Intellektuaalomand (1)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Intellektuaalomand
 Sissejuhatus
Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud
inimese jumalanäolisuse märki. Oma  bioloogiliste   eelduste  poolest on inimene sarnane
loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba  olemasolevat , kohandades seda oma vajadustele.
See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole,
mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises ( leiutised ), selle kaunistamises
(kujutav kunst , muusika , kirjandus) ja  teadusega  tegelemises.
Loomulik   käitumine   tähendab   ka   tugevama   võimu,   oma   egoistlike   huvide   kaitsmist
jõuga.   Sellele   vastandub   ühiskonna   liikmete   välise   vabaduse   vastastikune   piiramine
õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj  määratlus ) vahenditega, millega esiteks tagatakse
võimalus   kõigi   ühisonnaliikmete   kooseksisteerimiseks   ja   teiseks    luuakse    eeldused
koostööks   ühiste   eesmärkide   saavutamiseks   (Wolfgang   Friedmann’i   rahvusvahelise
õiguse  klassifikatsioon ).
Vana tsiviilõiguse jaotus on: isikud, asjad,  toimingud  (personae, res, actiones). Sarnaselt
sellele   jaotusele   kaitseb   õigus   isikute   elu,   nende    omandit    ja   nende   tegevusvabadust.
Eristada   tuleb   õigust   ja   seadust.   Õiguse   elemendid   on    õiglus ,   õiguskindlus   ja
eesmärgipärasus ;   õigus   on   midagi,   mida   tuleb   mõista,   arvestades   kõikvõimalikke
asjaolusid – õiguse mõistmine on õiguslike ja muude asjaolude  kaalumine  ja nende põhjal
otsuse   tegemine.   Seadus   on   üks   kaalukaid   õiguslikke   argumente   ( allikaid ).   Eri
õigusargmentidel on eri õigussüsteemides erinev tähtsus.
Õiguse   täielikuks   realiseerimiseks   on   vajalik   võimu   olemasolu,   mida   kindlal
territooriumil kehastab riik. Riik esiteks tunnustab õigust ja kehtestab selle realiseerimise
vormi seadusena (materiaalne ja  formaalne  õigus), teiseks garanteerib õigusemõistmist
kohtute kaudu ja  kolmandaks  administreerib õigust  sunni  ja sunni ähvardusega.
Intellektuaalomandi  õiguses kui ühes õigusharus kaalutakse inimese (või juriidilise isiku)
subjektiivset   õigustatud   huvi   (ehk   õigust   subjektiivses   mõttes)   avaliku    huviga .    Ühelt
poolt on inimese looming selle inimese vaimne sünnitis (plagiare  – lapsi röövima; M.
Valerius Martialis,  I saj), mis annab talle õiguse teatud monopoolsele  seisundile (vrd
vanemate õigus lapsi kasvatada);  teiselt  poolt on ühiskonnal  õigustatud huvi oma liikmete
vaimsele   panusele,   et   see   saaks   kasutatud   kõigi   hüvanguks.   Riik   kehtestab   oma
territooriumil   tingimused,    millistel    inimene   saab   oma   monopoli   kaitsta   ja   assisteerib
inimest kui nõrgemat osapoolt juhul, kui ta seda on (õiguse raske rikkumise korral või kui
on   tarvis   autoriteetset   ja   sunniga   tagatud   õigusemõistmist).   Ühtlasi   kehtestab   riik
tingimused, kuidas ühiskond võib inimese monopoolset  seisundit  piirata.
 Immateriaalne vara
Vastavalt  AÕS  § 30 (lg 1) moodustavad vara asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja
kohustused.  Vara on vallas- või kinnisvara vastavalt asjade liigitusele vallasasjadeks ja
kinnisasjadeks (vt § 8) ning õiguste kuuluvusele (§ 31): asjaõigused kuuluvad vallas- või
kinnisvara   hulka   selle   järgi,   kas   nende    esemeks    on    kinnis -   või    vallasasi    (lg   1);
võlaõigused ja muud isiklikud  varalised  õigused kuuluvad  vallasvara  hulka (lg 2).
Asi   seaduse   tähenduses   on   kehaline   ese.   Seaduses   nimetatud   juhtudel   kohaldatakse
õigustele asjade suhtes kehtivaid  sätteid  (AÕS § 7 lg 1-2).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu annab eseme definitsiooni: ese on asi, õigus või
muu hüve, mis võib olla õiguse  objektiks ; üldised hüved ei saa olla  omandis  ega esemeks.
Õigusele kohaldatakse (kinnis)asja kohta sätestatut seaduses sätestatud juhtudel (§§ 46-
48). Vara mõistab eelnõu kui isikule kuuluvat varaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste
kogumit (§ 63).
Vastavalt tsiviilõiguslikele üldseadustele on intellektuaalomandi õigused seega varalised
õigused, mis kuuluvad vallasvara hulka; nende ese ei ole asi, kuigi nende esemete suhtes
võidakse    kohaldada    asja   kohta   käivaid   sätteid  seaduses   sätestatud   juhtudel.
Intellektuaalomandi õiguste objektid on esemed tsiviilseadustiku üldosa seaduse eelnõu
mõttes – nad võivad olla õiguse objektiks (ei eksisteeri aga põhimõtteliselt ilma õiguseta,
erinevalt nt peremeheta asjadest).
Intellektuaalomand   ei   ole   omand   asjaõigusseaduse   tähenduses,   sest   omand   on   isiku
täielik õiguslik võim asja üle (AÕS § 68 lg 1). Omandi esemeks võib olla iga asi, mille
omandamine ei ole seadusega keelatud. Vallasomandi esemeks on vallasasi  (§ 69 lg 1-2).
Samas räägitakse reeglina intellektuaalomandist, tööstusomandist; samuti on ajalooliselt
kasutusel   immateriaalhüvede   õiguse   mõiste   (Josef   Kohler   1849-1919:
Immaterialgüterrechte).
Vastavalt intellektuaalomandi õiguse  teooriale  on intellektuaalomand ehk  omandiõigus
immateriaalsele varale kolmas liik omandiõigust (omandit). Omand (property, propriété)
kehtib vallasasjade, kinnisasjade ja  immateriaalse  vara suhtes. Seejuures on kõik omandid
varalised ainuõigused (monopolid) ehk absoluutsed õigused. Mõistagi võib seadusega
ette näha piiranguid nende suhtes.
Vallasvara   puhul   on   omandi   indikaatoriks    valdus    –  tegelik   võim   asja   üle,   samuti
reaalservituudi  teostamine  (AÕS § 32). Vastavalt § 34 lg 2 loetakse valdus seaduslikuks,
kuni ei ole tõendatud vastupidist (vt ka § 90). Kinnisvara puhul on omandi indikaatoriks
kinnistusraamatu  kanne omaniku kohta, valdus ei ole oluline (vt § 118 lg 1 ja § 119 lg 3).
Immateriaalsete   hüvede   omandi   tingimused   nähakse   ette   seadusega.   Valdus
asjaõigusseaduse mõttes ei ole nende puhul võimalik. Neid kui õigusi saab kasutada, aga
ka   käsutada   (üle   anda,   pärandada,   tasu   eest   kasutusse   anda,   pantida   jne).   Paljude
intellektuaalomandi   õiguste   omandamine   on   seotud    registreerimisega    analoogselt
kinnisomandile ( patent  jpm), mõnede omandamine aga on seotud muu juriidilise faktiga
(õigus patenti taotleda tuleneb  leiutise  loomise faktist;  autoriõigus  teose loomise faktist;
üldtuntud kaubamärgi õigus tuleneb kaubamärgi üldtuntuse faktist).
