Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Geenitehnoloogia arvestus (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised molekulid on polümeerid?
  • Mida tähendab komplementaarsusprintsiip mida DNA ahelate antiparalleelsus?
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
  • Mis on replikatsioon kuidas see toimub?
  • Mis on plasmiid?
  • Mis on alleel homosügootsus heterosügootsus?
  • Mis põhjustab geenide ahelduse?
  • Mis on promootor mis on enhaanser?
  • Milles ei kahelda mida usutakse?
  • Milleks rakk vajab lipiide?
  • Milleks rakk vajab suhkruid?
  • Milliseid rakke ümbritseb rakukest?
  • Milleks on rakul vaja erinevaid osi?
  • Millised on kloneeritud DNAde kasutusalad tänapäeval?
  • Kuidas on polümeraasi ahelreaktsioon muutnud geenitehnoloogiat?
  • Milleks kasutatakse bioloogias tsentrifuugimist?
  • Mis on roheline fluorestseeruv valk milleks ja kuidas seda kasutatakse?
  • Mis on embrüonaalsed tüvirakud?
  • Mille poolest erineb organismide kloneerimine DNA kloneerimisest?
  • Millised rakud on totipotentsed millised pluripotentsed?
  • Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi?
  • Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?
  • Millised on molekulaarbioloogia mudelobjektid imetajate hulgas ja miks?

Lõik failist


Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I
  • Millised molekulid on polümeerid?
    Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest
    omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid
    http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.ht m
  • Nukleotiidide lühiiseloomustus.
    Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru ( riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel.
  • Nukleiinhapete lühiiseloomustus.
    Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid .
    Nukleiinhappeid on kahte tüüpi:
    •Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis
    Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus
    Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast:
    Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2-desoksüriboos; RNA-s riboos ), lämmastikalus
  • Mida tähendab komplementaarsusprintsiip, mida DNA ahelate antiparalleelsus?
    Komplementaarsusprintsiip- DNA molekulis esinev printsiip kus ahelad vastavad üksteisele vastavalt: A=T, C=G.
    Antiparalleelsus- DNA biheeliks ehk kaksikahel moodustub kahest komplementaarsest DNA ahelast , mis on antiparalleelsed s.t., et ahelad on vastassuunalised, keemiliselt erineva polaarsusega, üks ahel kulgeb suunas 5’ → 3’ ja teine suunas 3’ → 5’.
  • Millised on peamised erinevused DNA ja RNA vahel?
     
    DNA
    RNA
    1.Pentoos ( lihtsuhkur , mille molekulis on viis süsinikuaatomit)
    Desoksüriboos
    Riboos
    2.Lämmastikalused
    A, T, C, G
    A, U, C, G
    3.Nukleotiidijääkide arv
    Suurem
    Väiksem
    4. Denatureeruvus (biopolümeeride, peamiselt valkude omaduste muutumine temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel)
    Aeglasemalt
    Kiiremini
    5.Lagundav ensüüm
    Desoksüribonukleaas (DNA-aas)
    Ribonukleaas (RNA-aas)
    6.Leidumine päristuumses rakus
    a)tuumas
    b)mitokondris
    c)kloroplastis
    a)tuumas
    b)mitokondris
    c)kloroplastis
    d)ribosoomides
    [e)tsütoplasmas]
    7.Ülesanne
    Päriliku info säilitamine ja edasikandmine
    Päriliku info realiseerimine valgusünteesi käigus
  • Kolm põhilist RNA-de klassi rakkudes, nende funktsioonid.
    mRNA- informatsiooni RNA, geneetilise info vahendaja .
    tRNA- transpordi RNA, transpordib aminohappeid ribosoomi.
    rRNA- ribosoomi RNA, ühendab aminohapped omavahel valkudeks.
  • Mis on replikatsioon , kuidas see toimub? DNA kahekordistumine enne raku jagunemist, see toimub seal, kus leidub DNA-d (tuumas, tuumapiirkonnas, kloropplastides, mitokondrites). Replikatsiooni toimumiseks keerab DNA-polümeraas (ensüüm, mis sünteesib desoksüribonukleotiididest DNA molekule). DNA biheeliksi järk-järgult lahti ja sünteesib mõlema vana ahela kõrvale uued komplementaarsed ahelad. Seejuures rakendub komplementaarsus - printsiip, mille kohaselt paarduvad vesiniksidemete abil A ja T ning C ja G. DNA molekulis on ahelad vastassuunalised – seetõttu toimub ka uute ahelate süntees erisuunaliselt. Replikatsiooni lõpuks saadakse 2 DNA molekuli, mille biheeliksites on üks ahel uus ja teine vana. Eukarüootsetes rakkudes toimub replikatsioon enne mitoosi ja meioosi ning tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse jaotumise tütarrakkude vahel.
  • Mis on geen? DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemisel, geenid päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele. Geen on genoomi (geneetiline materjal, mis sisaldub liigiomases kromosoomikomplektis, inimesel on 46 kromosoomi) järjestuse ümberpaigutatav regioon, mis on päritav.
    Geen võib olla teatud valku kodeeriv DNA või RNA järjestus või RNA ahel, millel on mingisugune konkreetne funktsioon organismis. Elusolendid sõltuvad geenidest ,
  • Vasakule Paremale
    Geenitehnoloogia arvestus #1 Geenitehnoloogia arvestus #2 Geenitehnoloogia arvestus #3 Geenitehnoloogia arvestus #4 Geenitehnoloogia arvestus #5 Geenitehnoloogia arvestus #6 Geenitehnoloogia arvestus #7 Geenitehnoloogia arvestus #8 Geenitehnoloogia arvestus #9 Geenitehnoloogia arvestus #10 Geenitehnoloogia arvestus #11 Geenitehnoloogia arvestus #12 Geenitehnoloogia arvestus #13 Geenitehnoloogia arvestus #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-12-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor irmakuusk Õppematerjali autor

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    20
    docx

    Geenitehnoloogia arvestuse kordamisküsimused vastustega 2016

    kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid? Geneetilistes katsetes tuleb teha ristamisi, jälgima tunnuste pärandumist ja analüüsima suurt hulka järglaskonda. Ristamise eeldiseks on, et ka alamatel organismidel oleksid sugulise sigimise mehhanismid. Katsete tarvis peab olema võimalik kasvatada uuritavaid organisme odavalt laboratoorsetes tingimustes. Soolekepike vastab kõigile nendele tingimustele. Lisaks paljuneb ta uskumatult kiiresti, andes järglaspõlvkonna 20 minutiga. E

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    32
    doc

    Geenitehnoloogia kordamisküsimuste vastused

    Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuuriühikutest ­ elementaarlülidest. Looduslikud polümeerid: polüsahhariidid (tselluloos, kitiin, tärklis), valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA). Polümeerid on väga suured molekulid, moodustunud kui sajad monomeerid liituvad pikkadeks ahelateks. 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleotiidid on orgaanilised molekulid, mis moodustavad suuri biopolümeere- nukleiinhappeid, näiteks DNA ja RNA. Nukleotiidid on DNA ja RNA molekuli alaüksused, mis koosnevad lämmastikalusest (N-alus), suhkrust (riboos või desoksüriboos) ja fosfaatrühmast. Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid. Puriinid: kahte lämmatikku sisaldava tsükliga ühendid, aden

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    44
    docx

    Geenitehnoloogia arvestus I semester

    takistavad rakkude jagunemist, kuid mõjutavad sealjuures kõiki jagunevaid rakke – rakutsükli blokeerimine -> iga konkreetse vähivormi puhul on vaja spetsiifilisi ravimeid.  Apoptoos – kontrollitud rakusurm.  Rakukest – põhjus miks loomadel on kasvajad aga taimedel pole. Loomadel see puudub.  Tänapäeval rohkem vähki sest eluiga pikem. 61. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid?  Escherichia coli – soolekepike. Leidub inimese alumistes seedeelundites. On võimeline tekitamaks mitmeid haigusi oma peremehes. Kinnituvad rakule, sisestavad mürke, häirivad normaalset rakutalitlust. Hea, sest paljuneb kiiresti… saab kasvatada katseklaasil  Saccharomyces cerevisiae – pagaripärm. Aitab mõista raku- ja molekulaarset protsesse eukarüootides. Üherakuline organism on ka

    Bioloogia
    thumbnail
    52
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) ∨ PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase – rakubioloogia

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    26
    docx

    Geenitehnoloogia I konspekt

    UUED TEADUSLIKUD FAKTID HÜPOTEES TÕESTATAKSE või LÜKATAKSE ÜMBER (e HÜPOTEES PEAB OLEMA FALTSIFITEERITAV) PÄDEVA TEADUSLIKU TEOORIA ALUSEL ON VÕIMALIK ENNUSTADA NÄHTUSI/FAKTE, MILLE OLEMASOLU HILJEM EKSPERIMENTAALSELT TÕESTATAKSE 2. Elu organiseerituse tasemed - MOLEKULAARNE tase ­ molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses). Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. - ORGANELLI tase ­ (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. - RAKU tase ­ rakubioloogia

    Geneetika
    thumbnail
    50
    docx

    Geenitehnoloogia eksami kordamisküsimused

    (võrdlev anatoomi, geenijärjestuse võrdlus), katse (kui muudetakse üht tingimust ja võrreldakse tulemusi nii muudetud kui muutmata tingimustega katse puhul) 1)Probleemi püstitamine 2)Taustinfo kogunemine 3)Hüpoteesi sõnastamine 4)Hüpoteesi kontrollimine 5)Tulemuste analüüs ja järelduste tegemine 2. Eluslooduse organiseerituse tasemed 1) MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia . Esmane organiseerituse tase. Kõikjal, kus on elu, esinevad biomolekulid: sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped. 2) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia. Uuritakse raku organelle: tuum, ribosoomid, mitokondrid, lüsoosoomid jne. Kui need rakkudest eraldada, ei kanna nad enam elu tunnuseid. Organellide koostööst tulenevad rakkude omadused. 3) 3)RAKU tase – rakubioloogia, tsütoloogia

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    27
    docx

    Geenitehnoloogia vastused

    toimu. Nõgus- ja kumerplasmolüüs erinevad plasmolüüsunud osa kuju poolest. Rakke liidab rakuvaheaine (vahelamell), vanemate rakkude nurkade vahel võib olla ka rakuvaheruume ehk intertsellulaare. Raku ehitusest paremaks arusaamiseks pidage silmas, et see pole mitte jäik, staatiline moodustis, vaid raku ehitus ja koostis muutuvad pidevalt ja küllaltki kiiresti: organellid jagunevad või kujunevad ümber, keemiline koostis muutub jne. 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 Rakk rakutüübidkoedECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon

    Geenitehnoloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Gennitehnoloogia kordamisküsikused koos vastustega

    laboriloomadena kasutatavate loomade genoomid nagu rott, hiir ja koer. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, teatud loomi on aastaid kasutatud inimhaiguste "mudelitena". Loomal esineva haiguse versioonis aktiivsete geenide väljaselgitamine võib aidata viidata ka vastavale inimgeenile. 54. Miks tekib organismis vähkkasvaja vt. koduõpetaja lk.102. 55. Miks on soolekepike ning pärmid head geenitehnoloogia mudelobjektid? Soolekepike järgi on mugav uurida bakteerite geneetikat, füsioloogiat ja biokeemiat. Soolekepike on odav, seda on kerge paljunada. On väikesed. Pärmide järgi uuritakse raku organelle ja pärm on põhimudel eukarüootide molekulaarsete ja rakuprotsesside uurimiseks. Pärmid on odavad neid on suhteliselt kerge paljundada. On väikesed. 56. Caenorhabditis elegans ja Drosophila melanogaster geenitehnoloogia mudelobjektidena. Caenorhabditis elegans (C

    Geenitehnoloogia




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun