Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Esiaeg ja Vana-Egiptus (3)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal elasid Mida oskasid?
  • Kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos Miks?
  • Miks me võime nimetada tsivilisatsiooniks?
  • Millisena kujutati?

Lõik failist

Kordamine. Esiaeg ja Vana- Egiptus
 
  • Inimeste eellased: mida oskasid ja kuidas end elatasid. TV 1
    Inimese eellased
    Millal elasid?
    Mida oskasid? Kuidas end elatasid?
    Australopiteekused
    5 -2 mlj aastat tagasi
    Oskasid ronida puude otsa, sõid ka liha.
    Homo habilis
    2,5 mlj aastat tagasi
    Oskasid valmistada tööriistu.
    Homo erectus
    2 mlj aastat tagasi
    Oskasid valmistada tööriistu ning kasutada tuld . Olid kütid ja korilased .
    Neandertaallased
    250 000 – 300 000 aastat tagasi
    Toitu hankisid küttides. Elati koobastes ning puuvaiadest nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid kõrgtasemelised. Matsid surnuid ja hoolitsesid haigete eest.
    Homo sapiens
    200 000 aastat tagasi
    Küttisid mammuteid. Elati koobastes ja nahkadega kaetud onnides. Kõrgtasemelised tööriistad. Osati hoida ja süüdata tuld. Tegeldi kalapüügiga.
  • Anastav ja viljelev majandus. TV 2
    Anastav majandus:
    • Elatuti sellest, mida looduses oli
    • Pealmised elatusallikad korilus , küttimine ja kalapüük

    Viljelev majandus:

  • Inimeste käsitööoskuste areng nooremal kiviajal. Vihik või TV 3
    • 5000 a eKr õpiti Lähis-Idas töötlema - vaske ja tina sulamit – pronksi.
    • Vahemeremaades tehti pronksist relvi ja tööriistu.
    • Alguse sai kudumine ja savinõude valmistamine.

  • Noorem kiviaeg kui murranguline ajajärk inimkonna ajaloos. Miks? TV 4

  • Muudatused muinasaja inimeste usundis: põhjused ja näited. Vihik ja TV 5
    Muinasaja inimeste muutused olid tingitud elukoha muutumisest. Muutsid ka inimeste eluolud ning enese ülalpidamisviisid.
    Nt. enam polnud esmane metsaloomaküttimine vaid asendamisega seotud usundid aega-ajalt teistega .
  • Primaarne ja sekundaarne tsivilisatsioon . Näited primaarsetest tsivilisatsioonidest. TV 8-9
    Primaarne tsivilisatsioon :
    • Tekkis sisemistel põhjustel teiste kultuurist sõltumatult
  • Vasakule Paremale
    Esiaeg ja Vana-Egiptus #1 Esiaeg ja Vana-Egiptus #2 Esiaeg ja Vana-Egiptus #3 Esiaeg ja Vana-Egiptus #4 Esiaeg ja Vana-Egiptus #5 Esiaeg ja Vana-Egiptus #6 Esiaeg ja Vana-Egiptus #7
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-11-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 55 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor KristiV Õppematerjali autor
    Helle Ruusmaa küsimused põhjalike vastustega (täiendatud piltidega). Kordamisküsimused kontrolltööks.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    4
    doc

    Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus

    Ülejäänud kõrgkultuure enamasti teisesteks ehk sekundaarseteks tsivilisatsioonideks. Peamised tunnused: koriluselt viljelusmajandusele üleminek ja metalli töötlemine. Vanaaeg oli aeg, mis algas tsivilisatsioonide ja kirjaoskuse tekkega Egiptuses ja Mesopotaamias 3000 aastat eKr kuni 476 aastat pKr kui kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. Antiikaeg oli ajastu, mis hõlmas muistse Kreeka ja Roomas kujunemis, õitsengu ja langusaega. (8 sajand eKr-476 pKr) III Muistne Egiptus: Ajalugu, riik ja ühiskond Egiptuse geograafiline asend ja looduslikud olud: Egiptus paikneb Niiluse kesk- ja alamjooksul ning jaguneb Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Alam-Egiptus hõlmab Niiluse tasast suudmeala, kus jõgi moodustab hargnedes kolmnurkse delta. Ülesvoolu delta ja Niiluse esimese kärestiku vahelises jõeorus asub Ülem-Egiptus. Nii idast kui läänest piiravad teda viljatud kõrbealad. Vihma ei saja peaaegu üldse ja põlluharimine on võimalik ainult tänu Niiluse üleujutustele

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Esiajalugu, tsivilisatsiooni sünd

    · Eraomandi ja varandusesliku ebavõrdsuse teke. Varanduse kaitsmine. · Ühiskonna kihistumine. Rauaaeg (1300 eKr) · Hetiidid leiutavad raua toorsulatuse. · Kõrgkultuuride, tsivilisatsioonide kujunemisvõimalus. · Ees- Aasia ja Lähis- Ida: viljaka poolkuu piirkond, kus kujunesid esimesed tsivilisatsiooni Tsivilisatsioonide tekkimine : Primaarsed tsivilisatsioonid : 1. Mesopotaamia (3000 eKr) Eufrati ja Tigrise alamjooksul. KIILKIRI 2. Egiptus (3000 eKr) Niiluse ääres HIEROGLÜÜFID 3. India (2500 eKr) Induse kallastel 4. Kreeta (2000 eKr) Saar Vahemeres 5. Hiina (1600 eKr) Huang He jõe orus · Primaarne tsivilisatsioon erines sekundaarsest kirja (kirja oskuse), kihistatuse poolest. Sekundaarsed on tekkinud primaarsete eeskujul. · Tsivilisatsiooni tekke aluseks peetakse viljelusmajandust ning metalli töötlemis, sest nendeta oli

    Ajalugu
    thumbnail
    27
    doc

    Maailma, idamaade ja eestlaste esiajalugu

    ..................................................................................................................8 Vanaaja mõiste................................................................................................................................................9 IDAMAAD.............................................................................................................................................................10 3.MUISTNE EGIPTUS: AJALUGU, RIIK JA ÜHISKOND............................................................................................10 Geograafiline asend ja loodusolud............................................................................................................... 10 Ajaloo põhietapid..........................................................................................................................................11 Kuningavõim......................................

    Ajalugu
    thumbnail
    3
    doc

    Egiptuse ja Mesopotaamia kokkuvõte

    EGIPTUS JA M ESOPOTAAMIA Egiptus Egiptuse riik kujunes välja Niiluse orus põllumajanduseks sobivatel aladel (laiusega 5-20km) ja jõe alamjooksu delta piirkonnas. Geograafilistest ja looduslikest oludest tingitult elati Egiptuses suhteliselt isoleerituses (puudus kaitsevajadus). See takistas kaubandus- ja kuluurisidemeid naaberrahvastega, ent kujundas Egiptusest traditsioone järgiva ja stabiilse ühiskonna. Muistne Egiptus paiknes Niiluse kesk- ja ülemjooksul ning järgneb Alam- (delta) ja Ülem-Egiptuseks. Egiptuse ajaloo põhietapid 4 aastatuhandel eKr. algas väikeriikide (ehk noomid, u. 40 tk) kujunemine, mille tekkele aitas kaasa vajadus rajada niisutussüsteeme. Umbes 3000 eKr. ühendas Ülem-Egiptuse valitseja Menes (Menes e. Narmer (Menes on kreekapärane, Narmer aga Egiptuse keeles)) enda riigi Alam-Egiptusega (Memphis rajati Menese poolt; kujunes hieroglüüfkiri).

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    docx

    Esiajalugu ja idamaad

    Kummalgi juhul pole sellest kõige varasemast perioodist jäänud pikki kirjalikke tekste. Varajase tsivilisatsiooni tunnused 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed tsivilisatsioonid tekivad Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres: 1. Egiptus Niiluse kallastel u 3000 a eKr 2. Mesotaamia Eufrati ja Tigrise alamjooksul u 3000 a eKr 3. India Induse ääres u 2400 a eKr 4. Kreeta saar Vahemeres u 2000 a eKr 5. Hiina Huanghe jõe orus u 1700 a eKr Tsivilisatsioonide tekke põhjuste ja eelduste üle on palju vaieldud ja välja on kujunenud kaks erinevat arvamust: 1. rikkam ülemkiht asus vabatahtlikult korraldama hädavajalikke töid (või neid juhendama).

    Ajalugu
    thumbnail
    5
    doc

    Ajalugu Vana-Idamaad

    Ninive väljakaevamised ja raamatukogu. V: Tuumikala Mesopotaamia põhjaosas. Mitu palinna: Assur, Nimrud, Ninive, Morsabad. Sõjaksa rahvas, vastuhakkude halastamatu mahasurumine, suurepärane riiklik korraldus, oma aja parim armee, rauast relvad, vibukütid, ratsavägi, jalavägi, piiramistornid, katapuldid, palgasõdurid. Hoidis pikka aega kogu Mesopotaamiat, Süüriat ja Palestiinat oma võimu all. Lühemat aega allus neile ka Egiptus. Hävitas ka Babüloni linna 12. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II valitsemisajal (Paabeli torn, Semiramise aiad, Istari värav). V: Kuningas Nebukatnetsar II muutis Babüloni vana-aja maailmaimeks: kolmekordsed linnamüürid, protsessioonide tänav, Rippuvad aiad, Marduki tempel, sild üle Eufrati jõe. 13. Tähtsaimad Finiikia linnriigid, finiiklaste põhilised tegevusalad , tähestik ja selle mõju kirja arengule

    Ajalugu
    thumbnail
    14
    doc

    Egiptus, Mesopotaamia (konspekt)

    · Selge varanduslik kihistumine. · Oli kujunenud riiklus, rikkam ülemkiht valitses seaduste jõul. · Oli tarvitusel kiri, tänu millele oli võimalik riiklik korraldus. · Arenenud vaimne tegevus (kirjandus, teadus, uskumused). d. Primaarsed tsivilisatsioonid tekkisid valdavalt suurte jõgede viljakates orgudes. · Mesopotaamia (Eufrat ja Tigris) ­ u 3000 eKr. · Egiptus (Niilus) ­ u 3000 eKr. · India (Indus) ­ 2500 eKr. · Hiina (Huanghe) ­ 1600 eKr. · Peruu ­ u 1200 eKr. · Kesk-Ameerika ­ u 1200 eKr. 2. Kirja tekkimine a. Tsivilisatsiooni oluliseks eelduseks on kirja tekkimine, millega on võrdne arvutamisoskus: · Oli vaja välja arvutada üleujutuste aeg, koguda maksa ja kõik kirja panna. b

    Ajalugu
    thumbnail
    13
    doc

    Vanaaja kursuse kokkuvõte.

    INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG ­ miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG ­ 5000 eKr ­ kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS ­ loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS ­ vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS ­ 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE ­ 0

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (3)

    tuuli26 profiilipilt
    tuuli õnnik: väga hea aga kavaliteettttttt
    13:13 17-10-2010
    kas1ak profiilipilt
    Lauri Kasak: väga hea aga kvaliteet sitt
    13:14 17-10-2010
    kicka profiilipilt
    kicka: vale materjal
    12:15 07-06-2012



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun