2. ALALISVOOLU ELEKTRIAHELAD Kodused ülesanded Jaan Järvik 2015 KODUÜLESANDED ARVUTIS Dotsent Heljut Kalda koostatud E-kursus Kursus asub HITSA serveris: www.moodle.hitsa.ee Seal TTÜ Energeetikateaduskond Elektrotehnika instituut AME 3130 Elektrotehnika 2016 Parool: elektron. Kolm ülesannet. Iga ühel on ka alaülesanded Täpsem juhend on lisas DOC failina KODUÜLESANNE 1 Olgu joonisel kujutatud ahelal ideaalne toiteallikas, mille sisepinge võrdub allika väljundpinge (allikapinge) väärtusega UA = U ning olgu UA = 10 V. Mitmest jadalülituses olevast üheoomilisest takistist R = 1 peab koosnema ahel, et vool ahelas oleks 2 A? Joonistage ahela elektriskeem ja tähistage kõik potentsiaalilangud ja nende väärtused. Lahendage sama ülesanne kui takistite väärtuseks on R = 2,5 . KODUÜLESANNE 2 Olgu joonisel kujutatud ahelas kadudeta allika sisepinge...
Ülesande algandmed: E₁ = 100 V f = 50 Hz E₂ = 100 V L₁ = 20 mH ⍺ = 30˚ L₂ = 30 mH R₁ = 4 Ω L₃ = 10 mH R₂ = 5 Ω C₁ = 200 µF R₃ = 2 Ω C₂ = 250 µF Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Algskeem, vattmeeter eemaldatud. Joonis 3. Lihtustatud skeem Kirchoffi seaduste põhjal saab koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 2 - 1 = 1 NKII = 3 - 1 = 2 Differenttsiaalkujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 1 di di C′1 ∫ i1R′1 + i1dt + L1 1 + L 3 3 + i3 R3 = E1 dt dt 1 di di C2 ∫ i2 R2 + i2 dt + L 2 2 + L 3 3 + i3 R3 = E2 dt dt Sümbolmeetodil komplekssuuruste kujul: i₁ + i₂ - i₃ = 0 i1(r′1 − jxC′1 + jxL1) + i3( jxL 3 + r3) = e1 i2(r2 − jxC2 + jxL 2 ...
Elektri küssad 1. Milliseid eeliseid annab elektrotehnika tundmine insenerile? Hea spetsialist peaks oma kitsa ala kõrvalt tundma ka teiste teaduste põhiolemust. Kuna tänapäeval ei saa elektrita hakkama ühelgi elualal, siis peaksid insenerid kindlasti tundma elektrotehnika põhimõisteid, terminoloogiat ja elektrienergia ning elektriseadmete rakendamise võimalusi, et siis neid teadmisi kasutades oma erialal edukam olla. 2. Milliseid eeliseid annab elektroonika tundmine insenerile? Mehaanikainsenerid puutuvad palju kokku igasuguste masinatega, mis kasutavad elektrienergiat. Tootmises ja masinaehituses oleks ilma elektrotehnikaalaste teadmisteta üsna raske midagi ära teha. Tihti võimaldab elektrotehnika põhimõtete tundmine näiteks tootmises teha optimaalsemaid valikuid ja raha kokku hoida. 3. Kes peaks olema õppimisprotsessis aktiivsem pool õppija või õpetaja? Mõlemad peaksid olema aktiivsed. Õpp...
Kordamisküsimused 1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivväärtus ja amplituudväärtus. 3. Võimsustegur ja selle parendamine. Seda, kui suure osa moodustab aktiivvõimsus näivvõimsusest, näitab võimsustegur P cos = . S 4. Resonantsinähtus elektriahelates. Kui induktiiv- ja mahtuvustakistused on võrdsed. 5. Vahelduvvoolu võimsus. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtuseks nimetatakse sellise alalisvoolu tugevust, mille korral aktiivtakistusel eraldub vaadeldava vahelduvvooluga võrreldes ühesugune võimsus. Aktiivvõimsuseks nimetatakse vahelduvvooluahelas aktiivtakistusel eralduvat võimsust. 6. Magnetväli. Magnetvaljaga on tegemist pusimagneteid ja vooluga juhet umbritsevas keskkonnas. Magnetvalja kujutatakse magnetvalja joujoontega, mis on alati kinnised. Pusimagnetite ja ka elektromagnetite puhul on magnetvalja joujooned suunatud valjaspool magnetit pohjast lounasse ja sees vastup...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Elektrotehnika laboratoorium Üliõpilane: Töö on tehtud Matrikli nr. 1. töörühm Aruanne on esitatud Juhendaja: Elektrotehnika Töö nr. 2 ÜHEFAASILISED VAHELDUVOOLUAHELAD Variant A. VÕIMSUSTEGURI PARENDAMINE, VOOLURESONANTS Katseobjektid Kasutatud seadeldised Tabel 2: Arvutustulemused Tabel 2 ΔP P1 η Cos φ1 Cos φ2 Carv Z2 R2 X2 L2 JRK (W) (W) - - - (μF) (Ω) (Ω) (Ω) (H) ...
Ülesande algandmed: R₁ = 8 Ω J₇ = 2 A R₂ = 5 Ω I₁ = 4A R₃ = 4 Ω E₂ = 50 V R₄ = 6 Ω E₃ = 30 V R₅ = 6 Ω E₄ = 40 V R₆ = 7 Ω E₅ = 50 V R₇ = 2 Ω E₆ = 30 V R₈ = 3 Ω E₁ - ? Joonis 1. Ülesande algskeem. 1. Võrrandisüsteem Kirchoffi seaduste põhjal Joonis 2. Lihtustatud skeem suletud kontuuridega. Kirchoffi seaduste põhjal saan koostada võrrandsüsteemi. Võrrandite arvu määramine: NKI = 5 - 1 = 4 NKII = 6 - 3 = 3 Kirchoffi I seaduse põhjal: (1) I₁ - I₃ - I₆ = 0 (2) I₂ + I₃ - I₄ = 0 (3) I₅ - I₂ - I₁ = 0 (4) I₄ + I₆ - I₅ = 0 Kirchoffi II põhjal: I I₅R₅ + I₂R₂ + I₄R₄ = E₂ + E₄ + E₅ II I₆ R₆ - I₄R₄ - I₃R₃ = E₆ - E₄ - E₃ III I₁R₁ + I₃R₃ - I₂R₂ = E₃ - E₂ +E₁ 2. Kontuurvoolumeetod Selleks, et lahendada ülesannet kontuurvoolu meetodil tuleb skeemi esmalt lihtsustada. Selleks eemaldan liiasused, antud juhul voltmeetrid ning ühendan omavahel maandused. Seejärel ...
Test 2 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=380464 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 3 Test 2 Testi navigatsioon Alustatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:43 Lõpetatud kolmapäev, 21. märts 2012, 13:44 1 2 3 4 5 Aega kulus 54 sekundit 6 7 8 9 10 Punktid 14,00/15,00
Test 1 https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=350174 Elektriahelad ja elektroonika alused - kevad Õpikeskkonna avalehele Minu kursused AME0070-2012k Teema 1 Test 1 Alustatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 21:52 Lõpetatud pühapäev, 12. veebruar 2012, 22:22 Aega kulus 30 minutit 10 sekundit Punktid 6,00/7,00
1. Siinuskõveraid iseloomustavad suurused on, voolu hetkväärtus i = Imsin(t+0) kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ehk algfaasinurk on elektriline nurk (psi), mis on möödunud perioodi algusest vaatluse alghetkeni, mida tähistab teljestiku nullpunkt. 2. Siinusvoolu hetkväärtus, efektiivsus ja ampliduutväärtus. Siinusvoolu hetkväärtus - i = Imsin(t+0), kus Im on voolu ampliduut vääryus ja on ringsagedus antud hetkel, 0 algfaas ja t on aeg. Muuruva suuruse väärtus mingil hetkel nim. hetkväärtuseks ja seda tähistatakse tähistatakse väiketähega. Siinusvoolu efektiivsus on võrdne niisuguse alalisvooluga, mis samas takistis sama aja jooksul eraldab vahelduvvooluga võrdse soojushulge. Efektiivväärtus kujutab siinussuuruse korral ruutkeskmist väärtust amplituudväärtusest : Siinusvoolu amplituudväärtus Perioodiliselt muutuva suuruse suurimat hetkväärtust nimetataks...
Alalisvooluahelad Mõõteandmed Jrk. Lüliti Pinge U Vool I R oommeeter R tester R takistussild R1 1 1 26 0,83 31,18 31,2 31,2 2 1 29 0,93 3 2 26 0,865 4 2 29 0,965 R amp 0,05 Ohm R voltmeeter 1000 Ohm R2 Lüliti Pinge U Vool I 1 1 26 0,072 355,9 355,6 355 2 1 29 0,081 3 2 26 0,099 4 2 29 0,1105 R voltmeeter 1000 Ohm R amp 0,7 Ohm
docstxt/1337255255114228.txt
lülitit. Vooluringi osade omavahelisest ühendusest ülevaate saamiseks kasutatakse vooluringi kujutamist joonisena. Mille nimeks on elektriskeem. Vooluringi osade kujutamiseks skeemil kasutatakse tingmärke. Vooluringist laiem mõiste on vooluahel e elektriahel vooluahel võib koosneda mitmest vooluringist või olla ka hoopis avatud ilma vooluta ahel Elektriahelate(vooluahelate liigitus) Hargnemise järgi Elektriahelad mittehargnevad hargnevad Segaahel Jada ahel rööpahel Voolu liigi järgi elektriahelad Vahelduvvoolu Kolmefaasilised Alalisvoolu Elektriahela parameetrid Pinge U V- pinge on suurus mis iseloomustab elektrivälja Voolutugevus I A- juhi ristlõiget läbinud elektrihulk 1 sekundis
pikki riista telge. Pöördlaba 4 on riista häälestamiseks tegelikule kulule. Väikeste kulude mõõtmiseks (kuni 3,5m³/h) kasutatakse labadega tiivikut, (b)see on lihtsam kuid ka ebatäpsem 7. Elektrood nivoo kontrollmõõteriistad. Elektrood nivoo KMR kujutab endast veemahutisse paigaldatud erineva pikkusega elektroode , mis tasapinna muutusel sulgevad järjekorras elektriahelad vastava elektoodi ja mahuti seina vahel. Saadud elektriline signaal suunatakse mõõtemuundurist võimendisse ja selt läbi ajarelee ja voolumuunduri näidikutesse. Mahtuvusliku anduriga nivoo KMR kastutatakse tsisternide ja (põhja)tankide vedelikunivoo mõõtmiseks. Vaadeldavas skeemis on nivooanduriks kondensaator, mille üheks plaadiks on metallmahuti sein, teiseks vertikaalselt mahutisse kinnitatud sondi elemendi pind. 8
4 + + + + + 5 + + + + + Rööpühendus 6 + + + + + 7 + + + + + 8 + + + + + 9 + + + + + 10 + + + + + + 2. Elektriahelad vastavalt variandile Jadaühendus: 9 Rööpühendus: 10 3. Joonesta välja vastavalt variandile elektriahelate skeemid, arvuta välja ja märgi lampide juurde nende takistused (Ri) Jadaühendus: 4. Voolutugevuse ja pinge arvutused Ühenduse liik Var. I [A] U[V] L1 L2 L3 L4 L5 L6 Jadaühendus Voolutugevus I 0,45 0,45 0,27 0,18
-Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5.Mis on sünaps? -koht, kus ühe neuroni (närviraku) akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. 6.Kuidas on võimalik,et mõned keemilised ained muudavad inimese käitumist? - 7.Miks mõned inimesed kasutavad ecstasy'd ja miks see on ohtlik? -Ecstasyd kasutataks stressivastase vahendina. Korduval manustamisel põhjustab ühe närvirakkude kogukonna,serotoniinineuronite taandarengu ning sellega ühes impulsiivsuse,
MATEMAATIKA EKSAM. 1. Muutuvad suurused (üldiselt). 1)konstantsed suurused 2)muutuvad suurused NT: ühtlase liikumise korral on kiirus konstante suurus, teepikkus aga muutuv suurus. Funktsiooni mõiste (definitsioon, tähistused, näited). Funktsiooni esitusviise (piltlik, valemiga, tabelina, nooldiagrammina, sõnadega jne). Ühesed, paaris- ja paaritud, perioodilised, kasvavad ja kahanevad funktsioonid (definitsioonidega). Definitsioon: muutuvat suurust y nimetatakse muutuva suuruse x funktsiooniks, kui suuruse x igale väärtusele on vastav y üks väärtus Tähistused: argument(muutuja) x; argument(muutuja) y; määramispiirkond X; muutumispiirkond Y Näited: 2. Funktsiooni graafik (definitsioon, piltlik esitus). Definitsioon: funktsiooni graafik= {(x,f(x)): x∈X} Piltlikult: 3. Pöördfunktsioon (definitsioon). Näiteid. Kuidas leida pöördfunktsioone? Defin...
