on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?

Lõik failist

Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase , õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel:

Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?

Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus – põllumaa, rohumaa , metsamaa; joonista sektordiagramm.

Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast .

Kliima – kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas).

Muldade iseloomustus- peamised mullad , muldade viljakus.

Maaparandustööd ( niisutus , kuivendus).

Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks?

Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?

Kapitali olemasolu.

Tööjõu hõivatus põllumajanduses.

Põllumajandusliku tootmise vormid.

Valitsuse põllumajanduspoliitika.

Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime – või loomakasvatusele?

Peamised põllukultuurid.

Enamarenenud loomakasvatusharud .

Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?

Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?

Milliseid põllumajandustooteid impordib ?

Milliseid ekspordib?

Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas?

Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?
Itaalia põllumajandus

1. Põllumajandusmaad on riigis kokku 38% kogu territooriumist. Metsa alla jääb 34% Itaaliast ning rohumaad hõivavad 15%.
2. Itaalia asub valdavalt poolsaarel, seega on seal hea võimalus kaladuse arenguks. Valdav osa Itaaliast on mägine, teda ilmestavad nii jääliustikud ja mägijärved põhjas ja sooja kliimaga Vahemere rannik lõunas. Maa sisejõudude tulemusena on tekkinud mäestikud, orud nende vahele ja vulkaanid . Suurim mäestik asub Itaalia põhjaosas – Alpid . Alpide tipud on noorele, mitmes järgus kujunenud kurdmäestikule iseloomulikult teravad . Alpidest lõunasse jäävad sügavad orud. Alpide jätkuks Kirde-Itaalias on teravatipulised mäed - Dolomiidid. Mäestiku lõunajalamil asub Po madalik. Piki kogu Itaaliat poolsaart kulgevad Apenniinid , mis ääristavad Po madalikku lõunast ja ulatuvad üle terve poolsaare. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia . Lõuna-Itaalias asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Vaatamata mägisele pinnamoele on ligi pool Itaalia pindalast põldude ja istanduste all. Metsa on säilinud mägedes.
3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia ehk Po madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24oC, jaanuaris 0oC). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora , Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veerežiim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suveti järsult.
4. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Muldadest on peamiselt esindatud lammimullad Lombardia madalikul ning punamullad rannikumadalikel.
5. Põhja-Itaalia on hästi mehhaniseeritud ning see annab võimaluse kasutada erinevaid põllumajandus tegevust soodustavaid meetode, näiteks maa niisutamist. Maaparandustöödest on Itaalias kasutusel maa niisutamine jõgede baasil.
6. Itaalias ei ole võimalik igas riigi piirkonnad tegeleda taimekasvatusega. Segavateks faktoriteks on maa sisejõudude tulemusena tekkinud mäestikud, sügavad orud ning vulkaanilised piirkonnad. Teravanõlvalistel mägedel ei ole võimalik tegeleda põllumajandusega, sest seal on tugev erosioon ning raskendatud ligipääs vajaliku tehnikaga . Samuti ei saa taimekasvatust arendada mägedevahelistes orgudes, sest sinna samuti ei pääse vajaliku tehnikaga.
Loomakasvatus on levinud peaaegu kõikjal üle Itaalia. Mägialades kasvatatakse rohkem lambaid , ning madalikel veiseid ja sigu .

1. Kapitalina on Itaalial piisavalt põllumajanduseks kasutatavat maad. Samuti on Itaalia majanduslikult hästi arenenud riik ning saab endale lubada vajaliku tehnika soetamist. Olemas on ka tõõjõud.
2. Põllumajanduse koht majanduses ulatub 2.2%-ni SKT-st, kus on hõivatud 4.2% tööjõust.
3. Põllumajanduse vormideks on peamiselt taimekasvatus, loomakasvatud ja metsandus. Vähesemal määral tegeldakse ka kalandusega.
4. Itaalias, eelkõige Põhjas on levinud nn. tööstuspiirkonnad - ajalooliselt tekkinud territoriaalsed kooperatsioonil põhinevad ärisüsteemid: keskmised ja väikesed ettevõtted oma kindla, kitsa spetsialiseerumisega. Tööstuspiirkonna kapitali aluseks on enamjaolt perekonna säästud ja tootmine asub omaniku elukoha läheduses. Tööstuspiirkonna raamides tegutsevate ettevõtete ühendamine ühingutesse, liitudesse jne. lubab paremini lahendada ühiseid probleeme. Näiteks finantseerida uue transpordivõrgu ehitamist, mõne keskuse rajamist , lahendada krediteerimisega seotud küsimusi vms. Samas Itaalia suurettevõtted on osa tootmisest viinud üle tööstuspiirkondadesse või loonud uued. Tööstuspiirkondade tegevust reguleerivad mitmed seadused. Samas seadus ei näe ette tööstuspiirkondade maksusoodustusi või otsest doteerimist.

1. Itaalias on ülekaalus taimekasvatus. Kavatatakse peamiselt teravilja (nisu, maisi, riisi), viina - ja õlipuid, tsitrusi ja teisi viljapuid. Tehnilistest kultuuridest eriti suhkrupeeti, vähem tubakat ja kiudtaimi.
2. Arenenud on siiski ka loomakasvatus. Loomakasvatuse põhiharud on piima-lihaveised ja seakasvatus. Lombardia madalikul kasvatatakse veiseid ja sigu. Kesk- ja Lõuna-Itaalia mägialadel peetakse rohkem lambaid ning kitsi .

1. Itaalia varustab ennast peamiste toiduainetega ise. Viljeldakse nisu, maisi, riisi, suhkrupeeti ja öögivilja. Kasvatatakse oliive, viinamarju, apelsine ja sidruneid.
2. Peamised impordiartiklid on elektroonika ja elektrotehnika tooted, metall /metalltooted, elekter , energia/ toorained , transpordivahendid ning keemia- ja mehhaanikatööstuse tooted, samuti tekstiil , puit, elusloomad, toiduained Itaalia peamised impordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 18.1%, Prantsusmaa 11.4%, Madalmaad 5.9%, Suurbritannia 4.8%, Hispaania 4.6%, Hiina 4.2%.
3. Itaalia peamisteks ekspordiartikliteks on kõrgtehnoloogilised tooted, mehhaanika -, keemia-, tekstiili- ning autotööstuse tooted, samuti tubakas , alkohol ning toiduained. Itaalia peamised ekspordipartnerid ja osakaal, 2005. aasta andmed: Saksamaa 14.1%, Prantsusmaa 12.5%, USA 8.3%, Hispaania 7.2%, Suurbritannia 7.1%, Šveits 4.2%.
4. Veini ekspordilt on Itaalia maailmas esimeste riikide seas.

Põllumajanduslikud kemikaalid , reovesi , tööstuslik ja kanalisatsiooni heitvesi võivad sisaldada orgaanilisi ühendeid, lämmastikku ja/või fosforit, mis kõik annavad oma panuse eutrofeerumisele. Eutrofeerumine on toitainete üleküllus veekogus, mis sageli põhjustab vee kvaliteedi halvenemist.
Väga ohtlik on ka põldude pidev niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise. Keegi ei tea veel täpselt, millist mõju avaldab inimkonna saatusele kõrbete niisutamine. See võib tuua kaasa kliima jahenemise parasvöötmes ja troopikas , sest just kõrbest saavad need paigad oma soojuse.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-10-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

hellu303 Õppematerjali autor

Materjalis on vastused järgmistele küsimustele :

1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis?
1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus – põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm.
2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast.
3) Kliima – kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas).
4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus.
5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus).
6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks?
2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks?
1) Kapitali olemasolu.
2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses.
3) Põllumajandusliku tootmise vormid.
4) Valitsuse põllumajanduspoliitika.
3. Millele on põllumajandus spetsialiseerunud – taime – või loomakasvatusele?
1) Peamised põllukultuurid.
2) Enamarenenud loomakasvatusharud.
4. Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?
1) Milliste põllumajandustoodetega varustab end ise?
2) Milliseid põllumajandustooteid impordib?
3) Milliseid ekspordib?
4) Milliste toodete ekspordilt maailmas esimeste hulgas?
5. Kas (ja kuidas) on põllumajandus seotud keskkonnaprobleemidega?

9 8. Riigikord lk. 9 9. Turism lk. 10 10. Kasutatud kirjandus lk. Üldiseloomustus: 2 Pindala 301 000 km2 Rahvaarv 57,4 mln Rahvastiku tihedus: 191 in/km2 Pealinn Rooma Haldusjaotus 20 maakonda Riigikeel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) 3 Asukoht Itaalia on riik Lõuna-Euroopas. Asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari. Põhjast ümbritseb Itaaliat Austria ja Sveits, idast Sloveenia ja Aadria meri, lõunast Joonia meri ja Vahemeri, läänest Liguuria meri, Türreeni meri ja Vahemeri. Pinnavormid

Geograafia

Rohkem sarnaseid