Eesti keele ja vene keele võrdlus (0)

Keelte võrdlus
Eesti keel ja vene keel
Eesti keel
Vene keel
Tähtede arv tähestikus
32
33
Vokaalid
9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü )
10 (а, о, э, у, ы, и, е, ё, ю, я)
Konsonandid
17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, š, t, v )
22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, q, r, s, š, z, ž, t, v, w)
Häälikuline väljendus puudub
0
2 (ь, ъ)
Käänete arv
14
6
Rõhk
Pearõhk ja kaasrõhk
Ainult üks rõhk
Sooline vahetegemine
Puudub
Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu
Sõnamoodustus
Liitmine ; tuletamine; otsetuletus
Liitmine, tuletamine
Liitsõnad
Põhiosa + täiendosa
Tüvi+sõna: nimisõna+ nimisõna, omadussõna+ nimisõna, nimisõna+ omadussõna, nimisõna+ tegusõna
Tuletised
Nimisõnatuletis; produktiivsed ja ebaproduktiivsed tuletised; tegusõnatuletis; omadussõnatuletis; määrsõnatuletis.
Vene keeles on palju eesliiteid, -sõnu. Kõiki neid saab liita sõnadele, moodustades mitu tuletist ühest sõnast. (eesti keelega sarnane)
Vormimoodustus
Käändsõnade vormimoodustuses võib teatud sõnatüüpides kolme esimese käände vaheline erinevus ilmneda täiesti piisava selgusega ainult tüvevaheldu-ses. Nt vormides kosk : kose : koske
Vene keeles vormimoodustus arvestab lisaks soole ka seda, kas käänatav sõna väljendab elusolendit või eluta asja.
Arv
Ainsus , mitmus
Ainsus, mitmus
Pöördkonnad
Puuduvad
1. pöördkond, 2. pöördkond
Kõneliigid
Jaatav kõne, eitav kõne
Jaatav kõne, eitav kõne
Ajavormid
Olevik , lihtminevik , täisminevik, enneminevik
Lihttulevik , olevik, lihtminevik.
(Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus muutub tegusõnade lõpp selle järgi, kas sõna on naissoost , meessoost või kesksoost .)
Tegumoed
Isikuline, umbisikuline
Isikuline, umbisikuline
Kõneviis
Kindel kõneviis; tingiv kõneviis; käskiv kõneviis, kaudne kõneviis, möönev kõneviis
Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; kindel kõneviis
Palatalisatsioon
Palataliseerub vaid konsonant : t, l, n, s.
15 konsonanti võivad esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: б, п, в, ф, г, к, д, т, л, м, н, р, с, з, х. Häälikud ч ja щ on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga ж, ш ja ц on palataliseerimata

Tähtede võrdlus

Täht ja häälik langevad kokku
TÄHT
HÄÄLIK
VENE KEEL
EESTI KEEL
a
a
/a/
o
o
/o/
e
e
/e/
k
k
/k/
Kirjatähed langevad kokku, häälikud erinevad
TÄHT
HÄÄLIK
VENE KEEL
EESTI KEEL
VENE KEEL
EESTI KEEL
/i/
/u/
/v/
/b/
/d/
/g/
/p/
/n/
/r/
/p/
/s/
/ts/
/t/
/m/
/tš/
/r/
Ülejäänud tähed on olemas vaid vene kirjas ja kirillitsas.
А, /a/
Я, /ja/
Х, /h/
Б, /b/
К, /k/
Ц, /ts/
В, /v/
Л, /l/
Ч, /tš/
Г, /g/
М, /m/
Ш, /š/
Д, /d/
Н, /n/
Щ, /štš/
Е, /je/
О, /o/
Ъ, -
Ё, /jo/
П, /p/
Ы, /õ/
Ж, /ž/
Р, /r/
Ь, -
З, /z/
С, /s/
Э, /e/
И, /i/
Т, /t/
Ю, /ju/
Й, /j/
У, /u/
Koostanud : Jandra Hektor , Maria- Martha Kikkas,
Kristiin Kulpson, Marie Tulik