võimsus P [W] -elektriahelas tehtav U2 U2 töö ühes sekundis I 2 P R 10 Raivo PÜTSEP ELEKTRIAHELAD ALALISVOOLU LIHTAHELA ARVUTUS Lihtahel - ühe elektrienergia allikaga mittehargnev või hargahel. Lihtahela arvutus seisneb kõikide ahela suuruste määramises, R1 kasutades alalisvoolu seadusi ja reegleid. a ANDMED: LAHENDUS:
(n ) (n−1) 38. DV-t kujul a0 y + a1 y +...+ an−1 y ´ + an y=0 nimetatakse konstantsete kordajatega homogeenseks lineaarseks n-järku DV-ks. 39. Lineaarse konstantsete kordajatega mittehomogeense teist järku DV erilahend: a. y ü= y h + y e 40. . Diferentsaalvõrrandite rekendused: a. 1. Kehade jahtumine d. 4. Keemiliste ainete reaktsioonid b. 2. Elektriahelad e. 5. Vabavõnkumine c. 3.Eksponentsiaalne kasvamine ja f. 6. Harmooniline võnkumine kahanemine g. 7. Sundvõnkumine h.
võimsus P W -elektriahelas tehtav U2 U2 töö ühes sekundis I 2 P R 10 Raivo PÜTSEP ELEKTRIAHELAD ALALISVOOLU LIHTAHELA ARVUTUS Lihtahel - ühe elektrienergia allikaga mittehargnev või hargahel. Lihtahela arvutus seisneb kõikide ahela suuruste määramises, R1 kasutades alalisvoolu seadusi ja reegleid. a ANDMED: LAHENDUS:
AUTOMATISEERIMIS TEHNIKA VAHEEKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED MES0040 1. Suhtelised ja absoluutsed koordinaadid APJ pingi programmeerimisel, nende tähistamine juhtprogrammides. Tooge näide ja joonistage skeem. AJP süsteemides on kasutusel ristkoordinaadistik, kus on koordinaatide tähised määratud vastavalt ISO nõudmistele. Liikumisi telgede suunas absoluutsetes koordinaatides tähistatakse tähtedega X, Y, Z ja suhtelistes koordninaatides U,V,W ning pöördeid ümber telgede vastavalt A, B, C. X- koordinaat paikneb alati horisontaalselt, Z koordinaat langeb kokku instrumendi teljega, treipingi puhul spindli teljega. AJP pinkide programmeerimisel kasutatakse koordinaatide etteandmiseks kaht varianti. Esimesel juhul antakse järgmise punkti koordinaadi väärtus mõõdetuna eelmisest punktist, tegemist on suhteliste koordinaatidega (kasutatakse ka terminit programmeerimine juurdekasvudena). Teisel juhul toimub koordinaati...
võrdeline keha temperatuuri ja ümbritseva keskkonna temperatuuri vahega, s.t. kus T(t) on keha temperatuur ajal t ning K(t) = K = konstant on ümbritseva keskkonna temperatuur. Konstant λ on leitav eksperimendist. 43. Näiteid DV-i rakendustest. Esimest järku DV-d: • Eksponentsiaalne kasvamine ja kahanemine • Kehade jahtumine • Elektriahelad • Keemiliste ainete reaktsioonid Teist järku DV-d: • Harmooniline võnkumine • Vabavõnkumine • Sundvõnkumine
talitlusest. Mis on tegevuspotentsiaal, kuidas see tekib ja levib? Kuidas levib erutus rakkude vahel? Lk 61 ja 62 Mis on sünaps ja sünaptiline ülekanne? Sünaps [sün'aps] on koht, kus ühe neuroni (närviraku) neuriit ehk akson puutub kokku järgmise neuroni dendriidi või rakukehaga või siis meeleelundi, lihas- või näärmerakuga. Sünapsid määravad ära kesknärvisüsteemi neuroneid ühendavad elektriahelad, mistõttu nad on tajuks ja mõtlemiseks vajalike bioloogiliste "arvutuste" eelduseks. Samuti võimaldavad nad närvisüsteemi ühendust organismi teiste elundkondadega. Kui elektriline erutus jõuab aksonit mööda närvilõpmesse, sulandub säilituspõiekeste membraan rakumembraani ning virgatsained vabanevad rakkudevahelisse ruumi. Sageli vabanevad virgatsained erutunud närvirakust paigas, kus teise neuroni rakumembraan on vaid kümmekonna nanomeetri kaugusel. Sellist
11. Liitahelate arvutus sõlmepingemeetodil Sõlmpunkt on elektriahela punkt, milles on ühendatud 3 või enam juhet. Mistahes sõlme voolude algebarline summa=0, väljuvate voolude summat loetakse negatiivseks. 12. Töö ja võimsus Töö on energia, mida teeb keha pannes suletud vooluringis elektrilaenguid liikuma A=Uit (1J) Võimsus avaldab seadme töövõimeid. Võimsus on töö, mida tehakse 1 sekundi vältel P=II (1W) 13. Mittelineaarsed elemendid. Mittelineaarsed elektriahelad ja nende lahendamine. Mittelineaarse alalsivoolu takistus sõltub temperatuurist jt välismõjudest 14. Magnetvoog. Magnetväljatugevus. Elektromagnetiline jõud. Vasaku käe reegel Magnetvooks φ läbi väljaga ristioleva pinna nim. voolutiheduse B ja pindala S korrutist: φ=BS Magnetväljatugevus näitab, milline magnetiline ergutus langeb 1 m Elektromagnetiline jõud: vastassuunalised magnetväljad tõmbuvad, samasuunalised tõukuvad. Selle tulemusena
Asünkroonne loendur annab väljundil vale infot niikaua, kuni kõik trigerid pole ümber lülitunud. Lähteseis: 0111 0110 0100 0000 1000 lõppseis. Pilet 6 1. Transformaator Transformaator ehk trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev staatiline (liikuvosadeta) energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Südamiku põhiülesanne on tagada mähiste vahel hea induktiivne sidestus. Mähis on traadikeerdude kogum, mis moodustab elektriahela. Selles ahelas msummeeritakse iga keeru elektrimotoorjõudu. 2. MOP-transistor indutseerkanaliga Indutseeritud kanaliga MOP transistori korral on kanal formeerimata ehk paisupinge puudumisel puudub. Seetõttu on läte ja neel üksteisest isoleeritud. Paisupinge rakendatakse antud juhul nii, et pinge mõjul tõmmataks alusmaterjali
energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvpinget ja vastavalt vahelduvvoolu, seejuures ilma sagedust muutmata. Trafo üldtingmärk Terassüdamikuga trafo tingmärk Trafo tingmärk ühejooneskeemis Trafo ehituspõhimõte Ehitus ja talitlus Trafo põhiosad on mähised ja südamik. Südamik moodustab magnetahela ja mähised elektriahelad. Lihtsaim trafo koosneb ferromagnetilisest südamikust ning kahest vasktraadist keritud mähisest primaarmähisest ja sekundaarmähisest. Muundatava vahelduvvoolu energia antakse primaarmähisesse, millest see siirdub sekundaarmähisesse mähistevahelise vastastikuse induktsiooni vahendusel: primaarmähises kulgev vahelduvvool tekitab südamikus perioodiliselt muutuva magnetvoo, mis indutseerib sekundaarmähises vahelduva elektromotoorjõu. Kui sekundaarmähis
f)ketastega mahtuvuslik andur on ette nähtud pöördenurga mõõtmiseks või fikseerimiseks. Selles anduris on staatorile paigaldatud liikumatu ketas (sektor)1 ja rootori teljele kinnitatud liikuvad kettad 2. Rootori pöörlemisel liikuvad kettad pöörduvad liikumatute suhtes ja seega muutub kondensaatori plaatide aktiivne pind S ja pöördnurga muutusele vastab üheselt kondensaatori mahtuvuse muutus. Kondensaatori plaadid võivad olla erineva teostusega: silindrid, kettad Mahtanduritega elektriahelad toidetakse kõrgsagedusvooluga, et saada väljundis suuremat võimsust, sest: P = U²ωC; (3.2.8.). Seejuures saavutatakse ka seda, et suhteliselt väheneb mõõteviga seoses voolulekkega läbi isolatsiooni, väliste magnetväljade mõjul ja keskkonna temperatuuri mõjul. Mahtandurite heaks omaduseks on nende konstruktsiooni lihtsus, kõrge tundlikkus ja kiire reageerimine.
külmumist, hoidke akud alati laetuna. Ärge püüdke külmunud akut laadida või masinat käivitada abiakult, kui masina enda aku on külmunud – aku võib seetõttu plahvatada. Akudest eritub plahvatusohtlikku gaasi – elektrolüüdi kontrollimise ajal ei tohi suitsetada. Kui käivitate masinat teisel sõidukil oleva aku abil, siis ei tohi masinad omavahel kokku puutuda. See on oluline sädemete tekke vältimiseks akude läheduses. Lülitage välja kõik elektriahelad, mis pole vajalikud mootori käivitamiseks. Ärge ühendage abiakut otse masina starteriga. Kasutage ainult tehniliselt korras käivituskaableid. Ühendage käivituskaablid ühekaupa Elektrolüüdi tihedus peab olema 1,27 g/cm3 Ekskavaatoril on negatiivse massiga elektrisüsteem. Enne ühendamist kontrollige mõlema aku plussklemmi (+) asukohta. Hoidke metallist kellarihmad ja ehted käivituskaabli ühendustest ja akuklemmidest eemal –
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
