Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimene ja ühiskond (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

Esitatud küsimused

  • Kuidas inimesed hangivad seostavad ja kasutavad infot?
  • Kuidas oleks juurdepääs infole kõige kiirem ja efektiivsem?
  • Kuidas kujunevad arusaamad ja hoiakus keskkonnas toimuva suhtes?
  • Kuidas mõjutavad füüsilise keskkonna tingimused inimeste toimimist ja heaolu?
  • Kuidas suunavad sotsiaalsed institutsioonid keskkonnaresursside tarbimist?
  • Millised tegurid võiksid aidata muuta autodest sõltuvat reisikäitumist?
  • Kuidas toimub kommunikatsioon?
  • Milline on RIIGI OSA ja vastutus selles kuhu keegi jõuab?
  • Mis on nähtamatu ja-või mida ei ole toimunud?

Lõik failist

 
Sotsioloogiast ja sotsiaalteadustest 
Teadus on meid ümbritseva reaalsuse mõtestamine ja tunnetamise eriline viis. Iseloomustab: 
süsteemsus,  loogilisus,   objektiivsus ,  uuringutel  põhinemine,  täpsed  mõõtmised, 
kontrollitavus,  spetsiifiline  keelekasutus.  Teadusi  eristavad  üksteisest;   uurimisobjektid
arusaamad ja uskumused, mõõtmisinstrumendid, keelekasutus.  
Teadus jaguneb: 
● Reaalteadus  ( science ):  täppisteadused  ( matemaatika ,  keemia,  füüsika,  …)  ja 
loodusteadused ( bioloogia , arstiteadus, põllumajandusteadus, …) 
● Humanitaarteadus  (art):  humanitaarteadused  (keeled,  filosoofia,   muusika ,  …)  ja 
ühiskonnateadused (majandus, psühholoogia , sotsioloogia, …) 
 
Sotsiaalteadus:  keeruline  täpselt  mõõta  ja  eksperimentaalselt  tõestada,  seetõttu  puudub 
“absoluutne tõde” (leitud seaduspärasustel on tõenäosuslik, statistiline iseloom).  
Näited: 
 
 
 
★ Psühholoogia – inimpsüühika mõju individuaalsele ja sotsiaalsele käitumisele 
★  Majandusteadus – uurib inimeste poolt loodud hüvede tootmist, jaotust ja tarbimist 
★  Õigusteadus   –  uurib  kehtivate  õigusnormide  sisu  ja  nende  vastavust  ühiskonna 
arengule 
★  Antropoloogia – uurib inimese bioloogilist, kultuurilist ja sotsiaalset põlvnemist 
★ (Inim-)geograafia  –  uurib  inimeste  ruumilist  käitumist,  keskkonna  mõju käitumisele 
(ja vastupidi)  
Vasakule Paremale
Inimene ja ühiskond #1 Inimene ja ühiskond #2 Inimene ja ühiskond #3 Inimene ja ühiskond #4 Inimene ja ühiskond #5 Inimene ja ühiskond #6 Inimene ja ühiskond #7 Inimene ja ühiskond #8 Inimene ja ühiskond #9 Inimene ja ühiskond #10 Inimene ja ühiskond #11 Inimene ja ühiskond #12 Inimene ja ühiskond #13 Inimene ja ühiskond #14 Inimene ja ühiskond #15 Inimene ja ühiskond #16 Inimene ja ühiskond #17 Inimene ja ühiskond #18 Inimene ja ühiskond #19 Inimene ja ühiskond #20 Inimene ja ühiskond #21 Inimene ja ühiskond #22
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor paulaproos Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
docx

NÜÜDISÜHISKOND

NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Nüüdisühiskond kujunes 19. saj - 20. saj lõpuni ja see areneb ning muutub pidevalt. Millal ja kus algas tööstusrevolutsioon. Tööstusrevolutsioon algas 18. saj lõpul Inglismaal.

Ainetöö
thumbnail
19
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse full konspekt

A AEG ❖ Emile Durkheim ja tema arvamused ➢ Prantsuse sotsioloogiline koolkond ➢ sotsioloogia iseseisvus ➢ uuris mis on sotsioloogia ja mis see annab ühiskonnale ➢ sotsiaalteadused on vajalikud, sest uurib seda mida loodusteadused ei saa uurida ➢ Sotsiaalsed faktid: ■ tekivad inimeste tegevuse mõjul ■ on inimestest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta ■ suruvad end inimesele peale, piiravad teda ■ sotsiaalne morfoloogia - elanike arv, tihedus, paiknemine; teed, ehitised ■ institutsioonid (reeglite kogumikud) - majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus ■ kollektiivsed kujutelmad - keel, kunst, religioon, müüdid, teadus ➢ Arusaamad: ja tegelikkus

Kategoriseerimata
thumbnail
46
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse

Makrto-sotsioloogia ­ uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi ­ gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime Charles Wright Mills: sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Võime tuua välja erinevaid seletusi (võimalikke). Tegevused mõjutavad inimesi vastastikku. Ka tavalised igapäevased asjad võivad tekitada palju küsimusi. II loeng 09.02 (ptk 2) 2 SOTSIOLOOGILISE UURIMISE MEETODID

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
22
docx

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

SISSEJUHATUS SOTSIOLOOGIASSE, 4. Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
72
doc

Sotsioloogia materjal eksamiks

võrdselt nii psühholoogia kui sotsioloogia alla. Sotsioloogia ja majandusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Majandusteadus uurib majanduslikke nähtusi (majanduslike hüvede vahetus, tootmine, rahandus jms.). Sotsioloogia uurib teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurib ka sotsioloogia palju nn. majanduslikke nähtusi. Spetsiaalselt tegeleb sellega majandussotsioloogia. Teine võimalik eristus: Majandusteadus eeldab, et inimene on individualist, egoist ja püüab pidevalt oma kasumit maksimeerida. Sotsioloogid eeldavad pigem, et inimene on sotsiaalne ja sõbralik. Sotsioloogia ja õigusteadus Traditsiooniline eristus nende vahel: Õigusteadus uurib õigust, seadusi. Sotsioloogia teisi sotsiaalseid nähtusi. Tegelikult uurivad ka sotsioloogid (eriti õigussotsioloogid) tihti õiguslikku valdkonda. Teine võimalik eristus: õigusteadlased analüüsivad ja kritiseerivad õigusnormide sisu (näiteks analüüsivad

Sotsioloogia
thumbnail
53
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse konspekt

Haridus EKSAMIL KÜSIMUS KORRELATSIOONI KOHTA Kvalitatiivsed meetodid ­ andmete analüüs vähem ragete ja mitte-matemaatiliste meetodite abil. Näiteks: · Diskursuse analüüs. Diskursus ­ kirjalik, suuline või pildiline tekst · Semiootiline analüüs. Semiootika ­ teadus märkidest ja tähendustest. Diskursuse analüüsi näide. Katkend sisseastuja esseest, 2006: ,,Iga inimene tahab omada ilusat kodu, kus koos naise ja lapsega elada." Semiootilise analüüsi näide. J.P. Sartre retsensioon Alber Vamus romaanile Võõras. · Romaan koosneb isoleeritud lausetest, mis peaaegu üldse ei ehaaku üksteisega. · Need laused sümboliseerivad inimesi, kes on Vamus arvates üksi ega suuda omavahel suhelda. Järelduste tegemine · Milline on uuringu tulemuste teaduslik tähendus, kuidas soviad tulemused kokku teiste uurijate tulemuste?

Sissejuhatus sotsioloogiasse
thumbnail
8
rtf

MIS ON POLIITILINE OSALUS?

ja hakatase ehitama demokraatiat. Tagajärjed - näiteks Portugali parlamendivalmistel osales aasta pärast demokraatlikku revolutsiooni 92% kodanikest, järgnenud aastatel hakkas see protsent aina langema ja 30 aastaga oli see langenud 64%-ni. Stabiilsetes demokraatlikes ühiskondades püsib kondanikkonna poliitiline aktiivsus tervikuna ühel tasemel. Järelduseks võib öelda, et poliitilise osaluse mustrite abil saab hinnata ühiskonna ajajärku nii: stabiiline ühiskond stabiliseerib ka osaluse. Tabel, mis näitab poliitilist osalust eri režiimides. REŽIIMI TÜÜP MÄÄR ISELOOM OSALUSE EESMÄRK Demokraatia Mõõdukas Vabatahtlik Mõjutada seda, kes/kuidas valitsetakse Autoritarism Madal Manipuleeritud Toetada valitsejat, luua rahvasõbralik fassaad Totalitarism Kõrge Rangelt kontrollitav Teooria: ühiskonna edasiviimine; Tegelikkus: jõu demo.

Poliitika
thumbnail
29
docx

Sotsioloogia eksamiküsimused

Definitsioone ei pea sõna-sõnalt pähe õppima, vaid peate oskama oma sõnadega selgitada vastavat teemat. Kui definitsioon on peas, siis võite julgelt ka seda kasutada. Kui mõni küsimus on selline, et üldse vastust ei leia, siis tuleb õppejõule kirjutada. Head õppimist! 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia uurib inimesi teiste inimeste keskel. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. 3. Mida tähendab sotsioloogiline kujutlus? Peter Bergeri käsitlus? Näidisülesanne: mida võib laiemas plaanis tähendada nt hammaste pesemine, tassi kohvi joomine vms

Sotsioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun