FOSFOR - P (kr.k. phosphoros - valguskandja) (Pildiallikas: http://www.theodoregray.com/periodictabledisplay/Samples/015.1/s9.JPG ) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Apatiit Fosforiit (Pildiallikad: http://www.exceptionalminerals.com/TC409Apatite.jpg ja http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2
FOSFOR Marek Paas Vastsellina Gümnaasium ÜLDINE Fosforit looduses puhtal kujul ei esine Fosfor on väga levinud erinevates ühendites Tänapäeval tuntakse enam kui 200 fosforit sisaldavat mineraali Ligikaudu pool Maal olevast fosforist on Aafrikas Eestis fosforivarud jäävad 350 miljoni tonnini Vanemast kirjandusest võib leida elementide sisalduse kohta sellise võrdluse: inimkehas sisalduvast rauast võiks teha paraja raudnaela, fosforist piisaks kolmele tuhandele tikutoosile. FOSFORI ALLOTROOPID Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama
Fosfor-P (kr.k. phosphoros valguskandja) FOSFOR Keemiline sümbol: P Järjekorra nr. : 15 Massiarv: 30,9738 Allotroobid: valge, punane ja must fosfor Stabiilseim o.-a. : +5, lisaks ka +3 ja -3 Valge fosfor helendub Leidumine looduses ja saamine Leidub ainult ühenditena fosfaadid ja apatiidid Põhiosaks kaltsiumfosfaat Ca3(PO4)2 apatiit fosforiit Allotroopia Erinevad üksteisest tunduvalt Üle 10 erineva allotroobi Tähtsaid allotroope on kolm VALGE FOSFOR tetraeedrilised molekulid P4 alles 1000oC juures molekul laguneb PUNANE FOSFOR Pikad ahelakujulised molekulid Tuntud 7 erinevatvormi Levinuim amorfne punane fosfor MUST FOSFOR
Fosfor(V)oksiid P4 + 5O2 = P4O10 Happeline oksiid Valge, tahke, sööbiv ja väga hügroskoopne aine Seob tugevasti õhuniiskust Kasutatakse paljude ainete ja gaaside kuivatamiseks http://keemiavideod.ut.ee?video=6 Ortofosforhape P4O10+6H2O=4H3PO4 valge kristalne aine sulamistemperatuur 42,5 °C keskmise tugevusega hape, mis lahustub hästi vees tööstuses saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konsentreeritud väävelhappega Ca3(PO4)2 + konts. 3H2SO4= 2H3PO4 + 3CaSO4
Фосфор. Характеристика Физические свойства Химические свойства Получение 1. Расположен в 5 группе, в Фосфор может существовать в виде Фосфор – типичный неметалл, может быть 1. Фосфор получают из апатитов или главной подгруппе большого числа аллотропных окислителем и восстановителем. Химическая фосфоритов в результате взаимодействия с 2. На внешнем энергетическом модификаций, в настоящее время их активность фосфора значительно выше, чем у азота. коксом и песком при температуре 1500 °С: уровне содержится 5 электронов, насчитывается 11, но все многообразие Химические свойства фосфора во многом 2Ca3(PO4)2 + 10C + 6SiO2 = 4P + 10CO + 3s23p3. видов можно свести к трем: белый, определяются его аллотропной модификацией. Б...
Fosfor P +15/2)8)5) 1s22s22p63s23p3 Looduses · Fosforiit Ca3(PO4)2 · Apatiit Ca3(PO4)2 ,CaCl2 , CaF2 Saamine: Fosforiit+süsi+liiv elektriahjus: Ca3(PO4)2+3SiO2+5C3CaSiO3+5CO+2P Allotroopia Valge fosfor P4 Punane fosfor Pn · Kergesti süttiv · Süttib 250 ° C · Hoitakse vee all · Ei lahustu vees ega · Ei lahustu vees CS2- s · Lahustub CS2- s · mürgine · Ei ole mürgine Keemil. om. · Valge fosfor on aktiivsem kui punane. · Reag.metallidega 3Zn +2P=Zn3P2 · Erinevate mittemetallidega: 4P+3O2=2P2O3 või 4P+5O2=2P2O5 2P+3S=2P2S3 või 2P+5S=2P2S5 2P+3Cl2=2PCl3 või 2P+5Cl2=2PCl5 vesinikuga otse ei reageeri Fosfaan PH3
11. A klass Juhendaja: Evelin Maalmeister Tabasalu 2016 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................................... 3 Füüsikalised omadused ....................................................................................................................................... 3 Valge fosfor ........................................................................................................................................................... 3 Punane fosfor ...................................................................................................................................................... 4 Must fosfor .........................................................................................................................................................
fosfori. Brand kogus tünnitäie uriini, aurutas seda siirupi konsistensini ning sai pruunika vedeliku, mille nimetas uriiniõliks. Viimase segas ta liiva ja söega ning kuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Tõenäoliselt sai aga fosforit juba 12.saj aarabia alkeemik Alhid Behil. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva
FOSFOR P (kr.k. phosphoros - valguskandja) Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element ja sisalduselt maakoores on ta orienteeruvalt 11. kohal. Tuntakse umbes 200 fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kokk Mineraalained Referaat Juhendaja: Pärnu 2010 MINERAALAINED...................................................................................... 3 1. Kaltsium...................................................................................................... 4 2. Fosfor.......................................................................................................... 5 3. Naatrium..................................................................................................... 6 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU..........................................................7 Mineraalained Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus
N2 P +7 | 2) 5) +15 | 2) 8) 5) Aatomi ehitus 1s² 2s² 2p³ 1s² 2s² 2p 3s² 3p³ NH3 ammoniaak PH3 fosfaan HNO3 lämmastikhape H3PO4 fosforhape HNO2 lämmastikushape Oksüdatsiooniaste min: III max: V min: III max: V 1) lihtainena õhus (78%) 1) ühenditena kuulub valkude Leidumine koostisesse 2) ühenditena valkude koostises 2) Ca(PO4)2 -na fosforiidi ja apatiidi 3) salpeetritena (KNO3) jt ühenditena k...
Lämmastik Lihtainena õhu koostises, paljudes ühendites, valkude koostises. Saamine: Vedela õhu destillatsioon, NH4NO2 lahuse keetmisel. Omadused: Ei reageeri teiste ainetega, värvitu, lõhnatu, maitsetu, vees lahustuv, ei põle, lahjendab õhku. Ühendid: Ammoniaak(NH3), Tsiili salpeeter(NaNO3). Oksiidid: N2O(naerugaas), NO, NO2, N2O5, HNO3(lämmastikhape), HCN(vesiniktsüaniidhape). Fosfor Looduses esineb ühenditena fosforiitide ja apatiitide näol. Allotroobid: Valge ja punane fosfor. Valge: vahataoline, vees ei lahustu, helendab pimedas, peenestatult süttib toatemperatuuril, väga mürgine. Nahale sattudes põhjustab mürgistust, haavandeid. Punane: Tumepunane, pulber, tekib valge fosfori soojendamisel õhu juurdepääsuta. Vähem tuleohtlik, ei helenda, pole mürgine, lõhnatu. Õhu juurdepääsul kuumutades sublimeerub ja tekib valge fosfor. Väävel Mittemetall, kollane, tahke, rabe, kergestisüttiv. Looduses esineb puhtana ning ühenditena.
Gaas jahutatakse maha, Toodetakse põhiliselt kontakt meetodil : lähtaineks puhas väävel või puriit FeS2 ammoniaak veeldatakse ja lämmastik ning vesinik suunatakse tagasi sünteesi kolonni. Tootmine jaguneb kolme etappi : Fosfor (P) o SO2 saamine keevkihi ahjus Min ox -3 S+O2SO2 / 4FeS2+11O22Fe2O3+8SO2 Max ox +5 Proukt ahjugaas millest saadud gaas puhastatakse tolmust ning suunatakse kontaktaparaati. Iseloomulikumad -3;+3;+5 Kontaktaparaat on reaktor, milles on katalüsaator. Katalüsaatoriks Manaadium V oksiid Allotroopsed ühendid ehk V2O5 e
Kordamisküsimused kontrolltööks teemal ,,Fosfor ja räni" 1) Fosfori leidumine ja saamisvõimalused 2) Ülevaade fosfori tuntumatest allotroopidest (punase, valge ja musta fosfori aine ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused, mürgisus ja kasutusalad) 3) Tuntumate fosforiühendite iseloomustus: P4O10 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused , kasutusalad P4O6 - nimetus, aine ehitus, saamine, omadused PH3 nimetus, aine ehitus, saamine, omadused H3PO4 nimetus, saamine, tema ja tema soolade omadused ning kasutusalad 4) Ülevaade fosforväetistest (superfosfaat, topeltsuperfosfaat, nende saamine, omadused, üleväetamine) 5) Fosfori seos elusorganismiga 6) Räni leidumine looduses ja omadused 7) Räni aatomite ja aatomitevaheliste sidemete võrdlus süsiniku aatomiga 8) SiO2 ehitus, füüsikalised ja keemilised omadused ning tema esinemisvormid looduses ( kvarts, mäekristall, ametüst, ränikivi) 9) Ränihapete ja tema soolade saamine,...
pretsipitaati, mille toime taimedele avaldub alles pikkamööda, vastavalt lahustumisele mullas esinevate või taimejuurte poolt eritavate hapete mõjul. Fosforväetiste efektiivsus sõltub: o väetise liigist o väetatavast kultuurist o omastatava fosfori sisaldusest mullas Orgaanilised fosforväetised: Kondijahu on vanim fosforväetis, mida tarvitati väetisena ammu enne seda, kui avastati kontides fosfor (1769. a). Tööstuslikul tootmisel eraldatakse enne jahuks tegemist kontidest rasv, mõnikord ka liimaine. Koos liimainega sisaldab kondijahu umbes 6% vett, 33% orgaanilist ainet, 35% lämmastikku, 1520% fosforhapendit, 0,2% kaaliumi ja 30% lupja. Kondijahu kuulub raskesti lahustuvate fosforväetiste hulka, sobib kergele mullale ning pika kasvuajaga taimedele. Palju fosforit sisaldab ka kohvipaks, kalaluud. Väetiste saastav toime
Valkude ja ühendite süntees Happevihmade põhjustajaks Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmiseks Inertse keskkonna loomiseks Madala temp tekitamiseks külmutusseadmed Lõhkainete tootmiseks Elektrilampide täitmiseks Meditsiinis- kopsude rõhu alla panemiseks Kõrgema rõhu all mõjub lämmastik narkootiliselt Fosfor Sümbol P Keemiline element, järjenumbriga 15 Ainus looduslik isotoop on massiga 31 Tavatingimustes stabiilseim- punane fosfor Stabiilseim o.a on V, olulisemad on veel III ja III Oksiidid on happelised Kuumutamisel metallidega, käitub oksüdeerijana Aktiivsemate metallidega (hapnik, kloor) käitub redutseerijana Fosfori vesinikühendid on tugevad redutseerijad Valge fosfor Helendab pimedas Fosforiaurude jahtumisel Keemiliselt küllaltki aktiivne, mürgine ja väga süttimisohtlik Punane fosfor Kihilise ehitusega Koosneb omavahel liitunud P4 püramiididest
LÄMMASTIK JA FOSFOR KÄTLIN TALUR 10.KL ÜLDISELOOMUSTUS v Lämmastin ja fosfor kuuluvad peroodilisustabelis VA rühma elementide hulka. v Väliskihil 5 elektroni v Saavad nii liita kui loovutada elektrone v Ühendites hapniku jt elektronegatiivsemate elementidega on lämmastikul ja fosforil positiivne o.a- v Ühendites metalliliste või endast vähem elektronegatiivsete mittemetalliliste elementidega (nt vesinikuga) on neil negatiivne o-a. v Lämmastiku kõige iseloomulikumad o-a ühendites on III(nt NH3) ja (nt HNO3
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS • VA rühma tuntumad ja tähtsamad elemendid LÄMMASTIK ja FOSFOR • Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. • Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) • Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste –III. LIHTAINED • LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. • LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. • Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. • Vees peaaegu et ei lahustugi.
LÄMMASTIK JA FOSFOR ÜLDISELOOMUSTUS · VA rühma tuntuimad ja tähtsamad elemendid on LÄMMASTIK ja FOSFOR · Rühmas ülevalt alla elementide aatomiraadiused kasvavad, mittemetallilisus tugevasti väheneb. · Selles rühmas on elementide aatomite väliskihis 5 elektoni (puudu 3 elektroni) · Maksimaalne oksüdatsiooniaste V ja madalaim oksüdatsiooniaste III. LIHTAINED · LÄMMASTIK koosneb kaheaatomilistest molekulidest. · LÄMMASTIKUL allotroope ei esine. · Tavatingimustes esineb värvusetuna ja on lõhnatu. · Vees peaaegu ei lahustugi.
Lämmastik moodustab stabiilse oksiidi iga oksüdatsiooniastmega 1-st 5-ni. Lämmastiku ühenditest vesinikuga on stabiilseim ammoniaak (NH3). Aatomi ja molekuli ehitus: +7/ 2) 5) 1s22s22p3 Lämmastiku ladinakeelne nimetus on nitrogenium, mille võttis teaduses kasutusele Chaptal ning tähendab "salpeetri tekitaja" ja elemendi sümbol on N. Lämmastiku avastas Daniel Rutherford 1772 aastal Edinburgis. Põlemist mittesoodustava gaasina nimetati teda algul "mürgiseks õhuks". Fosfor Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element järjenumbriga 15. Fosfori ainus looduslik isotoop on massiarvuga 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse vormina: valge, punane ja must fosfor. Omapärane on see, et tavatingimustes stabiilseim vorm punane fosfor ei oma kindlat struktuuri, vaid ta omadused on varieeruvad. Fosfori aur koosneb tetraeedrilistest P4 molekulidest. Nende kondenseerudes tekib valge fosfor. Valge fosfor
lämmastik omadused: · värvusetu · lõhnatu · keemiliselt passiivne · väliskihis 5 elektroni · maitseta · vees vähe lahustuv · õhust veidi kergem · väga püsiv kasutamine: · ammoniaagi tootmine · külmutusseadmetes · lõhkainete tootmine · elektrilampide täitmine · meditsiin NH3: omadused: · terava lõhnaga · värvusetu · gaas · õhust kergem · vees väga hästi lahustuv kasutamine: · nuuskpiiritusena · väetisena · külmutusseadmetes · ammooniumsoolade saamisel · lämmastikhappe saaamisel oksiidid: · NO · NO2(meditsiinis valuvaigistina,tuimestina) · N2O · N2O3 HNO3: omadused: · värvusetu · terava lõhnaga · vedelik · tugev hape · reageerib:metallioksiididega,alustega,sooladega kasutamine: · väetisena · lõhkainete koostisosa(püssirohi) · liha ja kala konserveerimine Fosfor: omadused: · valge(väga mürgine,aktiivne,tahke) · punane(mittemürg...
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega.
· soodustab paranemisprotsesse, hoiab ära skorbuudi, stimuleerib närvisüsteemi tööd · võitleb tuberkuloosi, difteeriat ja düsenteeriat põhjustavate mikroorganismidega. KUST SAAB: · Mustad sõstrad · Kibuvits · Paprika · Lehtkapsas · Mädarõigas · Tsitrused VAEGUS: · Sinised laigud kehal · Kerge aneemia · Kahvatud igemed · Valusad liigesed · Haavade aeglane paranemine Fosfor SÜMBOL: P OMADUSED: · Must, punane või valge · tahke PLUSSID: · DNA molekulides · väetiste koostises MIINUSED: · põleb isegi vee all · kohutavad põletushaavad KUST SAAB: · väetiste koostises · toiduainetes fosforhappena Tina SÜMBOL: Sn OMADUSED: · hõbevalge · tahke PLUSSID: · Tasane ja ühtlane pinnakate jooteväljadel. · Avade tolerants väiksem kui kuumtina (HAL) puhul · Pliivaba st
lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O). · Nitraadid lämmastikhappe soolad (KNO3). Tähtsus: väetised, lõhkeained jt. FOSFOR 1. Üldiseloomustus · Asub VA rühmas 3. perioodis. · Looduses: väga levinud, peamiselt fosfaatidena (Ca3(PO4)2). Tähtis bioelement (valkude koostises, luudes ja hammastes kaltsiumfosfaat, tähtis taimedele - fosforväetised). · Allotroobid valge fosfor ja punane fosfor (tikudoosi süütepinnas). 2. Ühendid · P4O10 (fosfor(V)oksiid) tekib fosfori põlemisel. Tahke ja väga hügroskoopne. Reageerimisel veega moodustab ortofosforhappe (H3PO4)
on lämmastik-ja lämmastikushape. N2O(naerugaas)-neutraalne, nõrga meeldiva lõhnaga värvusetu gaas. HNO3-tugev ja püsiv hape, selle soolad on nitraadid, tugev o-ja. HNO2-nõrk ja ebapüsiv hape, soolad nitrid. 10. NH3 põlemine õhus kõrgel temperatuuril. Kuidas saadakse tööstuses NO + võrrand. a)4NH3+3O2-t->2N2+6H2O b)NH3 (katalüütilisel) oksüdeerimisel. 4 NH3 + 5 O2 -> 4NO + 6H2O 11. Fosfori ühendid ja fosfor looduses? Fosfor(V)oksiid-valge tahke väga hügroskoopne aine, mis seob tugevasti õhuniiskust ja võib siduda vett ka teiste ainete koostisest. Kasutatakse gaaside kuivatamiseks. Ortofosforhape (H3PO4)-valge kristalne aine, lahustub väga hästi vees. Keskimise tugevusega hape. Looduses on vajalik taimedele, et toimuks fotosüntees. Looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit on vees praktiliselt lahustumatud. Seetõttu on fosforväetistena otstarbekas
Tartu Kivilinna Gümnaasium REFERAAT Fosfor (Phosphorus) Tartu 2009 Sisukord Sisukord .................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ......................................................................................................... 3 Avastamine ............................................................................................................. 4 Füüsikalised omadused ...................................................
Taimeväetised (N,P ja K ühendid) (Keemiline valem: NPK makroväetis, mineraalväetis) Väetist kasutame, et anda taimele toitaineid, tõsta saaki. Samuti aitab see taimel kasvada ja areneda. Taimeväetise puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad kuivaks, heledaks või võivad isegi kolletuda, seemnete idanevus langeb, taimed haigestuvad kergemini. Väetamisel tuleb meeles hoida, et kui sügavale mulda tohib väetis sisse viia ning ka kuupäevi, et vältida liigväetamist või väetise puudumist. Liigne väetamine rikub põllumajandussaaduste kvaliteeti ja maitseomadusi, sest taimedesse koguneb väetisest pärinevaid ühendeid. Eriti suurt ohtu põhjustab lämmastikväetistega üleväetamine. Nväetis ehk lämmastikväetis Miks on vaja lämmastiku väetist? See soodustab vegetatiivset kasvu, eeskätt lehtede ja võrsete moodustamist. Lämmastiku puudumisel: taimede kasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehtede kasv l...
Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused: · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige · Esinevad nii gaasi (vesinik, fluor, hapnik, lämmastik, kloor, väärisgaasid), vedeliku (broom), kui ka tahkisena (seleen, väävel, boor, räni, jood, fosfor, süsinik) · Rabedad, ei ole sepistatavad · Valdavat värvi ei ole, nagu metallidel on hallikas. Vesinik Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 1 ja 2. Erinevalt muudest elementidest on keemilised ja füüsikalised erinevused vesiniku isotoopide vahel suhteliselt suured. Seetõttu on neil erinimetused ja mitteametlikud, ent laialdaselt kasutatavad erisümbolid. Isotoopi massiarvuga 1 nimetatakse prootiumiks ja keemiline sümbol H käib eriti selle isotoobi kohta
8 Viljandi Valuoja Põhikool Keemiliste elementide ja ühendite huvitavad omadused Referaat Kaspar Vitsur 9.a klass 2006. õ.a. Fosfori omadused . Oma nime sai ta ühe allotroopse teisendi avastamisel, mil see nn valge fosfor pimedas helendas. Tuntuim on punane fosfor, mida kasutatakse tuletikutööstuses. Fosforist toodetakse paljusid mineraalväetisi (superfosfaat, fosforiit jne), insektitsiide tiofoss ja klorofoss. Üheks huvitavaks fosfori ühendiks on gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb selles, et ta süttib kergesti õhus. Fosfiin moodustub surnud taim- ja loomorganismide mädanemisel. Fosfori ühendeid, mis on loomade ja on inimese laipade koostises, lagunevad pinnasevete toimel ning moodustub fosfiin. Üks
valmistamiseks. Tähtsamad ühendid ühentites. vääveldioksiid ja vääveltrioksiid. 5 Lämmastik Leidub õhus mis Värvitu ja lõhnatu Ühentites on lämmastiku oksüdatsiooniaste moodustab 78% maa gaas. -3 kuni +5. Kasutatakse toidu N2 atmosfäärist. külmutamiseks. 6 Fosfor Fosfor üsna levinud Valge fosfor on valge Kasutusala: Valge fosfor leidis kasutust element, leidub ainult vähe kollaka värvusega süütepommides. Punane fosfor on tikukarbi P ühenditena vahataoline aine. Vees süütepinna koostisosaks. Fosfori ühendiks on fluorapatiit ta praktiliselt ei gaasiline fosfiin, mille iseärasus seisneb
· kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O · H-side · H+ määravad keskkonna happelisust (pH) O - hapnik · kõigis biomolekulides · anorgaanilised ühendid H2O,CO2,O2 ,O3 · O2 vajalik hingamiseks, fotosüntees N - lämmastik · kõikides valkudes, nukleiinhapetes, maksoergilistes ühendides · anorgaanilised ühendid NH3 (mürgine, valgubiooksüdatsiooniprodukt) S - väävel · mõnedes valkudes · S-side P - fosfor · mõnedes nukleiinhapetes, makroerg.üh. · energiarikas side K+N+ · Na-K pump. raku ainevahetus · närviimpulsside liikumine · stabiilne keskkond häired: jämesoole vähk, infarkt Ca2+ - kaltsium · luudes · vere hüübimine · lihaste kokkutõmbed · ensüümides Mg2+ - magneesium · luudes · klorofüllis · ensüümides Cl- - kloriid · maohape HCl Fe2+ - raud · hemoglobiinis I - - jood · kilpnäärmes
kaaslasel JO-l Väävel sulab 150 -1550 C voolavus kasvab, muutub järjest tumedamaks. 155 0C juures muutub praktiliselt tahkeks , sest lahtised väävli aatomid haakuvad Umbes 2000 C juures muutub voolavaks vedelikuks Väävliaurudes on S8 , S6, S4, S2 molekulid. Fosfor, Valge fosfor P4 kuubline kõige tavalisem fosfori Valge või kollakas vahataoline aine vorm, -vorm Kuiv valge fosfor roheka varjundiga 4-aatomiline molekul ,helendub pimedas, P4 molekulid moodustavad kristalli ei juhi elektrit
täiendada kas toidu või kaltsiumipreparaatidega. Ööpäeva jooksul siseneb ja väljub luustikust ligikaudu 500 mg kaltsiumi. Täielikult uueneb inimese luustik iga 56 aasta tagant. Päevanorm naistel on 1000-1300 mg ja meestel 1000-1300 mg. Fosfor Fosfor on samuti vajalik luude ja hammaste moodustamiseks ning normaalseks kasvuks, ühtlasi ka närvisüsteemi normaalseks tegevuseks. Peale selle etendab fosfor tähtsat osa lihaste kokkutõmbumisel ning valkude, rasvade ja süsivesikute imendamisel. Fosforivajadus suureneb pingelise vaimse töö ja lapse kasvuajal. Täiskasvanu vajab fosforit 1,5-2 g ööpäevas. Fosfor on võimeline energiarikaste ehk makroergiliste sidemete moodustamiseks näiteks ATP molekulis. Seetõttu on fosforil oluline koht organismi energiavahetuses. Biomolekulides leidub fosforit nukleiinhapetes, fosfolipiidides, süsivesikute fosfoestrites, mitmetes
Mineraalained Maakoores esineb looduslikult 90 keemilist elementi Nendest umbes 27 on eluks vajalikud C, H, N, O, P, S -moodustavad 99% elavatest süsteemidest Element on eluks vajalik, kui tema eemaldamisel toidust või muutes organismi sattumise viisi, põhjustab füsioloogilise funktsiooni kahjustuse Vajadus on mõnest mkg-päevas kuni 1g-ni päevas Mineraalained taimsete ja loomsete kudede põletamine tuhk Mineraalained jagatakse: Makroelemendid Mikroelemendid Makroelemendid Na, K, Ca, Mg, Cl, P >50 mg/päevas Mikroelemendid Fe, I, F, Zn, Se, Cu, Mn, Cr, Mo, Co, Ni <50 mg/päevas Ultra-mikroelemendid Al, As, Ba, Bi, B, Br, Cd, Cs, Ge, Hg, Li, Pb, Rb, Sb, Si, Sm, Sn, Sr, Tl, Ti, W Väga erinevad funktsioonid: ensüümi koostisosad ehitusmaterjal luudes ja hammastes Makroelemendid inimkehas Element Sisaldus, g/kg Kaltsium 10-20 Fosfor 6-12 Kaalium 2-2,5 Naatrium 1-1,5 Kloor ...
Vesi, keemilised elemendid ja süsivesikud KONTROLLTÖÖ BIOLOOGIA Keemilised elemendid Elusloodusest on leitud 70 kuni 90 keemilist elementi. Inimesel on vaja 27. Makrogeenseid palju, mikrogeenseid vähe. Makrogeensed on: Hapnik- oksüdeerija, kuulub biomolekulide koostisesse, õhukoostise komponent Süsinik- moodustab 4 kovalentset sidet, võib moodustada erinevaid sidemeid, ahelaid. Evolutsiooni keskne bioelement. Teda leidub kõigis orgaanilistes ühendites. Selle käigus vabanevat energiat kasutatakse elutegevuseks. Süsiniku eriliste keemiliste omaduste tõttu ongi olemas miljoneid erinevaid orgaanilisi süsinikuühendeid ning biomolekulide mitmekesisus suur. Vesinik- kuulub biomolekulide koostisesse, tähtsus- vesiniksidemete tekitaja ja võimaldaja, Lämmastik- on süninikskeletti täiendab, tugevdad ja mitmekesistav element. Leidub nukleotiidides, ami...
Fosforiringe Üldine Ø Fosforiringe on biogeokeemiline ringe,mis hõlmab endas fosfori ühendite ringlust litosfääris , hüdrosfääris ja biofääris. Ø Fosfori oksüdatsiooniaste jääb kogu ringluses samaks. Ø Seda omastavad peaaegu kõik organismid. Fosfor keskkonnas Ø Looduses seineb fosforimineraalid, fosforiit ja apatiit. Ø Osa fosforhappe soolad lahustavad vees hästi. Ø Seda leidub nii veest,mullast kui ka õhust. Ököloogiline tähtsus Ø Fosfor on ioonsel kujul oluliseks toitaineks taimdele ja loomadele. Ø Fosfaatioone esineb fosfor organismides rasvades,nukleliinhapetes ja fosforüülitud süsivesikutes. Ø Fosfaatioonid jõuavad mulda tagasi, orgaanilise aine lagunemisel. Ø Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitainks. Ø Fosfor ei sisene atmosfääri ,vaid jääb peamiselt maapinnale ja on mineraalseteks osadeks mullas ja kivides. Ø
FOSFORIRI NGE Fosforiringe on biogeokeemiline ringe, mille käigus fosfor ringleb keskkonnas (litosfääris, atmosfääris, biosfääris). Looduses esinevatest fosforiühenditest on kõige tavalisemad ja suurima tööstusliku tähtsusega fosforimineraalid fosforiit ja apatiit. Osa fosforhappe soolasid, näiteks fosfaadid, lahustuvad vees hästi. Taimedes ja loomorganismides olevatest fosforiühenditest võib moodustuda nende lagunemisel (näiteks veekogude põhjas) fosfiin, kuid seda esineb vaid erandlikes tingimustes. Veeorganismidele on fosfor piiravaks toitaineks
b) laboratooriumis peamiselt vesinikkloriidhappest oksüdeerijate toimel: 4HCl+MnO2=MnCl2+Cl2+2H2O 3. Omadused. Kloor on kollakasrohelise värvusega iseloomuliku terava lõhnaga mürgine gaas, õhust on ta raskem. Kloor lahustub vees, moodustades kloorivee (Cl2-vesi). Keemiliselt on kloor väga aktiivne, ta reageerib energiliselt paljude liht- ja liitainetega. a) Kloori ja metallide ühinemisreaktsioonil moodustuvad kloriidid (NaCl, FeCl3, CuCl2, SbCl5): 2Na+Cl2=2NaCl b) Fosfor süttib klooris: 2P+3Cl2=2PCl3 (fosfortrikloriid) c) Reaktsioon vesinikuga toimub kas soojendamisel või valguse toimel (fotokeemiline reaktsioon): H2+Cl2=2HCl d) Kloori lahustumisel vees moodustub kloorivesi, mis kujutab Cl2 lahust vees; osaliselt toimub ka keemiline reaktsioon ning moodustuvad 2 hapet: HCl (vesinikkloriidhape) ja HClO (hüpokloorishape): Cl2+H2O=HCl+HClO Hüpokloorishape on ebapüsiv. Tema lahunemisel eralduv monohapnik HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega
Organismide keemiline koostis Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on : C,H,N,O,P,S Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid vajavad väga väikestes kogustes. K, Cl, Ca, Na, Mg , Fe , I , F jt. Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik kuulub biomolekulide koostisesse, kindlustab hingamise Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades vitamiinides ja alkoholides. Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. Naatrium / Kaalium Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. Na ja K regulee...
BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖ Mikroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes (võrrelduna makroelementidega). Makroelemendid on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). Mikroelemente saab käsitleda kitsamas ja laiemas mõistes. Kitsamas mõistes arvatakse siia kaltsium, fosfor, magneesium, kaalium, naatrium, kloor ja väävel. Laiemas mõttes aga lisaks eelmainituile ka organismide peamised koostiselemendid – süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. Taimede kontekstis räägitakse mõnikord ka makrotoiteelementidest. Väävel Väävel kuulub inimkeha ainevahetuse võtmeühendite ehitusse ja sidekudede ehitusstruktuuridesse. Väävlit saame vägagi erineva päritoluga toiduainetest. Rohkesti on väävlit munades, piimatoodetes (juust, kohupiim), lihas ja kalas
Füüsikalised omadused : Värvustu, mürgine gaas, terava lõhnaga, vees lahustub hästi, õhust kergem. Kasutamine Ammoniumkarbonaati kasutatakse küpsetuspulbris ja väetistes. Lämamstikhape : Tootmine NH3 + NO = NO2 + HNO3. Füüsikalised omadused : värvusetu, terava lõhnaga, tugev hape. Keemilised omadused : Tugev oksüdeerija, ei reageeri kulla ega plaatinaga. Fosfori leidumine looduses : Lihtainena looduses pole. Ühendina : Fosfaat, Apatiit. Fosfori allotroopsed teisendid : Punane fosfor : Tumepunane, pole tuleohtlik, ei helenda, ei ole mürgine, lõhnatu, ei lahustu vees ega orgaanilistes ainetes, säilitatakse klaasnõus, kasutatake tikukasti süütepinnal. Valge fosfor : valge vahataoline, tuleohtlik, helendab pimedas, mürgine, küüslaugu lõhnaga, lahustub CS2s, säilitatakse vees, süütepommides kasutatakse. Fosfori tähtsus inimorganismis : Asub luudes ja hammastes, ATPsse salvestunud energiat kasutatakse inimese lihaste tööks ja kehatemperatuuri
moodustamiseks. 80% keha fosforist asub luudes. Uuringud näitavad, et ainuüksi kaltsiumi abil ei ole võimalik luua tugevaid luid ja kudesid, vaid see mineraalaine vajab mõjule pääsemiseks enda kõrvale fosforit. Fosfor on keha fosfaatide allikas, mis tagab organismile piisava ja stabiilse energiataseme. Samuti aitavad fosfaadid sünteesida proteiine, rasvu ja süsivesikuid. Oma osa on neil ka lihaste toimimises ning vedeliku ja elektrolüütide tasakaalu säilitamises kehas. Fosfor stimuleerib ka osade hormoonide tootmist ning tagab musklite, sh südamelihaste regulaarse ja sujuva töö. Fosfor aitab kiirendada keha paranemisprotsesse, ennetada ja ravida osteoporoosi ning muid luuhaigusi, näiteks rahhiiti ning laste kängu jäänud või aeglast kasvu. Fosfor aitab hoida meeled ärksana ja mõistuse teravana. Lisaks võimaldab fosfor seedida ribofl aviini ehk B2-vitamiini ja niatsiini ehk B3- vitamiini, mida organism vajab aminohapete ja rasvade töötlemiseks
Ammooniumsoolad on vees hästilahustuvad, ammooniumhüdraadi kui aluse reageerimisel hapetega tellovad vastavad soolad. Vesilahustes dissotseeruvad nad ammooniumioonideks HN4+ ja vastava happe anioonideks. Ammoniaak põleb kõrgel temperatuuril: 4 NH3 + 3O2 2N2 + 6 H2O Plaatinakatalüsaatori kasutamisel tekib NO, mis on suure tähtsusega tööstuse jaoks (vahaetapiks lämmastikhappe tootmisel ammoniaagist nn Ostwaldi protsess). Fosfor Allotroobid Valge fosfor: P4 · Valge · Vahataoline · Tahke aine · Vees ei lahustu · Lahustub hästi mõnes orgaanilises lahustis · Keemiliselt küllaltki aktiivne · Võib toatemperatuuril iseenesest süttida · Väga mürgine Punane fosfor: Pn · Tumepunane · Tahke aine · Ei lahustu vees ega orgaanilises lahustes · Keemiliselt väheaktiivne · Süttib kuumutamisel ( üle 250 oC) · Ei helenda Fosforühendid
aurutamist saadud siirupitaolist jääki, segas liiva ja puusöega. Brand sai tulemuseks ebatavaliste omadustega aine, mis helendas pimedas. Keeva vette visatud tükk eraldas aurusid, mis põlesid õhus tiheda valge suitsu eraldumisega, mis vees lahustamisel moodustas happe. 1680.a. sai Inglismaal fosforit Boyle. 1743.a. leidis keemik A. Marggraff fosfori saamise täiuslikuma meetodi ja avaldas oma andmed avalikult. Fosfor võib esineda mitmes vormis. Valge fosfor on tahke kristalne aine. Keemiliselt puhtad valge fosfori kristallid on täiesti värvusetud, läbipaistvad ja murravad hästi valguskiiri. Valguse käes lähevad nad kiiresti kollaseks ja kaotavad läbipaistvuse. Seepärast on fosfor normaaltingimustes väliselt väga sarnane vahaga, kuid on viimasest raskem( valge fosfori tihedus on 1,84) . Külma käes on fosfor rabe, toatemeratuuril aga suhteliselt pehme ja noaga kergesti lõigatav. Valge fosfor sulab 44C juures ja keeb 280,5C juures
Viimase segas ta liiva ja söega ningkuumutas siis tugevasti õhu juurdepääsuta. Äraarvamatu oli alkeemiku rõõm, kui ta avastas anumas omalaadse, nõrgalt küüslaugulõhnalise vahataolise aine, mis pimedas helendab. Fosfor (keemiline sümbol P) on keemiline element, mille järjenumber on 15 ning massiarv on 31. Fosfor lihtainena esineb üldiselt kolme allotroopse (sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena) vormina: valge, punane ja must fosfor. Tuntumad on valge ja punane. Valge fosfor Punane fosfor Valem P4 Pn (polümeer) Füüsikalisi omadusi valge vahataoline aine, vees tumepunane tahke aine, ei ei lahustu, lahustub hästi lahustu vees ega orgaanilistes mõnedes orgaanilistes ainetes lahustites
Fosfor P mittemetall Aatomnumber: 15 Aatommass: 30,97376 Klassifikatsioon: penteelid, p-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p3 · Elektronskeem: +15|2)8)5) · Elektronite arv: 15 · Neutronite arv: 16 · Prootonite arv: 15 · Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: -III, -II...0...II, III...V · Kristalli struktuur: monokliinne Fosfor võib e sine da mit m it me s vor mis. Va lge fosfor on tahke krist a lne a ine . Kee milise lt puhta d va lge fosfori krist kristaa llid on tä ie st i vär vuse tud, lä bipa ist va d ja mur ra vad hä st i va lgusk iiri. Va lguse käe s lä he va d nad k iire st i kolla sek se k s ja kaota kaotavad vad lä bipa ist vuse . Se e epä pä ra st on fosfor
KEEMILISTE ELEMENTIDE NIMETUSED, TÄHISED (SÜMBOLID) MITTEMETALLID Keemiline element Keemilise elemendi Keemiline tähis Hääldatakse eesti keeles ladinakeelne nimetus keemilises valemis Fosfor Phosphorus P pee Hapnik Oxygenium O oo Heelium Helium He heelium Jood Iodum I ii Kloor Chlorum Cl kloor Lämmastik Nitrogenium N enn Räni Silicium Si siliitsium Süsinik Carboneum C tsee Vesinik Hydrogenium H haa Väävel Sulphur ...
Näiteks kandub suurem osa põldudele viidud väetistest põhjavette ja atmosfääri. Mineraalväetiste kasutamise kogus ühe hektari kohta aastas on Eestis 86 kilogrammi. Võrreldes 1989 aastaga on vähenemine olnud umbes kolmekordne. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust ning fosforväetisi fosforitarbe rahuldamiseks. Fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises
Eksikaator on hermeetiliselt suletav anum mille põhja pannakse vett neelav aine Konts H2SO4 on tugev oksüdeerrija · Sulfaadid Sulfaadiioonide kindlaks tegemisel kasutatakse baariumisoola (tekib valge sade) Ba+ SO4 = BaSO4 Levinumad sulfaadid on taimekasvanduses ja ( vaskvitriol ;raudvitrol ) Väävel üks tähtsaim tööstuse tooraine. Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2
Bioelemendid Valgud( proteiinid) Lipiidid- energia, kaitse. Süsivesikud ≠ suhkur!!! 56-60% energijavajadusest Põhibioelemendid H-vesinik 62% Koosnevad erinevate aminohapete Tsütoplasmaatilised – rakkude tsütoplasmas esinev FUNKTSIOON: 1.Energetiline. 2.Ehituslik(kõikides ,C-süsinik 25%,O-hapnik,N-lämmastik, jääkidest ja selles tuleneb duaalsus ning rasv.Moodustab 25ja kogu organismi rasvast. kudedes ja organites on süsivesikud,kõigi P-fosfor,Sväävel.Kokku moodustavad 96-98%. mitmekesisus.Aminohepe-valku ehituslik Varurasv-reservrasv....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
