„Kiri algab kirikust , rahvas algab raamatust.“ Hando Runnel
MAARAHVA KIRJASÕNA KUJUNEMINE
Aeg
Autor
Tekst
Sisu ja eripära
13. saj
Preester Henrik
„Henriku Liivimaa kroonika“
Esimesed eestikeelsed sõnad („ Laula , laula, pappi!“)
1535
S. Wanradt ja tõlkis J. Koell
„ Wanradti ja Koelli katekismus “
Lahknes Lutheri katekismusest
1632-38
Heinrich Stahl
„Käsi- ja koduraamat“
Lutheri väikene katekismus, kirikulaulud , katkendid evangeeliumitest, epistlitest jne
1637
Heinrich Stahl
„Juhatus eesti keele juurde“
Esimene eesti keele õpik koos sõnastikuga
1632
J.Rossihnius
„Evangeeliumid ja epistlid kõigiks pühapäevadeks“
kirikukäsiraamat
17. saj
B.G. Forselius
„Aabits“
Lihtsustatud kirjaviisiga
1739
A.T.Helle
„Piibli Ramat/se on keik se Jumala Sanna...“
Tõi eestlasti mõttemaailma uusi mõisteid/ alus ühise eesti kirjakeele kujunemisel
1637
R.Brockmann
„Pulmalaul“
Esimene teadaolev eestikeelne juhuluuletus
1708
Käsu Hans (Puhjast)
„Oh! Ma waene Tardo Liin “
Kaebelaul, Tartule osakssaanud kannatustest
1838
Manntuffel (hull krahv )
„Aiawite purga walgussel“
Õpetlik meelelahutus
Eesti kirjakeelt on lihtsustatud selleks, et ka maarahvas saaks
sellest aru. Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased .
Rahvuskeeled Euroopas hakkavad arenema tänu lutherlusele. Vaimulikku
kirjasõna oli vaja maarahva kuulekuse tõstmiseks.
Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad
tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt.
18. saj õppisid eestlased lugema ja 19.saj kaotavad sakslased
eestlaste üle kontrolli.
NB! 1535 – esimene eestikeelne raamat; 17.saj hakkasid
sakslased kooli looma talurahvale; 1632 – Ülikool!; 1819 –
esimene eestlane K.J. Peterson ülikoolis.
EESTLASTEST KIRJASÕNA ARENDAJAD
nimi
elust, tegevusest
looming
Valgustuslik tegevus
Kristjan Jaak Peterson
*sündinud 14.märtsil 1801 Riias *eestikeelsed luuletused jäid tema eluajal avaldamata *esimene eesti luuletaja *suri 4.augustil 1822 Riias *säilinud 21 eestikeelset luuletust, 10 oodi ja 5 pastoraali
*oodid „Kuu“ ja „Laulja“ *“ Jaagu laul. Ta istub üksi mäe peal.“ *“ Mardi Luterluse päev“
*üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti
Friedrich Robert Faehlmann
*sündinud 31.dets 1798 Järvamaal *kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel
*üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid
*lõi eesti rahvusmütoloogia
*suri 21. aprillil 1850 Tartus
*“Suur on , Jumal, su ramm “
*“Piibu jutt“
*Kalevipoja sündmustik“
*ÕESi kalendri lisade jutud
*müütilised muistendid
Friedrich Reinhold Kreutzwald
*sündis 26.dets 1803 Virumaal
*folklorist ja etnoloog
*lauluisa
*vana targa mehe võrdkuju
*suri 25.aug 1882 Tartus
*“Kilplased“
*“Reinowadder Rebbane“
*“Mihkel Põllupapp“
*“Kalevipoeg“
*“Ma ilm ja mõnda, mis seal sees leida on“
*“Eestrahva Ennemuistsed jutud“
Kristjan Jaak Petersoni ood „Kuu“ – tuletab eestlastele
meelde, et kui ilus on eesti keel „Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?“ Paneb
küsimuse alla kas eesti keel säilib.
„Kalliks pidama oma aega olen paljusid inimesi õpetanud.“
„Mõnikord sain ma kõigi asjade pärast, mis mu meele pärast ei
olnud, väga vihaseks; teinekord jälle võiks mu meele vastu olla,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merit maasikas
Õppematerjali autor
tema rakendatud kirjaviis üldkasutatavaks. Esimene eestikeelne piibel Eesti kirjanduse ajaloo esimesi suursaavutusi on täieliku eestikeelse Piibli ,,Piibli Ramat / se on keik se Jummala Sanna..." ilmumine 1739. aastal. Eesti lugejateni oli jõudnud maailmakirjanduse tähtteos. See pakkus nii õpetlikku lugemisvara kui ka meelelahutust, andis teadmisi teiste maade ja rahvaste ajaloo ja kirjanduse kohta, tõi eestlase mõttemaailma uusi mõisteid ja sõnu. Piibel oli tõlgitud põhjaeesti keelde ja selle laialdane levik rahva hulgas pani aluse ühise põhjaeesti murretele tugineva eesti kirjakeele kujunemisele. Esimesed eestikeelsed luuletused 17. sajand tõi eesti kirjandusse ka esimesed eestikeelsed ilmalikud luuletused. Nende autorid, saksa ja rootsi päritolu gümnaasiumi- ja kirikuõpetajad, kirjutasid neid oma sõpruskondades meelelahutuseks. Juba 14
Põhiliseks usukandjaks oli luterlik kirik, ehkki suurte raskustega. 18. sajandil hakkas levima Saksamaalt alguse saanud usuvool pietism. Eestis avaldus see vennastekoguduste liikumisena. 18. sajandi teisel poolel oli koole napilt, samuti õpetajaid. Ja kõigest hoolimata oli eestlaste lugemisoskus suhteliselt kõrgem ehkki lugemist õpetati mitte niivõrd koolis kui kodus. Selleks aga oli vaja emakeelset trükisõna. Eesti talurahva tarbeks loodud kirjasõna koosnes üksnes vaimulikest raamatutest katekismusest, palve- ja lauluraamatutest. Sellekohane põhiteos Piibel avaldati 1739. aastal, kuid tema ilmumist valmistasid ette mitmed varasemad trükised, eeskätt aga Uus Testament. Esmakordselt nägi see trükivalgust 1686. a Riias lõunaeestikeelse väljaandena pealkirja all ''Wastne Testament'' See oli ajajärgu esinduslikem teos, esimene läbinisti eestikeelne raamat
Kirjanduse KT Eesti kirjandus Kristjan Jaak Peterson(1801-1822) Tema luuletused nägid trükivalgust alles 20 sajandil. Peterson oli- romantiline ja traagiline, rahvuslik ja mässumeelne noormees. Luule Ta üritas luua eesti keeles nõudlikku kunsti selle traditsiooni alusel. Seda iseloomustasid antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Tema luulepärand polnud suur: säilinud on 21 eestikeelset luuletust, nende hulgas 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene", ,,Jumalale", ,,Päeva loomine". Päevaraamat ,,Kristjan Jaak Peterson ehk see, mida ta mõtles ja tegi ja kuidas ta elas ja mis ta teada sai oma elu sees. Iseeneselt üles pandud 17-nda eluaasta seest eluotsani."- filosoofiliste mõttekäikude kogu. See on eestikeelne, kuid sisaldab võõrkeeles tsitaate. Petersoni pärand Saksa eeskujul rangelt siple ja rõhke loendav korrapärane luule. Tema rahvuslik enesemääratlus, tema eestlus oli ,,haritud, mõtleva, filosofeeriva isiksuse teadlik v
lõpukadu on toimumas. Järgsilbi kokkutõmme on toimunud. Omastavas käändes esineb -m/-n lõpp. Sõnavaras omapärased tüved. Sel ajal on keeles vanu jooni, mis lähendavad seda läänemeresoome keeltele, mida täna pole. 4. 16.saj põhjaeesti kirjakeel (Kullamaa käsikiri, Wanradti-Koelli katekismus jm käsikirjalised tekstid) Eesti kirjakeele alguseks peetakse 16.saj. Trükikunsti leviku ja reformatsiooniga (tähtis oli rahvakeelne jumalasõna) algab kirikukeele ajastu võõrmõjulise kirjasõna aeg, mil kujunes välja 2 kirjakeelt, mida põhjustas erinevate hõimude keelte suur erinevus ja pidev võimu vahetumine. Reformatsiooni ja vastureformatsiooni käigus sünnib eestikeelne kirjasõna. 16.saj kirjasõna on vähe säilinud sõdade ja 2 kristliku suuna vastanduse tõttu. Kullamaa käsikiri (1524-32) - põhjaeestikeelne kirjasõna, kus alamsaksa- ja ladinakeelse teksti seas on Eesti üld- ja kohanimed, üksikud eesti sõnad. Käsikirja lõpus on 2 eestikeelset palvet
ristitähe all. Kullamaa käsikiri üks näiteid palvete, laulude ja muude liturgiliste tekstide tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas
kirjutasid ka algupäraseid tekste, mis levisid kogudustes käsikirjadena. Vennastekoguduste negatiivseks jooneks on Eesti kultuuriloo seisukohalt peetud liikumises esinenud vaenulikkust nii endise rahvausu (ohvrikohtade hävitamine) kui ka ilmaliku elu vastu üldse, kaasa arvatud rahvakultuuri ilmingud. Põlguse ja keeldude alla sattusid rahvalaulud ja muusika, rääkimata rahvatantsust, otsene hävitamine sai osaks rahvariietele ja ehetele, torupillidele ja kanneldele. Hernhuutlik kirjasõna Hernhuutlus oli oma tegevuses asetanud rõhu koguduse osalusele, vendade preesterlusele, sagedastele kokkutulekutele, koguduseliikmete vastastikusele abistamisele ja õpetamisele, ,,hingehoiule", millega koosolekul käis kaasas meeleliigutus (nutmine, värisemine jne.) Koguduse kokkutulekul oli tähtis osa laulul ja liturgilisel jumalateenistusel. Aastal 1741 ilmunud lauluraamatus oli 1300 laulu, hiljem juba 1350 (need nn. Siioni laulud levisid laialt, ms. Ka Soomes ja Skandinaavias)
Väga mahukas religioosse sisuga käsikiri pärineb alles 17.sajandi algusest - Georg Mülleri jutustused kui reformatsioonikiriku esinduslikum tekstikogum, sisaldab 39 eestikeelset jutlust Kahe kiriku vastuseisuperioodil pääses domineerima luterlik rahvakeelne jumalateenistus. Sellega kaasnes ka ladina asemel otseseks mõjutajaks saksa kultuuriruum, kiriku ja mõisa surves tähtsustus siiski eesti keel, rahvakeelne jumalasõna tõi kaasa eestikeelse kirjasõna vajaduse. Raamatukeelude ja hävitamise tõttu on teateid eestikeelsetest raamatutest 16. sajandil vähe. Esimene eestikeelne (luterlik kiriku)raamat ilmus 1525. Lüübekis, kuid hävitati ja säilinud pole ühtegi eksemplari. 1535.a trükiti Wittenbergis Simon Wanradti koostatud (Tallinna Niguliste kiriku õpetaja) ja Johann Koelli tõlgitud (Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja) alamsaksa- ja eestikeelne
Eesti kirjanduse algusaastad 1. Eesti kirjanduse lätteil Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas eestikeelsed sõnad: ,,Laula, laula pappi!" (enne seda võisid eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev allikas). 14 saj levib juhuluule pulmadeks, matusteks, ristimistele jne Trükis ilmus esimene juhuluule 1637 ,,Pulmalaul" R. Brockmann Esimesed eestikeelsed raamatud 16 17 saj. pandi alus eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine 1525 vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid 1535 Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell) Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised kirikuõpetajate abistamiseks. Heinrich Stahl ,, Käsi ja koduramat.." (1632-1638) (sisaldab Lutheri katekismus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid