FK I KT spikker (0)

TD süst – süst, mida saab ümbritsevast  keskk . kuidagi eraldada ja eksperimen-taalselt uurida Olekuparameetrid – suurused, millega saab TD 
süsteemi olekut iseloomustada (U,H,S,G,F) Olekuvõrrand – süsteemi olekut iseloomustav parameetrite omavaheline sõltuvus (ideaalgaasi  olekuv ., 
reaalgaasi oleku. Olekufu. – suurus, mis sõltub ainult süst. olekust, aga mitte selle oleku saavutamise viisi. Z=f(x,y) on olekufu, kui tema lõpmata 
väike  muudatus  dZ on täisdif 
Protsessifu – süst toimuvat protsesse isel. suurus, sõltub protsessi läbimise viisist, tähistatakse väiketähega (nt töö w, soojushulk q)  Homogeenne  
süst. – süst, mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise üleminekul pidevalt  Heterogeenne  süst. – süst., mis 
koosneb mitmest erisuguste omadustega osast – faasist Avatud süst – toimub nii energia- kui ka  ainevahetus  ümbritseva keskk-ga Suletud süst – 
puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (meh toime) või soojusena ( termiline  toime) Isoleeritud süst – puudub nii 
energia – kui ka ainevahetus. Väliskeskk pole ei meh. ega soojuslikku kontakti.  Adiabaatne  süst – soojusvahetus väliskeskk. Puudub Paisumistöö – 
töö, mis on tingitud ruumalamuutusest  Soojusmahtuvus  – C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust 1 kraadi võrra  Erisoojus  - Ce soojushulk, 
mis kulub 1 g aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra  Moolsoojus  - Cm soojushulk, mis kulub 1 mooli aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra 
Siseenergia – muut (qv = ∆U) on võrdne soojusefektiga V=konts Entalpia – muut (qp = ∆H) on soojusefekt  konstantsel rõhul Reaktsiooni entalpia – 
on soojusefekt, mis kaasneb keemilise reaktsiooniha (ku rõhk ja temperatuur ei muutu) Reaktsiooni  standardne  entalpia – on reaktsiooni entalpia 
298K juures  Standartne  entalpiamuut ∆H – sellise protsessi entalpiamuut, mille korral nii lähteained kui ka  saadused on oma standartolekus 
Standartolek – aine standardoleks, mingil temperatuuril on tema puhas vorm rõhul 1 bar (=1atm) Standartne tekkentalpia – soojusefekt 1 mooli 
aine tekkimisel puhastest lihtainetest nende standartolekus Standardne põlemisentalpia – soojusefekt 1 mooli orgaanilise aine täielikul 
oksüdeerumisel CO2-ka ja  veeks  (ja lisaks N2-ks kui ühend sisaldab lämmastikku)  Entroopia  – suurus, mis kirjeldab vaadeldava süst erinevate 
võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu. TD  potentsiaalid  – U-siseenergia, H-entalpia , F- Helmholtzi vaba energia, G- Gibbsi  vaba energia Vaba 
energia mõiste – on süs. see energia, millega süst. suhtleb väliskesk-ga. Väljendab süst. energia töövõimet, sest teda võib pöörduva protsessi korral 
täielikult tööks muuta. Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia, nende vahelin seos – Gibbsi vaba energi muutu (nim samuti isobaarseks-isotermiliseks 
energiaks) tähistatakse ∆G. See on aine vaba energi T,P=conts. Helmholtzi vaba energia muutu (nim samuti isokoorseks-isotermiliseks energiaks) 
tähistatakse ∆F. See on aine vaba energia T,V=konts TD I seadus: δq = dU + δw  TD I sätestab, et keha siseenergia (U) saab muutuda tänu 
 soojushul-gale (Q), mis saadakse väliskes-st ning  tööle (A), mida  süs. teeb välisjõudude vastu: ΔU = Q − A, TD II seadus: Isoleeritud 
süst kulgevad kõik protsessid  entroopia  kasvu suunas. Ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt 
soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, ni  et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi (st kogu soojust ei ole võimalik 
täielikult  konverteerida  tööks). TD II seadus väljendab TD protsesside statistilist iseloomu ja on aluseks nii  entroopia  kui ka 
 temperatuuri  mõiste defineerimisel TD-s. TD III seadus: abs. T=0 võrdub entroopia nulliga. Aine, mille entroopia absoluutsel 
nulltemperatuuril võrdub nul iga, peab olema täiusliku kristallstruktuuriga.Seega on entroopial erinevalt  entalpiast  olemas nul punkt, 
millest on võimalik arvutada erinevate ainete entroopiate abs.väärtusi  vastaval temperatuuril.
Gibbs -Helmholtzi võrrandid: 
Hessi  seadus: võimaldab arvutada ka selliste reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimelik läbi viia
Kirchhhoffi seadus: reaktsiooni soojusefekti temperatuurikoefitsent on võrdne reaktsioonist osavõtvate ainete soojusmahtuvuse aritm 
summaga , arvestades stöhhiomeetrilisi koefitsente ning et lähteainete stöhhiomeetrilised koefitsendid on negati vsed. Keemilise 
potentsiaali mõiste – vaba energia kasvumõõt teatud komponendi sisalduse muutumisel süst.s,  kusjuures  süst muud  parameetrid  ei 
muutu. Kuidas tuletatakse võrrand ? Suletud süsteemis tingimusel T =  const . siis dG = VdP  mis puhta aine korral dµ = dG = VdP. 
Selle  Diferentsiaal -võrrandi lahendamiseks integreerime: Asendame siin V , saame    Siin µ0 – standardne keemiline potentsiaal ja P0 – 
standardne rõhk, kui P0 = 1, siis   Ideaalgaaside segu korral on igal komponendil oma keemiline potentsiaal µi  ning oma osaruumala 
.Asendades saame   Tasakaalukonstandi mõiste – lähtub aine akti vsusest, st lahustunud ainete kontsentratsioonidest (mol/l) ja 
gaaside osarõhkudest (eeldame, et γ = 1) Reaktsiooni isoterm:  Reaktsiooni isobaar