Paljudest muudest varalistest õigustest eristab omandiõigust see, et ta on absoluutne. See
tähendab,   et   ta   kehtib   kõigi   ülejäänud   isikute   suhtes,   mitte   ainult   kellegi   konkreetse
suhtes. Võlaõigus on  relatiivne  õigus, mis kehtib ainult lepingu poolte (või näiteks kahju
tekitaja  ja kahjustatud isiku) vahel. Samuti on  relatiivse   iseloomuga   õigussuhe  vanema ja
lapse, pärandaja ja pärija (kuigi: pärija õigus pärandile on absoluutne), halduse adressaadi
ja   halduse   teostaja   vahel   (aga   näiteks   õigus   põhivabaduste   respekteerimist   nõuda   on
absoluutne).
 Definitsioon
Intellektuaalomand   on   omandiõigus   infohulkadele,   mida   on   võimalik
inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse. 
Intellektuaalomandi   esemeks   on   info,   mitte   materiaalsed   esemed   (asjad);   info,   mis
moodustab   intellektuaalse   omandi   eseme,   peab   olema   kopeeritav   teiste   isikute   poolt.
Selleks peab see info olema määratletud (fikseeritud:  Teos loetakse looduks hetkel, mil
see   on   väljendatud   mingis   objektiivses,   tajumist   ja   reprodutseerimist   või   fikseerimist
võimaldavas vormis; AutÕS § 7 lg 2) ja  piiritletud  (Kasuliku mudeli  nõudlus  on leiutise
olemuse selge, täpne ja lühike  sõnaline   väljendus ; KMudS § 9 lg 1).
Teiseks olemuslikuks  tingimuseks  intellektuaalomandi suhtes on  originaalsus :  Teoseks
loetakse mis tahes originaalset tulemust kirjanduse, kunsti või teaduse valdkonnas, mis
on väljendatud mingisuguses objektiivses vormis ja on selle vormi kaudu tajutav ning
reprodutseeritav kas vahetult või mingi tehnilise vahendi abil. Teos on originaalne, kui
see on autori enda intellektuaalse loomingu tulemus (AutÕS § 4 lg 2). Kasulik mudel on
leiutis , mis on uudne, millel on leiutustase ja mis on tööstuslikult kasutatav (KMudS § 5
lg 1).
Lisaks   nendele  olemuslikele  tingimustele   näeb   seadus   ette   veel   teisi,   millega
määratletakse   intellektuaalse   omandi   kaitstavus.   Nii   piiratakse   intellektuaalse   omandi
õiguste   kaitsetähtaega,    seatakse    see   sõltuvusse   formaalsuste   täitmisest,   sh   tasude
maksmisest,   samuti   piiratakse   teatud   juhtudel   intellektuaalomandi   õiguse    omaja
monopoolst   seisundit    avalikes    huvides   (kaubamärgi   kasutamiskohustus,   sundlitsents,
sundkasutus avalikes huvides). 
Väär on arusaam, et  intellektuaalne  omand on riigi soodustus või luba, mida riik oma
võimuga annab; see on omand ( eraõigus ), mida riik on kohustatud tunnustama tulenevalt
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras.
  Printsiibid
i. Intellektuaalomand on eraõigus
Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus  scriptum ), ütleb vana sentents. Nagu
igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle
õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks,
sekkudes   ainult   avaliku   rahu   huvides   kohtumõistjana,   suurte   korratuste   takistajana
( karistusõiguslikud  ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste,
tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi
liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka
registripidajana   juhul,   kui   seadus   näeb   ette   õiguste   kaitse   registreerimise   alusel;
registripidaja  võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb.
ii. Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse
omandanud  isikut (senioriteet)
Teose   kaitstust    autoriõigusega    eeldatakse...   Tõendamiskohustus   lasub   teose
autoriõigusega kaitstuse vaidlustajal (AutÕS § 4 lg 6).
Tööstusomandi esemete õiguskaitse puhul kehtib põhimõte  First  to file, mis tähendab, et
õiguskaitse saab selle isiku objekt, kes esimesena esitas taotluse õiguskaitse saamiseks
(USA-s First to invent).
Nendele eeldustele vastupidist asjaolu tuleb tõendada. Seda saab teha alles siis, kui objekt
on õiguskaitse saanud (Vaidlused autorsuse üle lahendab kohus pärast kasuliku mudeli
registreerimist. Isik, kes leiab,  et  käesoleva seaduse ... järgi on tema kasuliku mudeli
autor või ühisautor, võib oma autorsuse tunnistamiseks esitada kohtusse  hagi  kasuliku
mudeli omaniku vastu. Autorsust võib vaidlustada autor või tema pärija. KMudS § 45).
Autorsuse  omastamine  on karistatav kriminaalkorras.
Senioriteeti rikub ainult selline õigus, mis on avalikustatud: Leiutis on uudne, kui see
erineb tehnika tasemest. Tehnika tase määratakse kindlaks kogu teabe põhjal, mis on enne
kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ... teatavaks saanud kirjaliku
või   suulise    kirjeldamise    kaudu,   kasutamise   läbi   või   mis   tahes   muul   viisil.   Uudsuse
määramisel   võetakse   arvesse   ka   enne   registreerimistaotluse   esitamise   kuupäeva   ...
avaldatud   registreerimistaotluste   ja   patendiseaduse   ...   järgi   avaldatud   patenditaotluste
sisu,   kui   nende   esitamise   kuupäev   ...   on   varasem   (KMudS   §   7   lg   1).   Seevastu:
Autoriõigus tekib nii avalikustamata kui ka avalikustatud (avaldatud, avalikult esitatud,
üldsusele  näidatud  ja üldsusele  edastatud ) teostele (AutÕS § 8).
Teatud juhtudel  teostab  registripidaja originaalsuse kontrolli (patentide ja kaubamärkide
puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et  heauskne  õiguskaitse  taotleja  esitab taotluse ainult
originaalsele  objektile . Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti
ei   saa   siiski   mingil   juhul   garanteerida.   Seetõttu   on   kehtestatud   teatud   piirangud
senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul
aga piiramatult).
iii. Õiguse   vaidlustatavus,   kui   see   on   omandatud
pahauskselt (heausksuse põhimõte)
Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute
suhtes. Isik, kes väidab, et  taotlus  on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda
tõendama.
See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli.
Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne
teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse  esitamist , tehes seda heauskselt ja
registreerimistaotluse    esitanud    isikust   sõltumatult,   võib   jätkata   leiutise   kasutamist,
säilitades kasutamise  üldiseloomu  endisena. Kasutamine  on heauskne, kui kasutaja ei
teadnud    ega   pidanudki   teadma,   et   leiutisele   kavatsetakse   esitada   registreerimistaotlus
(KMudS § 12 lg 1).
iv. Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste
alusel ( territoriaalsus )
Intellektuaalomandi   immateriaalsest   iseloomust   tulenevalt   on   selle   tunnustamine
vältimatult seotud 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Intellektuaalomand #1 Intellektuaalomand #2 Intellektuaalomand #3 Intellektuaalomand #4 Intellektuaalomand #5 Intellektuaalomand #6 Intellektuaalomand #7 Intellektuaalomand #8 Intellektuaalomand #9 Intellektuaalomand #10 Intellektuaalomand #11 Intellektuaalomand #12 Intellektuaalomand #13 Intellektuaalomand #14 Intellektuaalomand #15 Intellektuaalomand #16 Intellektuaalomand #17 Intellektuaalomand #18 Intellektuaalomand #19 Intellektuaalomand #20 Intellektuaalomand #21 Intellektuaalomand #22 Intellektuaalomand #23 Intellektuaalomand #24 Intellektuaalomand #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jansa009 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Intellektuaalomand
  • Immaterialgüterrechte
  • Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad
  • Public lending right
  • Autoriõiguse seadus
  • Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon
  • Intellektuaalset omandit rikkuva kauba sisse- ja väljaveo tõkestamise seadus
  • Tolliseadus
  • Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon
  • Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) asutamise konventsioon
  • Euroopa leping)
  • Tööstusomand
  • Patendiseadus
  • Kasuliku mudeli seadus
  • Mikrolülituse topoloogia kaitse seadus
  • Tööstusdisaini kaitse seadus
  • Kaubamärgiseadus
  • Geograafilise tähise kaitse seadus
  • Äriseadustik
  • Sordikaitseseadus
  • Patendivoliniku seadus
  • TRIPs-leping
  • INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE
  • REALISEERIMINE
  • Layout-design of integrated circuit
  • Ex officio

Teemad

  • Sissejuhatus
  • personae, res, actiones
  • plagiare
  • Immateriaalne vara
  • property, propriété
  • Definitsioon
  • Intellektuaalomand on omandiõigus infohulkadele, mida on võimalik
  • inkorporeerida arvutusse hulgasse materiaalsetesse esemetesse
  • Printsiibid
  • i. Intellektuaalomand on eraõigus
  • jus privatum vigilantibus scriptum
  • ii. Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse
  • omandanud isikut (senioriteet)
  • First to file
  • First to invent
  • iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud
  • pahauskselt (heausksuse põhimõte)
  • iv. Kaitse kehtib ühe riigi piirides ja selle riigi seaduste
  • alusel (territoriaalsus)
  • Exhaustion of rights
  • v. Kaitse vastavalt seaduses sätestatule (legaalsus)
  • vi. Kuna õigus on oma olemuselt monopoolne, on selle
  • kehtivusaeg piiratud ajaliselt (temporaalsus)
  • Kaitsesüsteemid
  • substantial examination
  • formal examination
  • Intellektuaalomandi liigid
  • Areng ja allikad
  • copyright
  • droit moral
  • special agency
  • Õiguse objekt
  • what is worth copying is prima facie worth
  • protecting”
  • Õiguste sisu
  • exclusive right
  • Subjekt
  • Naaberõigused
  • Õiguste realiseerimine
  • Kirjandus (tutvumiseks)
  • Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vahelise asotsieerumisleping
  • Euroopa leping)
  • Liigid
  • trade name
  • Institutsioonid
  • assignment
  • apellatsioon
  • opositsioon
  • Patent
  • bundle of patents
  • Kasulik mudel
  • Mikrolülituse topoloogia
  • Tööstusdisain
  • Kaubamärk
  • well-known
  • descriptive
  • Geograafiline tähis
  • www.epa.ee
  • Kirjandus
  • Geograafilised tähised õiguskaitse
  • objektina
  • www.epa.ee; www.patentlib.ee
  • TRIPs-leping
  • Üldsätted ja põhiprintsiibid
  • Eesmärk ja põhimõtted
  • Intellektuaalomand
  • Autoriõigus ja naaberõigused
  • likelihood of confusion
  • biotech
  • MLT ja avaldamata info
  • Andmekaitse ausa konkurentsi huvides
  • Konkurentsiõigust rikkuvad litsentsid
  • Enforcement
  • inaudita altera parte
  • Piirimeetmed
  • Inspection and information
  • Kriminaalvastutus

Kommentaarid (1)

kazku profiilipilt
Katri Kikas: Jäin rahule, põhjalik materjal.
20:05 20-03-2016


Sarnased materjalid

22
pdf
Intellektuaalne omand-Eksam
19
pdf
Intellektuaalne omandiõiguse eksam
6
docx
Intellektuuaalomandi õigus KT
22
doc
Intellektuaalomandi õigus
9
doc
Intellektuaalomand
5
doc
Intellektuaalne omand
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
1072
pdf
Logistika õpik





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !